Laura Lattik on TalTechi õppekava “juhtimine ja turundus” eriala värske magistrant, kes omandas enne magistriõpinguid rakenduskõrghariduse logistika valdkonnas, kus töötab ka praegu.
Tema magistritöö kannab pealkirja “Eesti IT-sektori töötajate ootused tööandja väärtuspakkumisele”. Kõnealuse teemani jõudis Lattik vestluses ühe Eesti tuntud värbamisagentuuriga, kelle esindajad rõhutasid, kui oluline on parandada tänapäeva ühiskonnas teadmisi töötajate teadlikkusest, arusaamadest ja ootustest.
Tänapäeva kiiresti arenevas tehnoloogiamaailmas on IT-sektor muutumas üheks olulisemaks ja nõudlikumaks valdkonnaks. IT-sektori töötajate ootused ja vajadused seoses tööandjatega on muutunud üha aktuaalsemaks teemaderingiks, sest konkurents talentide pärast on äärmiselt tihe.
Tööturg paneb üha enam rõhku paindlikkusele, töötajate rahulolule ja professionaalsele arengule, sundides tööandjaid oma väärtuspakkumisi pidevalt kohandama. Eriti olulised on sellised teemad nagu konkurentsivõimeline palk, töö- ja eraelu tasakaal ning karjäärivõimalused, sest need mõjutavad otseselt töötajate motivatsiooni ja lojaalsust. Selles kontekstis on hädavajalik mõista IT-sektori töötajate ootusi ja hinnanguid, et ettevõtted saaksid luua tingimused, mis mitte ainult ei meelita uusi talente ligi, vaid mis hoiavad ka olemasolevaid spetsialiste rahulolevate ja motiveeritutena.
Lõputöös keskendus Lattik just IT-sektori töötajatele, et selgitada välja nende ootused tööandjatele ja analüüsida nende rahulolu tööandja poolt parasjagu pakutavate hüvede suhtes.
„Tulemused olid kohati ootuspärased, kuid samal ajal mõnevõrra üllatavad. IT-sektorit on peetud üheks enimtasustatavaks valdkonnaks ning esimesena tõusiski esile töötajate ootus konkurentsivõimelise palga osas. Lisaks töötasule mängivad tööandja valikul olulist rolli ka paindlik töökorraldus ja edasised arenguvõimalused. Kuigi IT-inimesi on peetud sageli stereotüüpselt pigem introvertideks, kes istuvad ainult arvuti taga, siis uuringust selgus, et tegelikult on tegu küllaltki suhtlemisaltide inimestega, kes asetavad märkimisväärselt kõrgele kohale suhted kolleegide ja juhtidega ning on valmis rõõmuga oma teadmisi teistega jagama,“ selgitas Lattik.
Lattik analüüsis struktureeritud ankeetküsimustiku kaudu kogutud andmeid mitmete demograafiliste näitajate alusel: „Võrreldes nooremaid IT-sektori töötajaid natuke vanematega, tuli välja, et noorem vastajate grupp (21-39-aastased) hindasid olulisemaks majanduslikke hüvesid, samal ajal kui 40-aastased ja vanemad väärtustasid tööandja puhul pigem töö eripära, selle huvitavust ja sotsiaalseid väärtusi. Samuti selgus uuringust seaduspära: kõrgem töötasu võrdub kõrgem rahulolu tööandja pakutavate hüvedega.“
Ootused vs reaalsus?
Lattik ütles, et ootuste ja reaalsuse vahelise seose osas valitseb IT-sektoris suur lõhe ning seetõttu tasub tööandjatel kujundada ootustele vastavaid väärtuspakkumisi. „Paratamatult on ootused läbi aja pidevas muutuses ja hüvede pakette ning väärtuspakkumisi tuleb aeg-ajalt kohandada. IT-spetsialistid ootavad tööandjatelt mitte ainult head palka, vaid ka isikliku ja professionaalse arengu võimalusi ning töö- ja eraelu tasakaalu,“ nentis Lattik.
IT-sektoris valitseb suur lõhe ootuste ja reaalsuse vahel | Joonis: Laura Lattik
Lattik tõi välja kuus mõtet, millele tähelepanu pöörata:
- Konkurentsivõimeline töötasu, mis ületab turu keskmist – sedakaudu pakutakse oma töötajale kindlustunnet ja kasvatatakse spetsialisti lojaalsust.
- Paindlik töökorraldus – see puudutab nii kodukontorit kui ka tööaega. Uuringust selgus, et nii mõnedki IT-valdkonna töötajad eelistavad teha oma tööd pigem õhtustel aegadel.
- Selgelt sõnastatud karjäärivõimalused ja regulaarsed koolitused.
- Positiivne töökultuur – millised on ettevõtte inimesed, väärtused ja kaasamisvõimalused.
- Tervise- ja heaolu programmid – tänapäeval vaat et hügieenifaktoriks saanud Stebby ja parematel juhtudel ka tervisekindlustus.
- Sotsiaalne vastutustundlikkus – mil määral panustab ettevõte ühiskonda.
“Loomulikult tasub meeles pidada, et ootused võivad isikupõhiselt osati erineda, seega soovitan oma töötajate hoidmiseks veel nendega ettevõttesiseselt personaalselt suhelda. Suures pildis on aga just eelpool nimetatud tegurite kommunikeerimisel võimalik tulemuslikumalt IT-valdkonna spetsialiste tööalaselt kõnetada,” resümeeris värske magistrant.
