Coop Panga ESG valdkonna juht
Ettevõtted on kestlikkusega tegelenud juba aastakümneid, kuid ESG kui ühtne raamistik koondab nüüd keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemad selge katusmõiste alla.
ESG ehk ettevõtete keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemalised kestlikkusaspektid on ammu unustatud vana, või kui öelda korrektsemalt, aga siiski lihtsustatult, siis on ettevõtetes tegeletud kestlikkusaspektidega pea aastakümneid, kuid uus ühtne raamistik toob erinevad aspektid ühise katusnimetaja – ESG – alla kokku.
Siiski ei piisa ainult üksikute tükkide koondamisest, vaid lähenema peab strateegiliselt. Ent kuidas alustada?
On kerge öelda, et tuleb lihtsalt pihta hakata. ESG juhi/spetsialisti/tiimi laual valitseb lihtsalt öeldes segadus: raamistikud ja regulatsioonid, standardid ja reeglid ning nende järgimist lihtsustama mõeldud juhendmaterjalid, juhendid ja suunised. Eelnimetatu on kõik vajalik, kuid lihtsustamine võiks aidata demüstifitseerida ESG keerukust ning võimaldaks hakata kiiremini ESG osas edasi liikuma.
Sellele aitavad kaasa väiksed võidud ja eduelamused.
Alusta näiteks jalajäljest! Lange hetkeks süsinikdioksiidi tunnelnägemisse ja vaata kõike läbi CO2 prisma. Jalajälje hindamine aitab saada oma tegevustest hea ülevaate ning vastupidiselt laialt levinud kartusele ning tahtlikult või tahtmatult tekitatud muljetele ei ole seda sugugi keeruline hinnata. Ka jalajälg tuleb demüstifitseerida. Viimast on lihtsam teha juhul, kui hindad jalajälje kolmest mõjualast ära esimesed kaks.
Jalajälje hindamine aitab saada oma tegevustest hea ülevaate ning vastupidiselt laialt levinud kartusele ning tahtlikult või tahtmatult tekitatud muljetele ei ole seda sugugi keeruline hinnata.
Mõjuala 1 katab ettevõtte otsese kasvuhoonegaaside heitkoguse. Võetakse arvesse ettevõtte sõidukite heitkogust ning kohapealse energiatootmise, näiteks oma katlamaja või tagavarageneraatori mõju.
Mõjuala 2 katab kaudse ehk sisseostetud energiast tuleneva heitkoguse. Selle mõjuala märksõnade hulka kuuluvad sisseostetud elekter, aur, küte ja jahutus.
Äärmiselt detailseks, keeruliseks ja andmemahukaks läheb jalajälje hindamine kindlasti siis, kui jõuad kolmest mõjualast viimase ehk siis kolmanda juurde. Esimest kaht mõjuala suudavad hinnata kõik ning see annab käegakatsutavaid tulemusi. Lisaks veel ESG-spetsialistide laialdaselt mainitud pluss – leiad oma negatiivse mõju vähendamiseks või vähemalt selle kavandamiseks reaalsed kohad. Seepärast tulekski alustada jalajälje hindamist esimesest kahest mõjualast.
Lihtsustatud vorm jalajälje hindamisest. Tabel: Coop Pank.
Miks hinnata ettevõtte jalajälge?
Ülevaade ettevõtte tekitatud heitkogustest aitab täita regulatiivseid kohustusi: juhul kui neid küsib näiteks mõni pank või suurettevõte, kelle tarne- või väärtusahelasse kuulutakse, oleksid need käepäraselt tagataskust võtta. See aitab sul olla sammukese teistest ees, valmis. Täna parandab see ettevõtte mainet ja ka usaldusväärsust, homme aga toob juba konkurentsieelise, sest pole kaugel aeg, kui partnereid valitakse oma väärtusahelasse kliimamõju alusel.
Kui eelnev põhjendus ei pruugi sind veel “ära osta”, siis ettevõtte keskkonnamõju ja ka kulude vähendamine kõlab juba nagu win-win argument, kas mitte? Oma jalajälje hindamise läbinud ettevõtted peavadki protsessi suurimaks kasuteguriks ülevaadet iseenda heitkogustest ning sellest tulenevaid kulude vähendamise võimalusi.
Pole kaugel aeg, kui partnereid valitakse oma väärtusahelasse kliimamõju alusel.
Et ettevõtted ja otsustajad saaksid manada silme ette realistliku pildi endi tekitatud mõjudest, tõuseks jalajälje hindamisest ning selle tulemuste analüüsist kasu. Tehe pole keeruline: ettevõttes on seitse ametiautot, aastas kulus X liitrit kütust, õhku paisatud heitkogus on X tonni süsinikdioksiidi. Lihtne!
Aga kust siis pihta hakata, et see tõesti lihtne oleks? Pakun välja kaks lihtsat abivahendit.
Targad ja lihtsad abivahendid
Baltikumi Pangaliidud ja pangad ühendasid jalajälje hindamise lihtsustamiseks oma jõud ning selle tulemusena valmis keskmisele ettevõttele lihtne ja usaldusväärne jalajälje hindamise tööriist. Seda saavad kõik koos juhiste ja abistava videomaterjaliga tasuta kasutada.
Hindamise käimalükkamise mõttes on tegu väga hea tööriistaga. Kuna see on universaalne ja mõeldud kasutamiseks võimalikult laiale ringile, ei saa selle abil kolmandat mõjuala hinnata. Küll aga aitab see astuda oma mõjuhindamise teekonnal esimesed sammud.
Ettevõte saab mugavalt hinnata oma esimest mõjuala ehk ettevõtte tegevuse otseheidet ning teist mõjuala ehk sisseostetud elektri- ja soojusenergia tarbimise heitkogust. Tööriist annab ettevõtte heitkoguste asjus lihtsa ühelehelise ülevaate.
