Trialoogi toimetaja
Eestis on viimastel aastatel hoogustunud arutelud tuumaenergia kasutuselevõtu üle. Kuigi Riigikogu on võtnud vastu põhimõttelise otsuse toetada tuumaenergia kasutuselevõttu, seisab Eesti alles teekonna alguses – seadusandlus vajab kohandamist ning samal ajal tuleb tagada vajalik kompetents ja avatud dialoog avalikkusega.
Kas väikeriik nagu Eesti suudab tuumaenergiat edukalt rakendada? Millised takistused ja võimalused sellega kaasnevad? Nendel teemadel jagas oma teadmisi sel nädalal TalTechi väisanud OECD Tuumaenergia Agentuuri (NEA) peadirektor William D. Magwood IV.
Tugev ja sõltumatu regulaator – tuumaprogrammi alustala
Magwoodi sõnul on tuumaenergia arendamisel oluline luua pädev ja sõltumatu regulaator. „See peaks olema esimene samm. Regulaator eeldab vastavat personali ja juhtkonda, sobivat õigusraamistikku ning piisaval määral volitusi ja sõltumatust,“ rõhutas Magwood. Samuti on oluline piisav rahastus, et regulaator saaks täita oma ülesandeid tõhusalt ja tagada, et tuumaenergiat oleks ohutu ja jätkusuutlik kasutada.
Teiseks tuleb koolitada tuumaenergia valdkonna spetsialiste, mis võtab kaua aega. Magwood soovitab alustada noorte harimist juba gümnaasiumiastmes. „Kui Eesti otsustab 10–15 aasta pärast tuumaenergia kasutusele võtta, peab selleks ajaks olema välja koolitatud vajalik tööjõud. Praeguste 14-aastaste õpilaste hulgast peaksidki tulema siis need, kes võiksid asuda tulevastes tuumarajatistes tööle.“
“Kui Eesti otsustab 10–15 aasta pärast tuumaenergia kasutusele võtta, peab selleks ajaks olema välja koolitatud vajalik tööjõud. Praeguste 14-aastaste õpilaste hulgast peaksidki tulema siis need, kes võiksid asuda tulevastes tuumarajatistes tööle.”
Ta lisas, et Eesti võiks teha koostööd rahvusvaheliste ülikoolide ja teadusasutustega, et pakkuda juba tegutsevates tuumajaamades tuumaenergia alaseid õppeprogramme ja praktikavõimalusi.
Magwood rõhutas, et tuumaenergia suhtes on palju eelarvamusi, kuid need on ületatavad. Olulist rolli mängib siinkohal avalikkuse kaasamine. Inimestel peab olema võimalus küsimusi esitada ning saada usaldusväärsetest allikatest fakte. „On väga oluline, et tuumaenergia-alane arutelu oleks avatud ja kaasav. Inimesed peavad tundma, et neil on võimalus kaasa rääkida, mitte et valitsus langetab otsuseid omapäi.“ Kui avalikkus tunneb end kaasatuna, sünnitavad ka keerulised teemad, nagu tuumajäätmete ladustamine või jaama rajamine, vähem vastuolusid.
OECD Tuumaenergia Agentuuri (NEA) peadirektori William D. Magwood IV sõnul on tuumaenergia arendamisel oluline luua pädev ja sõltumatu regulaator. Foto: Eveliis Vaaks
Väiksed moodulreaktorid – Eesti energiatulevik?
Eestis on tuumaenergia kontekstis arutletud väikeste moodulreaktorite potentsiaali. Magwood selgitas, et need võivad Eesti-sugustele väikeriikidele sobida paremini kui suured tuumajaamad. „Paljud väikesed moodulreaktorid jäävad võimsusvahemikku 100–300 megavatti, mis on Eesti elektrivõrgu jaoks optimaalne. Lisaks saab neid paigutada mitmesse kohta üle riigi, mis võib suurendada energiatootmise paindlikkust.“
“Paljud väikesed moodulreaktorid jäävad võimsusvahemikku 100–300 megavatti, mis on Eesti elektrivõrgu jaoks optimaalne. Lisaks saab neid paigutada mitmesse kohta üle riigi, mis võib suurendada energiatootmise paindlikkust.”
Magwoodi sõnul on väikeste moodulreaktorite ohutustase kõrgem kui traditsioonilistel tuumajaamadel, mis on juba niigi ohutud. „Lisaks on need ka paindlikud – kuna elektrivõrku lisandub palju taastuvenergiat, annab võime nõudluse muutustega kiiresti kohanduda suure eelise. Väikeste moodulreaktorite tehnoloogiad suudavad seda.“
Samas märkis Magwood, et kuigi taolised moodulreaktorid peaksid teoorias olema kuluefektiivsemad kui traditsioonilised suured reaktorid, pole see siiani veel tõestust leidnud, kuna väikseid moodulreaktoreid pole veel suures mahus ehitatud. „Ootused selles vallas on siiski suured,“ tõdes ta.
Eeskujusid ei tule kaugelt otsida
Viimastel aastatel on globaalne energiakriis ja geopoliitilised pinged suurendanud huvi tuumaenergia vastu. Magwood tõi esile, et pärast seda, kui Venemaa alustas Ukraina-vastast agressiooni, on paljud riigid hakanud hindama ümber oma energiajulgeolekut. „Energiasuveräänsusest on saanud oluline teema. Kui riik sõltub täielikult imporditud energiast, võib ta kergesti sattuda haavatavasse olukorda.“
Kas Eestil tuleks oma geopoliitilist olukorda arvesse võttes ülepea tuumaenergiat kaaluda? Magwoodi sõnul peaksid Eesti juhid sellist otsust langetades võtma arvesse majanduslikke, poliitilisi ja julgeolekutegureid. „Meie agentuur saab pakkuda analüüsi ja soovitusi, kuid lõppotsus on poliitikute käes,“ ütles ta.
Pole raske leida näiteid edukalt tuumaenergiat kasutavatest väikeriikidest. „Soomel on pakkuda tuumaenergia osas pikaajaline ja edukas kogemus.“ Lisaks tõi Magwood esile Araabia Ühendemiraadid, mis on suutnud ehitada nullist üles tugeva tuumaprogrammi. Tõsi, mõlemad riigid on Eestist siiski tunduvalt suuremad ja jõukamad.
Ta soovitas ka jälgida Kanada ja USA arenguid, sest neis riikides tehakse väikeste moodulreaktorite tehnoloogiaga juba katseid. „Eesti võiks jälgida nende projektide arengut ja kui tehnoloogia toimivuse kohta on kogunenud rohkem tõendeid, saab riik paremini informeeritud otsuse vastu võtta,“ lisas ta.
Kas väikeriik Eesti suudaks samaaegselt arendada nii taastuvenergiat kui ka tuumaenergiat? Magwood usub, et on oluline leida erinevate energialiikide vaheline tasakaal. „Meie Šveitsile tehtud analüüs näitas, et taastuvenergia on kasulik, kuid koos tuumaenergiaga on kogu süsteem kuluefektiivsem, stabiilsem ja turvalisem.“
“Eesti võiks jälgida nende projektide arengut ja kui tehnoloogia toimivuse kohta on kogunenud rohkem tõendeid, saab riik paremini informeeritud otsuse vastu võtta.”
