Inseneriakadeemia kujundab tuleviku inseneride põlvkonna

Inseneriakadeemia kujundab tuleviku inseneride põlvkonna. 08.10.2024. Käesoleva aasta alguses alustas Eestis tegevust Inseneriakadeemia. Akadeemia näol ei ole tegemist uue maja, õppeasutuse või struktuuri­üksusega, vaid Haridus- ja Teadusministeeriumi Euroopa Liidu tõuke­fondide toel käivitatud projektiga, mille eesmärgiks on tõsta inseneeria valdkonnas hariduse kvaliteeti ning kindlustada senisest suurem inseneride järelkasv. Inseneriakadeemia hõlmab tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas õpet pakkuvaid kõrgkoole ja kutseõppeasutusi. Kõrgkoolidest on liitunud Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Lennuakadeemia; akadeemiasse kuuluvaid kutseõppeasutusi on kokku üheksa. Projekti tegevusi juhib Haridus- ja Noorteamet Harno. Inseneriakadeemia meetmel on kolm suurt eesmärki: kasvatada inseneriõppesse sisse­astujate arvu, arendada õppe kvaliteeti vastavalt tööturu ja ühiskonna ootustele ning vähendada õpingute katkestamist. Püüdlus on, et suureneks insenerivaldkonnas õppivate tudengite osakaal ning inseneriharidusega inimeste arv tööturul. Kuigi TalTechis on tehnika, tootmise ja ehituse valdkonna õppekavu üle paarikümne, valiti ülikoolis välja kaheksa eelisarendatavat fookusõppekava, millel Inseneriakadeemia tegevusi piloteeritakse. Fookuskavadeks on: keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia (bakalaureuseõpe) materjalitehnoloogia (bakalaureuseõpe) tootearendus ja robootika (bakalaureuseõpe) ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine (integreeritud õpe) hoonete sisekliima ja veetehnika (integreeritud õpe) elektrotehnika ja mehhatroonika (magistriõpe) tootearendus ja tootmistehnika (magistriõpe) riistvara arendus ja programmeerimine (magistriõpe) Fookuskavad on valitud lähtuvalt tööjõuvajaduse uuringusüsteemi OSKA raportites välja toodud valdkondlike spetsialistide vajaduse prognoosidest ning tegemist on Eesti kontekstis unikaalsete kavadega, mille lõpetajad toetavad hiljem tööturul selgelt ühe konkreetse valdkonna arengut. Inseneriteaduskonna dekaani Fjodor Sergejevi sõnul soovitakse võtta Inseneriakadeemia toel kasutusse süsteemsed lahendused ning uued ja jätkusuutlikud õpetamise mudelid. Varemalt on positiivse tulemuse andnud õppeassistentide kasutamine õppeainetes, kuid rahaliselt ei olnud võimalik tagada sellisele õppurite ja õppejõudude toele laiemat kandepinda. Inseneriakadeemia vahenditega saame seda teha fookusõppekavade ulatuses, kuid ikkagi mitte kõikide inseneeriavaldkonna õppekavade vajaduste katmiseks. Kuid õppeassistentide tugi peaks muutuma alaliseks ja saama Tehnikaülikooli õppetegevuse loomulikuks osaks. Tahame proovida ka uusi õppimis- ja õpetamismudeleid, eelkõige projekt- ja probleemõppe näol, kus näeme võimalust senisest rohkem siduda õpingud päriselu probleemidega, tehes seda laiema töömaailma esindajate õppetöösse kaasamise kaudu. Oma ala praktiseerivad eksperdid saavad juhendada ja suunata noori erialaste väljakutsete lahendamisel sünergias Tehnikaülikooli akadeemiliste töötajate teaduslike kompetentsidega. Õppeainete tasemel projektide edasiarendamisega saame jõuda ka lõputööde tasemele, kus ülikoolivälistel koostööpartneritel on võimalik panustada konsultantidena ja kaasjuhendajatena. Juba praegu on suurem osa inseneriteaduskonnas kaitstud lõputööde teemadest pärit ettevõtlussektorist, kuid inseneerias näeme ette üliõpilaste arvu olulist kasvu. Koostööpartneritele tähendab see suuremaid ootusi eespool mainitud mentorluse, praktikate ja lõputööde juhendamisse panustamise osas. Kuigi TalTechi astumiseks on seatud küllalt kõrge matemaatikalävend, on ülikoolis õpinguid jätkates tihtipeale just matemaatika tudengite suur komistuskivi. Vähendamaks esimesel kursusel väljalangemist, pakume alates käesolevast õppeaastast Inseneriakadeemia toel kõikidele insenerivaldkonna esmakursuslastele kahe akadeemilise kontakttunni jagu lisa matemaatikaõpet. Samuti lükkame nõustajate, mentorite ja tuutorite abil käima mitmesuguseid tegevusi, et pakkuda tudengitele individuaalset tuge ja vähendada õpingute katkestamist. Käimasoleva õppeaasta jooksul on ülikoolil kavas võtta väljalangemisohu varajaseks tuvastamiseks kasutusele õpianalüütika programm IntelliBoard. Üliõpilaskandidaatide arvu kasvatamiseks on Avatud Ülikool laiendanud Inseneriakadeemias oluliselt gümnasistidele suunatud tegevusi. Insenerierialade tutvustamiseks mõeldud Noore Inseneri programmis (NIP) osales kevadsemestril 50 õpilast, sügisel on kavas avada kaks uut rühma. Tütarlaste tehnikaaladele meelitamiseks mõeldud Unicorn Squadi gümnaasiumirühmades alustab sel sügisel kuni 300 tüdrukut 25 rühmas; kevadel tegi algust esimene moodul 10 rühma ja 120 tüdrukuga. Seega kaasame tänavu regulaarsete tegevustega rohkem kui 400 tüdrukut ja järgmise aasta lõpuks soovime kasvatada selle numbri ligi 900-ni. 2026. kalendriaastal soovime, et Unicorn Squadi rühmades osaleks aasta jooksul üle 1000 tüdruku. Avatud Ülikool on kaardistanud, et koolinoortele mõeldud tegevustega jõudis TalTech 2023/24. õppeaastal ligi 90 kooli üle Eesti; Inseneriakadeemia kõikide kõrgkoolide ja kutseõppeasutuste peale viidi inseneriharidust populariseerivaid tegevusi läbi 111 õppeasutuses. Lisaks sellele on TalTechil kavas töötada Inseneriakadeemia raames välja vähemalt viis gümnaasiumiastmele mõeldud e-valikainet, et pakkuda inseneeriat tutvustavaid kursuseid ka ülikoolist füüsiliselt kaugemal asuvatele koolidele. Inseneriakadeemia tegevusi kõrghariduses viiakse ellu Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programmis „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghari­duses“, tegevuste periood on 2023–2029 ning kogueelarve 34 miljonit eurot. TalTechi eelarve perioodiks 2024–2026 on üle 7,8 miljoni euro. Õppeasutuste teise etapi eelarve otsustatakse pärast 2026. aastal toimuvat vahehindamist.