Kuidas edasi? Tänane tulemus ei olegi kõige olulisem. Oluline on see, mida sellega pihta hakata ja kuidas jätkata.
Oma jalajälje hindamise läbinud ettevõtted peavadki protsessi suurimaks võiduks ülevaadet iseenda heitkogustest ning sellest tulenevaid kulude vähendamise võimalusi.
Et ettevõtted ja otsustajad saaksid manada silme ette realistliku pildi endi tekitatud mõjudest, oleks abi jalajälje hindamisest ning selle tulemuste analüüsist. Pilt: Alex Shuper/Unsplash
Järgmine samm
Jättes praegu tähelepanu alt kõrvale selle, kuidas muuta paremaks andmekogumise protsesse, täpsustada mõõtmisi ja eesmärgistada heite vähendamist, võiks hakata järgmise praktilise sammuna hindama kolmandat mõjuala. Üllatuseks võib kolmanda mõjuala heitkogus olla oluliselt suurem kui esimesel kahel mõjualal kokku.
Sarnaselt Pangaliidule on ka TalTech loonud kasvuhoonegaaside arvepidamiseks tasuta abivahendi OKAS, mis võimaldab hinnata ettevõtte jalajälje kõiki mõjualasid, sealhulgas kolmandat mõjuala.
See tööriist on vabavaraline ja põhineb sarnaselt Pangaliidu kalkulaatoriga Eesti (sektori) spetsiifilistel heitekoefitsientidel. Miks on see oluline? Andmeid saab sisestada erinevatesse veebipõhistesse vabavaralistesse kasvuhoonegaaside kalkulaatoritesse ning siis avastada, mil määral kalkulaatorite tulemused erinevad. Asja tuum seisneb selles, et eriheiteteguritel on erinev väärtus.
Tegurite abil arvutatakse näiteks välja elektritarbimise heitkoguseid ning kuna energy mix on riigiti erinev, tuleb ka tulemus erinev. Teisisõnu: oma tööriista valides on oluline pöörata tähelepanu sellele, et see sobituks ettevõtte tegevuspiirkonnaga.
Sama tähtis on uuendadakalkulaatorites regulaarselt eriheitetegureid. Pärast kahte esimest hindamist ja oma protsesside automatiseerimist saab jalajälje hindamisest rutiin. Mõne ettevõtte puhul muutub rutiin eriti lihtsaks, sest peamine tähelepanu hakkabki langema eriheitetegurite uuendamisele. Seda juhul, kui muud arvutuseks vajalikud alusandmed on võimalik panna mugavalt kokku jooksma.
Taltechi tasuta tööriista eelis seisneb selles, et nende kalkulaator võimaldab hinnata ka kolmandat mõjuala, mis katab ettevõtte tegevusega seotud kaudsed heitkogused. Nagu lubab arvata väljend „kaudne“, võib andmete kättesaadavusest kujuneda siin päris suur pähkel. OKAS võimaldab hinnata ka selliseid kolmanda mõjuala tooteid ja teenuseid, mille osas pole veel konkreetsed heitekoefitsiendid saadaval.
Taltechi lähenemine aitab tagada, et eriheitetegurite kättesaadavus – õigemini kättesaamatus – ei piiraks jalajälje hindamise ulatust. Õiglane kasvuhoonegaaside inventuur peaks siiski andma ülevaate kõigist ettevõtte tegevustega seotud heitkogustest. Kolmas mõjuala aga hõlmab endas esimesest ja teisest palju rohkem ning ükski tööriist ei tee inimese eest kogu tööd (veel) ära. Seega tuleks kolmanda mõjuala korral võtta ette rahvusvaheliselt tunnustatud ja enimkasutatud GHG Protocoli määratletud standard ning juhised ning hakata näpuga järge ajades liikuma. Erinevaid kategooriaid on mõjuala kolme all kokku 15. Teine variant on kasutada tööriistu, mille puhul on eeltöö kasutaja jaoks juba ära tehtud.
Omale tööriista valides on oluline pöörata tähelepanu sellele, et see sobituks ettevõtte tegevuspiirkonnaga.
Kas meid ootab puhas keskkond? Pilt on illustratiivne. Foto: Velodi Tsaguria/Unsplash.
Uute lahenduste ootel
Pangaliit ja TalTech ei ole jäänud ESG hindamisel pealt vaatama, vaid pakuvad välja käepäraseid lahendusi. Abivahendid on olemas, nüüd on sinul vaja astuda edasi ja need kasutusse võtta.
Kui kord on juba kasvuhoonegaaside arvepidamisse sukeldutud ja piltlikult öeldes sinna sügavale sisse vajutud, tuleks kasuks oodata vee selginemist, et seejärel veest välja tulla ja vastupidavamana järgmiste teemade järele sukelduda. Seda saab taaskord teha tarkade ja lihtsustavate (digi)abivahendite toel.
Ootame põnevusega, milliseid uusi lahendusi on TalTechil meile varuks! Veelgi enam, tahaksin siinkohal öelda, et ootame põnevusega neid digilahendusi ja -arenguid, mida on meie jaoks varunud riik. Loodetavasti äratavad meie initsiatiivid ka digitiigri ning ärgitavad teda kiiremini liikuma – kasvuhoonegaaside arvestus ja jalajälje hindamine võiksid jääda vaid ühe kliki kaugusele.
Loodetavasti äratavad meie initsiatiivid ka digitiigri ning ärgitavad teda kiiremini liikuma – kasvuhoonegaaside arvestus ja jalajälje hindamine võiksid jääda vaid ühe kliki kaugusele.
