Kristo Reinsalu: maailma muutev tudengiprojekt on meie kätes

Kristo Reinsalu: maailma muutev tudengiprojekt on meie kätes. 02.07.2024. 10.-12. juunil toimus Pariisis, Ecole Polytechnique’s väljakutsepõhise õppe (ing k. Challenge-Based Learning, edaspidi CBL) tulemuste esitlemise üritus ehk EuroTeQathon. Selle sisuks oli õppe päriseluliseks muutmine, õppijate aktiveerimine, et nad looksid ise uusi ettevõtmisi või aitaksid ettevõtjatel lahendada nende muresid teaduslikumalt. Justnimelt CBL on olnud kaheksat Euroopa tehnikaülikooli ühendava projekti EuroTeQ raames Collider protsessi metoodika sisu. EuroTeQ Collider on väljakutsepõhine õppetegevus, mille käigus esitatakse õpilastele (sh uurimisrühmade/ettevõtete poolt) jätkusuutlikkuse valdkonna väljakutseid, millele nad peavad seejärel meeskonnana lahendusi leidma. Üles astus 21 tudengimeeskonda, kes esitasid oma ideid ja lahendusi katusteema “Enhance Connections for Sustainable Futures” all. Esindasin EuroTeQathonil žüriiliikmena TalTechi ning sain hea ülevaate hetketasemest ja tudengiettevõtluse edendamise võimalustest. Ettevõtlusõpetajate (kes ühtlasi olid partnerülikoolide Collideriga liitunud erinevate õppeainete õppejõud) töötoas selgus, et kasutatakse erinevaid metoodilisi lähenemisi ja harmoniseeritud lähenemise peale pole seni mõeldud, st Collider on igas partnerülikoolis oma nägu ja tegu. Seetõttu oli nn minihäkatoni formaadis võistelnud tiimide tase ning ideede kvaliteet ka üsna erinev. Kõik võidavad, kui võtta eeskuju ülikoolidelt ja rakendada igas õpiastmes parimaid praktikaid. Üks võimalus, mis aitaks ka lühendada meie enda õpikõverat, oleks ühtne metoodika. TalTech ei pea midagi uut leiutama, sest kõik sõitvad jalgrattad on juba olemas. Üks esimesi CBL metoodikas läbi viidud piloote TalTechis oli õppeaine “Green Deal Collider: Sustainable Futures”, mis sündis Taani Tehnikaülikooli Skylab inspireerivast eeskujust. Lisaks tavalisele vabaõppeaine vormile on seda korraldatud ka põimitud intensiivõppe formaadis (BIP), mis tõi kokku ca 50 tudengit erinevatest Euroopa ülikoolidest, et multidistsiplinaarselt uurimisrühmade väljakutsetele lahendusi leida. Sellest õppeainest sai tuule tiibadesse ka 2022. aasta Müncheni Tehnikaülikoolis toimunud EuroTeQathoni linnade kategoorias võitjaks tulnud, TalTechi esindanud GaiaHub. Väljakutsepõhine õpe ei pea aga sugugi piirduma ainult tudengitega. Miks mitte kaaluda sama metoodilist lähenemist ka teadustöös? Hollandi kõige ettevõtlikuma ülikooli tiitli pälvinud Twente strateegias on kirjas, et 30% teadustööst peab olema seotud ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisega. TalTechi eelarve on ca 130 miljonit eurot aastas. Tänaste Eesti ühiskonna ees seisvate väljakutsete foonil on mõistlik küsida, mitu protsenti sellest me võiksime tagasi anda? Ettevõtlusosakonna poolt tajun, et me võiksime luua ning hoida tihedamat dialoogi Eesti ettevõtetega ja küsida neilt otse, milliste tehnoloogiliste väljakutsetega saaksime neid TalTechis aidata. Meil on piisavalt bakalaureuseõppe tudengeid, aga ka magistrante ja doktorante, kes ei ole veel teinud lõplikku karjäärivalikut, kas hakata teadlaseks või ettevõtjaks või hoopis teadlasest ettevõtjaks või ettevõtjast teadlaseks. EuroTeQi ülikoolidel on palju häid praktikaid, millest võiksime õppida. Väljakutsepõhine