Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi Eesti ja Soome poliitikaametnik
Vähese elanikkonnaga Eestis võiksid tuumateadlased keskenduda uutele tehnoloogiatele, avastada universumi ehitust ja arendada Euroopa teaduskoostööd. Eesti värske täisliikmelisus CERN-is on samm selles suunas. Elektri osas on Eestil võimalus läbida energiapööre, võtmata kanda pikaajalist tuumajaama koormat.
Euroopa Komisjoni Kliimameetmete peadirektoraadi tegevjuht Kurt Vandenberghe esines 9. aprillil Belgia EL eesistumise koosolekul, millega lõppes tööstuse süsinikust vabastamise õppeprojekt (vedasin seda Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadis). Tegevjuht võttis kokku komisjoni praeguse suhtumise tuumajaamadesse: liikmesriikidel, kes neid hindavad, tuleb võimaldada tuumaenergiaga tegeleda. Vastavaid õigusakte uuendatakse.
Vandenberghe juhtis aga tähelepanu esimestele märkidele odava taastuvelektri ajastu tulekul: Saksamaal langes elektri hind vaid nädal pärast seitsme söejaama sulgemist miinus 60 eurole megavatt-tunni eest. Hollandi rekord oli koguni miinus 125.
Saksamaa ja Hollandi hindade mõju ulatus kaablite kaudu Hispaaniassegi, kus esmakordselt esines mõne tunni vältel negatiivne elektrihind. Prantsusmaast kui senisest puhvertsoonist polnud enam abi, olgugi et välja lülitati pool tosinat tuumajaama.
Ajakiri Bloomberg sidus need sündmused tuumajaamadega: 9. aprilli juhtkiri oli „Roheelektri tõusulaine jätab Euroopa tuumajaamad töötuks“. Prantsuse riigiettevõte EDF tuumajuht Cédric Lewandowski rõhutas riigi senatis esinedes, et firma jälgib arenguid „äärmise tähelepanuga“, kartes kõige rohkem reaktorite väljalülitamist – vaatamata sellele, et riigi enamik reaktoreid taluvad teatavat koormuse alandamist.
Bloomberg lisas, et „pikemas perspektiivis on see hoiatusmärk, et reaktoreid võidakse hakata turult üha enam välja suruma, isegi kui riigid nagu Prantsusmaa ja Suurbritannia kavandavad kulutada uutele jaamadele hiigelsummasid, määratledes seda kui globaalse kliimasoojenemise vastase võitluse võtmetehnoloogiat.“
Eestis räägitakse odava uue põlvkonna modulaarse tuumajaama rajamisest. Lähemalt vaadates on tegu eelmise sajandi tehnoloogiaga, milles on uut heal juhul kümnendik, elektritootmine põhineb endiselt aurukatlal. Kas aga ajal, mil reklaamitav jaam turule tuleb, seda ka vaja oleks? Jutt käib 2035. aastast või hilisemastki ajast.
Eestis räägitakse odava uue põlvkonna modulaarse tuumajaama rajamisest. Lähemalt vaadates on tegu eelmise sajandi tehnoloogiaga, milles on uut heal juhul kümnendik, elektritootmine põhineb endiselt aurukatlal.
Kui Eesti otsustab rajada tuumajaama, siis Fermi Energia OÜ on pakkunud, et GE Hitachi poolt kavandatud BWRX-300 väike moodulreaktor oleks üks võimalikest variantidest | Kavand: GE Hitachi
Kui tuumajaam turule mahub, jääb energiaturul iga aastaga kitsamaks
Esimesena taandub võimalik tuumajaam suviselt elektriturult. Eestis on lähikuudel oodata tunde, mil kogu tarbimine kaetakse kohaliku taastuvenergiaga.
