Fjodor Sergejev: inseneride põud vajab ühist lahendust

03.11.2026
Fjodor Sergejev: inseneride põud vajab ühist lahendust. 03.11.2026. Inseneride nappus pole ammu enam ainult ettevõtete värbamisprobleem. Inseneride teadmistest sõltub meie energeetika, ehituse, tööstuse ja transpordi areng ning ettevõtete suutlikkus uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta. Eesti tööjõudu prognoosiva OSKA andmetel on uue kõrgharidusega tööjõu vajadus Eestis kõrgkoolide pakkumisest ligi poole suurem ja seda hoolimata asjaolust, et viimastel aastatel on lõpetamise tulemuslikkus aina kasvanud. Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna lõpetanute osakaal küündis sel kevadel 58 protsendini. Viimaste aastate kogemus näitab, et noorte inseneeriahuvi on võimalik kasvatada. Kahe aastaga on inseneriteaduskonna vastuvõtt suurenenud 903 tudengilt 1381 tudengini. Kasvule osutavad populaarsemad erialad: kui ehitiste projekteerimist ja ehitusjuhtimist asus 2024. aastal õppima 144 tudengit, siis sel aastal oli neid juba 252. Elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala valis 2024. aastal 120 uut tudengit, aasta hiljem 201. Huvi jagub ka uutele erialadele, tänavu esmakordselt avatud logistika ja liikuvuse kava tõi ülikooli 87 õppijat. Need arvud annavad põhjust optimismiks, aga toovad endaga kaasa ka küsimusi. Eesti ei vaja mitte lihtsalt rohkem inseneritudengeid, vaid rohkem häid insenere. Meie jaoks pole edu mõõdupuu see, kui me suudame septembris noori vaevu auditooriumisse mahutada. Ennekõike tuleb jälgida, milliste teadmiste ja oskustega nad sealt mõne aasta pärast väljuvad. Inseneriks õpitakse ka väljaspool auditooriumi või laborit Siin muutub väga oluliseks ettevõtete roll. Tugevat inseneriharidust pole võimalik üles ehitada nii, et ülikool õpetab ja ettevõte ootab värava taga valmis töötajat. Insener õpib kõige rohkem siis, kui ta lahendab igapäevaseid probleeme. Just selles osas on ettevõtetel võimalik ja vajalik panustada konkreetselt inseneride järelkasvu. Ettevõte saab pakkuda praktikakohti, leida õppeprojektide ja lõputööde jaoks akuutseid probleeme, kasutada oma spetsialiste külalislektorite ja kaasjuhendajatena. Tudeng avastab sellise praktika kaudu auditooriumi ja inseneritöö vahelised otseühendused. Kokkupuude aktuaalsete probleemidega aitab tal mõista, miks ta midagi õpib ja milliseid probleeme saab ta oma teadmistega lahendada. Tööandjad rõhutavad omaltki poolt, et ainult ülikooliõpingutest ei pruugi igapäevatöös piisata. Tulevase inseneri arengut toetavad erialane praktika, aktiivne osalus tudengiprojektides ja kokkupuude töömaailmaga. Mida rohkem saab tudeng aimu töömaailma küsimustest, seda paremini seostab ta teoreetilisi teadmisi praktikaga ja kasvatab oma konkurentsieelist. See tähendab ühtlasi, et ettevõtetel on võimalik panustada kvaliteetse tööjõu kujundamisse juba tudengi esimestel õppeaastatel. Tugevat inseneriharidust pole võimalik üles ehitada nii, et ülikool õpetab ja ettevõte ootab värava taga valmis töötajat. Kasvav tudengite arv ei tohi langetada latti Samas on suurem vastuvõtt asetanud ülikooli ette väga praktilise küsimuse: kuidas õpetada oluliselt suuremat hulka tudengeid, nii et hariduse kvaliteet ei langeks? Oleme uuendanud inseneriakadeemias ligi sadat õppeainet ja meie koolitustel on osalenud üle 130 õppejõu. Viimastel aastatel oleme kaasanud õppetöösse õppeassistendid, kes aitavad organiseerida suuri õpperühmasid ja laboritöid ning võimaldavad