Ajakirjanik
Ehitusettevõtjad on pessimistlikud. Kui ettevõtjatel on äriplaan, siis riigil ei paista olevat mingisugust kava, millises suunas liikuda. „Oluline investeeringute kärbe teedeehituse sektoris näitab, et pikka vaadet ei ole või on siis vaade sedavõrd pikk, et vahepeal muutuvad teed sõidukõlbmatuks,“ nendib Merko Eesti juht Jaan Mäe.
Eesti majandus kahaneb juba kaks aastat järjest. Majanduse hetkeolukord sarnaneb 2010. aastaga. Eurostati andmetel oli Eesti viieprotsendiline inflatsioon jaanuaris euroala kiireim, mullu detsembris tõusid hinnad 4,3 protsenti. Seetõttu on tarbijatel vähe kindlustunnet. Inimeste kindlustunnet mõjutavad ostujõu kahanemine, suurenevad kulutused, töötuse kasv, sõda Ukrainas ja tulevased maksutõusud.
Riigil on olemas ehitusturu tulevikunägemuse paberversioon. Valitsus kiitis 2021. aastal heaks visiooni „Еhituse pikk vaade 2035“. Samal aastal allkirjastati majandus- ja taristuministri ning kohalike omavalitsuste, erialaliitude ja kõrgkoolide esindajate vaheline kokkulepe ehitusvaldkonna seitsme suure sammu astumiseks. Pika vaate elluviimise koordineerimiseks loodi ehitusvaldkonna arengukomisjon, mille tegevust hakati hiljuti juhtima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Kliimaministeeriumi alt.
Ent kipub minema nii, et kui avalikus sektoris kirjutatakse arengukava ja luuakse selle elluviimiseks komisjon, siis päriselus jääb kõik sinnapaika. On jäänud ka seekord ja seda on märganud ka ehitusettevõtjad.
„Mujal maailmas on selline riigipoolne turustimuleerimine tavapärane. Eestis see kahjuks realiseerunud pole. Pole isegi astutud esimesi samme,“ on Astlanda Ehituse juht ja osanik Kaupo Kolsar nördinud.
Sama meelt on ka Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos, kelle sõnul on riigipoolsed tellimused kokku kuivanud. „Pika vaate suureks osaks peaks olema pidev ettevaatav projekteerimine, et käikude tegemisel korral oleks ka midagi sahtlist võtta. Visiooni võib teha, kuid tuleb astuda ka reaalseid samme,“ rõhutab Roos.
Merko Ehituse Eesti juht Jaan Mäe on pisut leebem. „Aastaga pole kahjuks suuri edusamme deklareerida. Samas, arvestades riiklike protsesside keerukust ja ajamahukust ning riigi ees seisvaid keerulisi küsimusi, ei ole see ka imekspandav. Pidevalt muutuvas keskkonnas peab olema võimalusi ja tarkust teha plaanides vajalikke korrektuure. Investeeringute puhul tasub pidada silmas pikka vaadet ja langetada otsused selle põhjal, millal on mõistlik investeeringuid teha ja nende mahtu tõsta. Oluline on tagada maksuraha parim kasutus, et ennetada hilisemas faasis probleemide kuhjumist, kui vahepeal on valikute tõttu investeeringuid kärbitud,“ paneb ta ministeeriumidele südamele.
Kas saabub elavnemine?
Eesti Panga vanemökonomisti ja presidendi majandusnõuniku Kaspar Oja sõnul avaldab tulevasele ehitussektori arengule suurt mõju praegu planeeritav kliimaseadus. „Kliimapoliitika mõjutab planeeringuid, materjalide valikut, aga ka renoveerimise eesmärke. Osa ehitusettevõtteid peab spetsialiseeruma ümber uute hoonete ehitamiselt olemasolevate renoveerimisele,“ arvab Oja.
Ehitustrusti juhatuse esimees Kaido Somelar usub, et ehituses on lühemaks perioodiks ees vaikne aeg. „Kohanetud on väiksema kogumahuga ja sellega saadakse hakkama. Samas on hindadele mõõdukas surve, sest turuhinda dikteerivad ettevõtted, kellel on vähem tööd. Lähivaates ei tundu siiski hinnamuutus olevat kuigi suur,“ loodab Somelar.
Elukondliku kinnisvaraosa ärakukkumist kompenseerib Somelari hinnangul oluliselt kaitsetaristu ehitus. „Samuti tundub, et piisab esimesest euribori langusest ja kevadpäikesest, kui tarbimisjulgus võtab positiivse ilme. Kuidagi tundub, et kinnisvaramüügi madalseis võiks olla ületatud,“ märgib ehitusjuht.
Samas ei julge Somelar prognoosida majandust elavdavat muutust. Sõjategevus veel kestab ja lõppu ei paista. Ukraina ülesehituse algus püsib ehk 3‒5 aasta perspektiivis. Sellest tulenevalt tekib materjali ja tööjõu täiendav vajadus, mis viitab hinnatõusule, arvab ta.
Mida muudab rohepööre?