Päikeseparkide rajamine ja kodukatuste katmine päikesepaneelidega on aga alles hoogu sisse saamas. Eleringi andmeil toodeti eelmisel aastal päikesest 693 gigavatt-tundi elektrit, mis moodustas toodangust 14 protsenti, kusjuures aastaga kasvas päikesepõhine tootmine 37 protsenti. Kasv kajastus ka hinnas: „Võrku ühendatud päikeseelektrijaamade mõju elektrihinnale hakkas eelmisel aastal esmakordselt selgemalt välja paistma ja aasta päikeselistel tundidel oli börsihind 21% võrra madalam kui aasta keskmine börsihind.“
Esialgu tuleb kogu vajaminev elekter päikesepaneelidest minutiks, siis tunniks, seejärel mitmeks tunniks. Uute päikesevõimsuste paigaldamise lähema kolme aasta kavad ületavad aga juba 3 gigavatti, mida on kasutusele võetud võimsustest neli korda rohkem – selline maht katab poole aastavajadusest.
Tosina aasta pärast, tuumajaama oletuslikuks valmimiseks, toodetakse Eestis päikesevalgusest rohkem elektrit kui aastase tarbimise jagu. Salvestuse abiga katab päikeseelekter praeguse tarbimisega võrreldava ööpäevase elektrivajaduse märtsist oktoobrini. Suurtele akupankadele lisanduvad salvestitena kümned tuhanded koduakud, hiljemalt 2030. aastate keskpaigaks on tavalised ka võrguga ühendatud kümned tuhanded elektriautod.
Tuumajaam jääks jõude ka siis, kui puhuks tuul (praegustel tuulikutel alates 5 meetrist sekundis, tehnoloogia arenedes muutub normiks 3 m/s). Tuul täiendab päikest; tuuleelektrit püütakse rohkem aegadel, mil päikeseenergiat vähem. Talveperioodil on tuulikute tootlikkus laias laastus poole suurem kui suvel. Eriti hästi täiendavad päikesetoodangut meretuulepargid, mis panustavad Eesti varustuskindlusse juba aastaid enne tuumajaama eeldatavat valmimist.
Tosina aasta pärast, tuumajaama oletuslikuks valmimiseks, toodetakse Eestis päikesevalgusest rohkem elektrit kui aastase tarbimise jagu.
Paldiski tuulepark | Foto: Eesti Energia
2030. aastaks on Eestisse kavandatud nii palju tuuleparke, et nende tootlikumal hooajal – talvel – jäävad korralikult katmata vaid paar nädalat. Niisiis on pakutava modulaarse väikese tuumajaama oletatava valmimise ajal taastuvelektrist kallima toodanguga turule tulekuks ruumi igal talvel umbes pool kuud. Sel ajal peab tuumajaam muidugi suutma konkureerida lisaks paisuvatele suurtele akupankadele ka uute väledate gaasijaamadega.
Kas on tõesti nii, et kuna tuumajaam on riikliku tuumaraporti väitel juhitav, saab see õigetel hetkedel, näiteks tuulevaiksel talveööl, asuda kenasti raha jahvatama? Nii ja naa. Tuumajaama käivitamiseks kulub erinevatel reaktoritel 12 tunnist kolme päevani.
Kui Eestis reklaamitav jaam töötab, kuid talveööl tekib üleriigiline tuulepuhang, saab üleliigset tuumaelektri tootmist kahandada poole võimsuseni. Selleks kulub ligi 3 tundi, reaktori aurutootmise võimet saab kirjade järgi vähendada kuni 0,3% minutis. Poolest koormusest allapoole aga minna ei saa, siis tuleb juba jaam välja lülitada. Reaktorite tootja soovitab kasutamiseks ikka täistuure, soovitab jätkata ka siis, kui toodangu võrku saatmise eest tuleb peale maksta.
Ükski tuumajaam ei suuda võistelda uue põlvkonna kiirelt, sekundite jooksul juhitavate gaasijaamadega, mis tasakaalustavad taastuvelektri tootmist. Selliseid taastuvenergia tasakaalustajaid arendab spetsiaalselt Soome ettevõte Wärtsilä, mille on oma „vedurite“ hulka valinud Business Finland, Soome avalik-õiguslik organisatsioon, mille eesmärk on meelitada riiki turismi ja välisinvesteeringuid ning pakkuda vahendeid innovatsiooni jaoks.
Suurte innovatsioonitoetuse abil kaasab Wärtsilä arendustöösse üle 200 ettevõtte. Pärast uue põlvkonna gaasijaamade tulekut ei ole kahtlust, et isegi nn. modulaarsed uued tuumajaamad on suhteliselt kohmakad ja aeglased.