tudengitele individuaalsemat õpituge. Me ei saa kvaliteedis mingil juhul järele anda. Iga inseneri otsused mõjutavad hoonete ja taristu ohutust, energiasüsteemide töökindlust ning ettevõtete konkurentsivõimet. Seetõttu ei saa lahendada inseneride puudust vähemate nõudmistega. Vastupidi – peame looma tudengitele nende nõudmiste täitmiseks paremaid võimalusi. See puudutab ka õpingute katkestamist. Inseneriõpe on ning peabki olema nõudlik. Kuid tudeng ei tohiks jääda õpingutest kõrvale seetõttu, et ta ei saa õigel hetkel abi. Seetõttu pakume esmakursuslastele matemaatika lisaõpet, sisseelamisprogramme, individuaalsemat tuge ning püüame märgata õpianalüütika abil võimalikult vara, kui tudeng raskustesse satub. Inseneride puuduse taustal ei piisa sellest, et leiame lihtsalt rohkem noori inseneriõppesse – peame aitama neil ka heade inseneridena tööturule jõuda. Järelkasv algab enne ülikooli Huvi tehnikahariduse vastu algab hulk aega enne sisseastumisavalduse esitamist. Noor peab kogema juba üldhariduskoolis, et inseneeria on midagi palju rohkemat kui ainult keerulised valemid. See tähendab võimalust maailma asjade toimimisse otse sekkuda: ehitada energiatõhusamaid hooneid, automatiseerida tootmist, arendada uusi materjale või luua tulevikulisi energialahendusi. Seetõttu oleme hakanud viima Inseneriakadeemia kaudu inseneeriat senisest enam üldhariduskoolidesse. Koostöös Inseneride Liiduga käime noortele tutvustamas kõikvõimalikke insenerierialasid ja nendega seotud karjäärivõimalusi. Aasta alguses valmisid koolidele mõeldud inseneeria e-valikained, mis annavad õpilastele võimaluse tutvuda kooli asukohast sõltumata neid huvitavate valdkondadega. Viimastel aastatel on olnud suur abi Noore Inseneri Programmist, milles osales näiteks 2025. aastal 104 õpilast. Rohkem kui pool neist noortest, kes viimase kolme aasta jooksul programmist osa võtsid, on tulnud hiljem õppima TalTechi, neist kolmveerand omakorda on liitunud inseneriteaduskonnaga. Koolidele suunatud töösse saavad ettevõtted samuti rohkem panustada. Üks asi on rääkida noortele, et Eesti vajab insenere. Hoopis mõjusam on lasta ühel lihast ja luust inseneril tutvustada oma igapäevast tööd ja selle tähendust. Veel parem, kui noor saab ise käed külge panna ja asuda lahendama mõnda praktilist ülesannet. Praegu on selleks hea hetk. Lähiaastatel jõuab kõrgkoolidesse suurel hulgal noori ning riiklikul tasandil nähakse vajadust kasvatada just suure tööjõuvajadusega valdkondi puudutavate õppekohtade arvu. Meie ees on avanenud mõneks aastaks võimaluste aken, mille avaliolekut ei tohi maha magada. Ülikooli ülesanne on olla selleks valmis: võtta vastu rohkem motiveeritud noori, pakkuda neile tugevat haridust ning aidata neil õpingud edukalt lõpetada. Ettevõtete võimalus ja vastutus on olla sellel teekonnal ülikooli tähelepanelik partner. Inseneride põuda ei lahenda mõni üksik kampaania, uus õppekava ega suurem vastuvõtt. Lahendus sünnib juhul, kui üldhariduskool aitab noortel inseneeriat avastada, ülikool annab neile tugevad teadmised ja ettevõtted võimaluse teadmisi aktuaalsete probleemide lahendamisel kasutada. Inseneride põuda ei lahenda mõni üksik kampaania, uus õppekava ega suurem vastuvõtt. Lahendus sünnib juhul, kui üldhariduskool aitab noortel inseneeriat avastada, ülikool annab neile tugevad teadmised ja ettevõtted võimaluse teadmisi aktuaalsete probleemide lahendamisel kasutada.
TalTechi inseneriteaduskonna dekaan
Fjodor Sergejev. Foto: TalTech