õpe ei pea aga sugugi piirduma ainult tudengitega. Miks mitte kaaluda sama metoodilist lähenemist ka teadustöös? Mis saab pärast EuroTeQathoni? Võiksime tudengeid ka sellele järgnevates potentsiaalsetes sammudes toetada ja kätt rohkem pulsil hoida. Kuulsin EuroTeQ partneritelt, et pärast EuroTeQathoni lõppu ei järgne osalenud tiimidele süstemaatilisi järeltegevusi. Ent just pärastises faasis on tugi väga oluline, et tegijad suudaksid läbida esimesi “surmaorgusid” ning edasi liikuda. Torkas silma, et tiime võiks aidata seegi, kui nendega õnnestuks liita mõni asjast huvitatud tugev teadlane ja/või ettevõtja, kes suudaks neid mentori rollis aidata. Esmakordselt sel aastal järgneb EuroTeQathonile Collider-protsessi raames jätkuprogramm Bootcamp, milles osaleb igast partnerülikoolist üks tiim – see uus algatus on oluline edasiminek, kuid laiemaid jätkutegevusi vajaksid teisedki tiimid ja siin tuleks panustada ka kohalikul tasandil. Ei saa ma jätta mainimata, et TalTechi tudengid on ehitanud edukalt satelliite, isesõitva auto, päikeseauto, vormeli. Lisaks, et kõik need õnnestumised on tulnud mitte ülikoolides ettevõtlikkust toetava süsteemi olemasolu tulemusel, vaid pigem selle puudumise kiuste. Juuni alguses tutvustas TalTechi ja Tartu Ülikooli tudengite ühine tiim Strateegiliste Uuenduste Testimise Satelliiti (SUTS). SUTSu pardal on juba 2027./2028. aastal orbiidile lendamas mitu Eesti erafirmade teaduseksperimenti ning projekt näitab eeskuju kui eri ülikoolide tudengite ning avaliku ja erasektori vahelist koostööd süvendav projekt. Aga ärgem unustagem antud näite kontekstis, et eesmärk pole ammu enam ehitada satelliiti, vaid leida kosmose tingimustes väidetele konkreetseid tõestusi. Näiteks Berliini Tehnikaülikool on saatnud aja jooksul orbiidile juba ligikaudu 30 tudengisatelliiti, mis näitab veenvalt, et kogu fookus on justnimelt sisul. Mõelgem ka EuroTeQi võrgustiku liikmena, milliseid muutusi soovime me reaalselt esile kutsuda. Meil on tänu EuroTeQile olnud juba mõni aasta ligipääs ettevõtlikku mõtteviisi praktiseerivate ülikoolide teadmiste ja kogemiste varamule. Mida ei saa õpetada, on väärtused ja harjumused, kuid aja jooksul kohenevad ka need ning muutused saavad võimalikuks. Sellega seoses küsigem endalt, mida saaksime teha TalTechi sees interdistsiplinaarselt üle teaduskondade ja instituutide, tihedas koostöös oma partneritega (à la koos Tehnopoliga), et juba lähema aasta-paari jooksul kooruks välja mõni järgmine maailmamuutev tudengiprojekt? Mida saaksime teha TalTechi sees interdistsiplinaarselt üle teaduskondade ja instituutide, tihedas koostöös oma partneritega, et juba lähema aasta-paari jooksul kooruks välja mõni järgmine maailmamuutev tudengiprojekt? Kas see ei võiks olla meie ambitsiooni tase? Ärme unusta, et paljudest sellistest tudengiprojektidest võivad juba mõne aasta jooksul võrsuda ülikoolile uued hargettevõtted. Seega võib iga täna investeeritud euro olla väärt mitte kaks või kolm, vaid lausa 100 või 1000 eurot – seda juhul, kui õnnestub teha “exit”! TalTech on teinud väga hea “entry”, kuid järgmisele tasemele jõudmiseks peame astuma ettevõtlikkust ja tudengiettevõtlust soosiva ökosüsteemi arendamisel tubli sammu edasi ja seda eri tasandite ja osapoolte kaasatuse kaudu – ainult nii see tugevatel eeskujuülikoolidel käibki.