Ükski tuumajaam ei suuda võistelda uue põlvkonna kiirelt, sekundite jooksul juhitavate gaasijaamadega, mis tasakaalustavad taastuvelektri tootmist.
Ükski tuumajaam ei suuda võistelda uue põlvkonna kiirelt, sekundite jooksul juhitavate gaasijaamadega, mis tasakaalustavad taastuvelektri tootmist. Selliseid taastuvenergia tasakaalustajaid arendab spetsiaalselt Soome ettevõte Wärtsilä | Pilt: Wärtsilä
Mõne nädala jooksul – just siis, kui inimestel kõige külmem ja elekter kõige kallim – toodaks väike tuumajaam stabiilset ja turvalist elektrit. Tuumajaama entusiastide arvates toob see kaasa ühtlasi odava elektri. Midagi siin ei klapi: kui tuumajaama toodang on odav, ei teenita ju tagasi miljardilisi investeeringuid. Kaheldav, kas talviti koguneks raha sadade töötajate aastaringse palga maksmisekski.
Soome Fortumi tuumajuht Petra Lundström rõhutas uue tuumajaama ehitamise teemal järgmist: „Peamine küsimus on majandus. Tuumaenergia on puhas ja ohutu, kuid see peab olema ka konkurentsivõimeline.“ Aprilli keskel levis teade Fortumi otsusest rajada Lahti lähedale Soome suurim päikeseelektrijaam, võimsus 220 megavatti.
Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Eesti energeetika tulevik 2035” arutelul 7. märtsil 2024 tugines fraktsiooni liige Andres Sutt autoriteetsele finantsnõustamisfirma Lazardi iga-aastasele raportile. Taastuvenergia kiirest kasutuselevõtust kui majandusarengu alusest kõneledes ütles endine keskpankur ja minister: „Tuul ja päike on täpselt samaväärsed loodusvarad kui need, mis meil peidus maapõues või maa peal. Küll on meil tuulel põhineva energia tootmiseks kasutamata suur potentsiaal.“
Lazardi raportis pakutakse tehnoloogia odavamate esindajate võrdluses tuulikuelektri omahinnaks 24 dollarit megavatt-tunni kohta (rajamise kulu 20 ja püsikulud 4 dollarit). Juhtumisi on päikeseparkide rajamise ja käigushoidmise omahind sama.
Tuumajaama rajamine läheb eluea peale laiali jagatult maksma 113 dollarit megavatt-tunni elektri kohta. Tuumaelektri tootmise püsikulud on 2018-2023 raportites püsinud 19 dollarit megavatt-tunni kohta, pluss tuumkütus 9 dollarit, mis teeb ühtekokku 28 dollarit. Seega maksab ainuüksi tuumajaama käigus hoidmine koos kütusega rohkem, kui tuule- või päikeseparkide rajamine ja hilisemad kulud kokku.
Lazard, „Tasandatud elektrienergia kulud – Analüüs 16.0“
Ainuüksi tuumajaama käigus hoidmine koos kütusega maksab rohkem, kui tuule- või päikeseparkide rajamine ja hilisemad kulud kokku.
Lähiajal ilmub raporti uus väljaanne. Eelmise kevade variandiga võrreldes peaks selles kajastuma rahvusvahelise tuumapuhangu tuules toimunud uraani hinna ligikaudne kahekordistumine, teisalt aga päikesepaneelide järsk odavnemine.
Väikereaktorite kohta räägitakse, et oodake, nende hind tuleb odavam. Lazardi analüüs on aga selles osas halastamatu: tasandatud elektrikulus jagunevad väiksema reaktori väiksemad kulud väiksemale toodangule. Selle tulemusena võib „odavamal“ reaktoril olla koguni kõrgem elektri omahind. Näiteks Läänemere piirkonnas viib tuumajaamade peamistel konkurentidel – meretuulikutel – tasandatud hinda eriti hoolduskulude osas alla just suuremate tuulikute püstitamine, sest sama elektrimahu saamiseks on tuulikuid vaja üha vähem.