Fjodor Sergejev. Foto: TalTech

Artikkel ilmus ajakirjas Mente et Manu nr. 1910

Eestis on inseneridest puudus ning lähiaastatel muutub probleem veel teravamaks. Ülikoolid saavad õpetada rohkem insenere, kuid üksnes suuremast vastuvõtust ei piisa. Selleks et tänastest tudengitest saaksid tööturul head insenerid, peavad ülikool ja ettevõtted senisest rohkem ühtse meeskonnana tegutsema.

Inseneride nappus pole ammu enam ainult ettevõtete värbamisprobleem. Inseneride teadmistest sõltub meie energeetika, ehituse, tööstuse ja transpordi areng ning ettevõtete suutlikkus uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta. Eesti tööjõudu prognoosiva OSKA andmetel on uue kõrgharidusega tööjõu vajadus Eestis kõrgkoolide pakkumisest ligi poole suurem ja seda hoolimata asjaolust, et viimastel aastatel on lõpetamise tulemuslikkus aina kasvanud. Näiteks Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna lõpetanute osakaal küündis sel kevadel 58 protsendini.

Viimaste aastate kogemus näitab, et noorte inseneeriahuvi on võimalik kasvatada. Kahe aastaga on inseneriteaduskonna vastuvõtt suurenenud 903 tudengilt 1381 tudengini. Kasvule osutavad populaarsemad erialad: kui ehitiste projekteerimist ja ehitusjuhtimist asus 2024. aastal õppima 144 tudengit, siis sel aastal oli neid juba 252. Elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala valis 2024. aastal 120 uut tudengit, aasta hiljem 201. Huvi jagub ka uutele erialadele, tänavu esmakordselt avatud logistika ja liikuvuse kava tõi ülikooli 87 õppijat.

Need arvud annavad põhjust optimismiks, aga toovad endaga kaasa ka küsimusi. Eesti ei vaja mitte lihtsalt rohkem inseneritudengeid, vaid rohkem häid insenere. Meie jaoks pole edu mõõdupuu see, kui me suudame septembris noori vaevu auditooriumisse mahutada. Ennekõike tuleb jälgida, milliste teadmiste ja oskustega nad sealt mõne aasta pärast väljuvad.

Inseneriks õpitakse ka väljaspool auditooriumi või laborit

Siin muutub väga oluliseks ettevõtete roll. Tugevat inseneriharidust pole võimalik üles ehitada nii, et ülikool õpetab ja ettevõte ootab värava taga valmis töötajat.

Insener õpib kõige rohkem siis, kui ta lahendab igapäevaseid probleeme. Just selles osas on ettevõtetel võimalik ja vajalik panustada konkreetselt inseneride järelkasvu. Ettevõte saab pakkuda praktikakohti, leida õppeprojektide ja lõputööde jaoks akuutseid probleeme, kasutada oma spetsialiste külalislektorite ja kaasjuhendajatena. Tudeng avastab sellise praktika kaudu auditooriumi ja inseneritöö vahelised otseühendused. Kokkupuude aktuaalsete probleemidega aitab tal mõista, miks ta midagi õpib ja milliseid probleeme saab ta oma teadmistega lahendada.

Tööandjad rõhutavad omaltki poolt, et ainult ülikooliõpingutest ei pruugi igapäevatöös piisata. Tulevase inseneri arengut toetavad erialane praktika, aktiivne osalus tudengiprojektides ja kokkupuude töömaailmaga. Mida rohkem saab tudeng aimu töömaailma küsimustest, seda paremini seostab ta teoreetilisi teadmisi praktikaga ja kasvatab oma konkurentsieelist. See tähendab ühtlasi, et ettevõtetel on võimalik panustada kvaliteetse tööjõu kujundamisse juba tudengi esimestel õppeaastatel.

Tugevat inseneriharidust pole võimalik üles ehitada nii, et ülikool õpetab ja ettevõte ootab värava taga valmis töötajat.

Noor insener | Foto: Harno Marek

Noor insener | Foto: Harno Marek

Kasvav tudengite arv ei tohi langetada latti

Samas on suurem vastuvõtt asetanud ülikooli ette väga praktilise küsimuse: kuidas õpetada oluliselt suuremat hulka tudengeid, nii et hariduse kvaliteet ei langeks?

