Kus siis peitub võti, et Eesti riigi tulevik paistaks rõõmsamates toonides? On hädavajalik, et riik rõhutaks majandusliku ja sotsiaalse arengu kontekstis insenerihariduse tähtsust ning panustaks aktiivselt eriala populariseerimisse ja toetamisse. Tuleks investeerida haridusprogrammidesse, toetada ettevõtete ja ülikoolide vahelist koostööd ning tutvustada laiemale elanikkonnale inspireerivate kampaaniate abil inseneeriavaldkonda.
Inseneride puuduse leevendamiseks on arvamuslugudes välja toodud suurepäraseid ja mitmekesiseid ideid. Ettevõtjad tegelevad igapäevaselt teadlikkuse tõstmisega noorte seas, kõrgharidusasutused on suunanud kogu oma energia sellesse, et õppekavad täituksid ja noored ka õpingutega lõpule jõuaks.
Ettevõtjad on omalt poolt teinud väga vingeid algatusi, et tekitada noortes huvi insenerieriala vastu. Näidetena saab tõsta esile Lae End programmi, Huvi ja Utilitase koostööd, Positroni algatust jne. Probleem aga siiski püsib. Toon siinkohal välja mõtted inseneride puuduse leevendamiseks.
Miks pole meil piisavalt inseneeria valdkonnast huvituvaid inimesi?
Inseneride puudus tuleneb mitmest tegurist. Oma mõju võib olla haridussüsteemi puudujääkidel, mis ei võimalda äratada noortes inseneeriavaldkonna vastu vajalikku huvi või neid karjääriks ette valmistada.
Vähene huvi inseneeriavaldkonna suhtes võib olla seotud avaliku arvamusega, mis ei väärtusta piisavalt inseneride tööd ja nende ühiskondlikku panust. Samuti võivad mängida rolli töötingimused ja karjäärivõimalused, mis ei pruugi tunduda noortele talentidele piisavalt atraktiivsed.
Miks ei toimu muutust?
Esmalt vajame me innovaatilist lähenemist haridussüsteemile. Muutuse tekitamine vajab süsteemset ja järjepidevat tegevust, edu toob erinevate organisatsioonide koostöö.
Täna ei kaasa me süsteemselt veel valdkonda juba tugevalt panustavate ettevõtete jõudu. Me ei kuula ettevõtteid, kes on välja toonud suurepäraseid ideid ja rakendanud vingeid praktilisi lahendusi. Eesti riik vajab keskset innovaatilist eestvedajat, kes on valmis mõtlema kastist väljas, koondama erinevaid osapooli ja viima ellu kõik head praktilised mõtted.
Teiseks oleks vaja, et riik aitaks juba lasteaia tasandilt äratada valdkonna vastu huvi. Tuleks töötada välja haridusprogrammid, mis tutvustavad juba varases eas inseneeria valdkonna võimalusi ja tähtsust. See hõlmaks koolide ja ülikoolide koostööd ettevõtetega, et pakkuda õpilastele praktilisi kogemusi ja reaalseid näiteid inseneeria ühiskondlikust mõjust. Anname lastele kätte Legod, viime läbi meisterdamisringe ja kasvatame maast-madalast huvi tehnika vastu. Viime koolidesse sisse inseneeria huviringid, mida juhivad meie ükssarvikute, idufirmade, targa tööstuse ettevõtete praktikud.
Kolmandaks võiksime hakata süsteemselt ja järjepidevalt rääkima koolides karjäärivõimalustest. Olles ise lapsevanem, saan öelda, et me ei tee seda täna piisavalt. Viiendas klassis ei ole lastele veel keegi tutvustanud võimalikke karjääriteid, rääkinud erinevatest põnevatest tulevikuarengutest, istutanud laste peadesse mõtte, et mis edasi.
Kas me oleme juba midagi maha maganud? Ilmselt küll. Loomulikult on siin suur roll lapsevanematel, kuigi neilgi puudub tihti info, puuduvad teadmised, kuhu last suunata. Me oskame oma lastele anda suuniseid omaenda valdkonnas, aga keerulisem on tekitada huvi meie jaoks võõra valdkonna vastu.
Inseneride puudusest mõjutatud osapooled on oma mõtted välja käinud ja tegutsevad aktiivselt järelkasvu suunal, ent meie ressurss ja jaks on piiratud. On aeg hakata ka riiklikul tasandil innovaatiliselt mõtlema ja koondada edu saavutamiseks kokku meie ühised jõud.
Neljandaks peaksime muutma inseneeriavaldkonna päriselt atraktiivseks nagu oleme teinud IT valdkonnaga. Selle elluviimiseks saame kasutada turunduse põhitõdesid. Turundus on silmade särama panemise kunst!
Kuidas panna noortel silmad särama, kui nad mõtlevad inseneri elukutsest?
Meil tuleb luua inseneri erialale positiivne kuvand. Tuleb kaasata inspireerivad kõneisikud, et jagada edulugusid ja näidata inseneride panust ühiskonna arengusse, mis võib aidata muuta valdkonna mainet ja tõsta noorte seas selle atraktiivsust.
Muudame oma valdkonnast rääkides n-ö tone of voice’i. Kasutame edaspidi sõna „puudus“ asemel „võimalust“! Meil on inseneeriavaldkonnas karjääri tegemiseks tohutud võimalused. Kuvame noortele tulevikuvisioone ja arenguvõimalusi. Teeme inseneri erialast sama atraktiivse valdkonna kui IT-st, kuhu iga noor tahab minna. Me räägime palju meie ükssarvikutest, pinksilaudadest ja tasuta jookidest, ühtsest kommuunist IT-valdkonnas. Noored tahavad sellest osa saada! Loome sarnase kuvandi ja identiteedi ka inseneri elukutsele!
Inseneeria on koodi kirjutamisest palju põnevam ja vaheldusrikkam. Lisaks on inseneride tööl niivõrd suur mõju, et miks mitte sellest osa saada? Rõhutame inseneritöö rolli meie igapäevaelu parandamisel ja innovatsioonil, inspireerime seeläbi neid noori, kes muidu vaataksid võibolla enam IT-sektori suunas.
Kui meil endil mõtetest puudu jääb, siis leiab nii lähemalt kui ka kaugemalt häid õpikunäiteid.
Singapur on teinud STEM hariduse populariseerimiseks suuri investeeringuid, integreerides juba algkoolitasemest alates tehnoloogiat igapäevasesse õppetöösse. Seeläbi tõstetakse õpilaste huvi teaduse ja inseneeria vastu.
Meie naaber Soome on loonud mitmeid ülikoolide ja ettevõtete vahelisi ühisprogramme, mis keskenduvad uute ja innovaatiliste lahenduste arendamisele. Nende algatus STEM School Finland on riigi suurim eraõppeasutus, mis õpetab lastele teadust ja tehnoloogiat.