Oleme uuendanud inseneriakadeemias ligi sadat õppeainet ja meie koolitustel on osalenud üle 130 õppejõu. Viimastel aastatel oleme kaasanud õppetöösse õppeassistendid, kes aitavad organiseerida suuri õpperühmasid ja laboritöid ning võimaldavad tudengitele individuaalsemat õpituge.

Me ei saa kvaliteedis mingil juhul järele anda. Iga inseneri otsused mõjutavad hoonete ja taristu ohutust, energiasüsteemide töökindlust ning ettevõtete konkurentsivõimet. Seetõttu ei saa lahendada inseneride puudust vähemate nõudmistega. Vastupidi – peame looma tudengitele nende nõudmiste täitmiseks paremaid võimalusi.

See puudutab ka õpingute katkestamist. Inseneriõpe on ning peabki olema nõudlik. Kuid tudeng ei tohiks jääda õpingutest kõrvale seetõttu, et ta ei saa õigel hetkel abi. Seetõttu pakume esmakursuslastele matemaatika lisaõpet, sisseelamisprogramme, individuaalsemat tuge ning püüame märgata õpianalüütika abil võimalikult vara, kui tudeng raskustesse satub. Inseneride puuduse taustal ei piisa sellest, et leiame lihtsalt rohkem noori inseneriõppesse – peame aitama neil ka heade inseneridena tööturule jõuda.

Järelkasv algab enne ülikooli

Huvi tehnikahariduse vastu algab hulk aega enne sisseastumisavalduse esitamist. Noor peab kogema juba üldhariduskoolis, et inseneeria on midagi palju rohkemat kui ainult keerulised valemid. See tähendab võimalust maailma asjade toimimisse otse sekkuda: ehitada energiatõhusamaid hooneid, automatiseerida tootmist, arendada uusi materjale või luua tulevikulisi energialahendusi.

Seetõttu oleme hakanud viima Inseneriakadeemia kaudu inseneeriat senisest enam üldhariduskoolidesse. Koostöös Inseneride Liiduga käime noortele tutvustamas kõikvõimalikke insenerierialasid ja nendega seotud karjäärivõimalusi. Aasta alguses valmisid koolidele mõeldud inseneeria e-valikained, mis annavad õpilastele võimaluse tutvuda kooli asukohast sõltumata neid huvitavate valdkondadega.

Viimastel aastatel on olnud suur abi Noore Inseneri Programmist, milles osales näiteks 2025. aastal 104 õpilast. Rohkem kui pool neist noortest, kes viimase kolme aasta jooksul programmist osa võtsid, on tulnud hiljem õppima TalTechi, neist kolmveerand omakorda on liitunud inseneriteaduskonnaga.

Koolidele suunatud töösse saavad ettevõtted samuti rohkem panustada. Üks asi on rääkida noortele, et Eesti vajab insenere. Hoopis mõjusam on lasta ühel lihast ja luust inseneril tutvustada oma igapäevast tööd ja selle tähendust. Veel parem, kui noor saab ise käed külge panna ja asuda lahendama mõnda praktilist ülesannet.

Praegu on selleks hea hetk. Lähiaastatel jõuab kõrgkoolidesse suurel hulgal noori ning riiklikul tasandil nähakse vajadust kasvatada just suure tööjõuvajadusega valdkondi puudutavate õppekohtade arvu. Meie ees on avanenud mõneks aastaks võimaluste aken, mille avaliolekut ei tohi maha magada.

Ülikooli ülesanne on olla selleks valmis: võtta vastu rohkem motiveeritud noori, pakkuda neile tugevat haridust ning aidata neil õpingud edukalt lõpetada. Ettevõtete võimalus ja vastutus on olla sellel teekonnal ülikooli tähelepanelik partner.

Inseneride põuda ei lahenda mõni üksik kampaania, uus õppekava ega suurem vastuvõtt. Lahendus sünnib juhul, kui üldhariduskool aitab noortel inseneeriat avastada, ülikool annab neile tugevad teadmised ja ettevõtted võimaluse teadmisi aktuaalsete probleemide lahendamisel kasutada.

Inseneride põuda ei lahenda mõni üksik kampaania, uus õppekava ega suurem vastuvõtt. Lahendus sünnib juhul, kui üldhariduskool aitab noortel inseneeriat avastada, ülikool annab neile tugevad teadmised ja ettevõtted võimaluse teadmisi aktuaalsete probleemide lahendamisel kasutada.