Presidendi majandusnõunik on seevastu pisut lootusrikkam. „2023. aasta viimaste kuude tööstustoodangu statistika oli paljulubav ja näitas, et tööstustoodang on vähemalt sügisega võrreldes juba kasvanud. Ettevõtete küsitlused osutavad ka sellele, et vähemalt küsitluspõhised äritsükli näitajad olid 2024. aasta esimese kvartali alguses veidi paremad kui 2023. aasta neljanda kvartali alguses, kuigi jäid mineviku keskmisele siiski märkimisväärselt alla,“ räägib Oja.
Ehitusturg sõltub Oja sõnul ülejäänud majanduse arengust. „Kui tehakse investeeringuid seadmetesse, siis on vaja enamasti ka midagi ehitada. Kui inimeste sissetulekud kasvavad, ostetakse rohkem kinnisvara jne,“ väidab presidendi nõunik.
Ehitusturu puhul mängib lühiajalise majanduskonjunktuuri kõrval rolli ka rohepööre, mis eeldab uusi investeeringuid efektiivsusesse, aga hakkab tõenäoliselt mõjutama ka materjalide valikut ning planeeringuid. „Teisalt mõjutab ehitusturgu kaitseinvesteeringute kasv, mis tähendab muuhulgas arvestatavaid investeeringuid taristusse,“ usub Oja.
Teedeehituses kraan kinni
Valitsus keeras riigimaanteede korrastamise ja ehitamise kinni ning tundub, et vist aastateks. Kuidas turg reageerib? Investeeringute vähenemine teedeehitusse mõjutab rängalt sellele tööle spetsialiseerunud ettevõtteid, isegi kui mõju tervele ehitusturule ei ole nii mastaapne.
„Selge on see, et oluline investeeringute kärpimine teedeehituse sektoris näitab pika vaate puudumist või on siis vaade sedavõrd pikk, et vahepeal muutuvad meie teed sõidukõlbmatuks,“ sõnab Jaan Mäe. „Korralik ohutu põhimaantee võiks olla inimõigus. Kurvaks teeb, et teedega ei ole riigil mingit plaani,“ lisab Tarmo Roos.
Milline mõju on Rail Balticu ehitusel?
Praegu ehitatav Rail Baltic on oma olemuselt projekt, mis annab tööd kitsale osale ehitussektorist. „Suur maht võib kitsas turulõigus (nt pinnasetöödel) põhjustada küll mõnetist turbulentsi, ent ehitusvaldkonna muudele tööliikidele suurt mõju pole. Ülemiste ühisterminal on kahtlemata suur objekt, ent tegu on siiski üksiku rajatisega. Iga eraldiseisev objekt on ehitajate jaoks alati oluline, ent selle mõju kogu sektori toimimisele ei maksa üle hinnata.
Suuremahuliseks ettevõtmiseks liigitub näiteks Merko läbiviidav Arteri kvartali ehitus – see pakub ligemale neljaks aastaks tööd väga paljudele ehitajatele, kuid kogu ehitusturu mõttes on tegu siiski üksikobjektiga,“ nendib Mäe.
Ka Kaupo Kolsar märgib, et turgu mõjutab iga suurem ehitusprojekt. „Kuidas täpselt, sõltub ajahetkest. Rail Baltic pakub koguprojektina taristuehitajatele aastateks suurt lisamahtu. Ülemiste terminal on üks konkreetne mahukam ehitusobjekt ega avalda sedavõrd pikaajalist mõju,“ on Kolsar veendunud.
Uuselamute turul rahulik aeg
Uusi kortermaju ja ridaelamuid ehitatakse napilt. Kui pikalt võiks ehitusdieet kesta?
„Eluasemeturgu mõjutab eelkõige tarbijakindlus ja inimeste usk tulevikku. Nii nagu hiljuti selgus Luminori ja Norstati uuringust, lükkab pea 60% inimestest oma kodu ostuotsust ebakindla majandusliku olukorra tõttu edasi. Elukondlike kinnisvaraprojektide ehituse käivitamismahud on mõne aasta tagusega oluliselt langenud. Praeguses olukorras ei tasu näha midagi liiga dramaatilist, pigem tuleks võtta seda kui hetkelist turu rahunemist, vahepeal ongi olnud turul tavapärasest hoogsam,“ selgitab Mäe.
„Ehitusaeg koos arenduse ettevalmistusega on piisavalt pikk, et kiirelt liikuvad majanduspilved ja euribori tõusud ning langused suudaksid korralikke tegijaid hirmutada. Kuid jah, turu üldine seisukoht on, et parem võtta rahulikult, kui liialt riskida,“ lisab Mapri Ehituse juht.
Uute tehnoloogiatega seotud investeeringud
Kuidas aitavad ehitusturgu turgutada uutest tehnoloogiatest lähtuvad investeeringud – elektriautode laadijate paigaldus, vesinikutehnoloogiad või varjumiskohtade rajamine?
Elektriautode laadimistaristu rajamine ei hakka oma praeguses mahus ehitusturgu märkimisväärselt mõjutama, vesinikutehnoloogia pole veel tõusnud teemaks ja varjumiskohti Eestis ei rajata, kui ei arvestata seda, et maa-alused parklad ongi varjumiseks sobivad kohad, nendib Mäe.
Kolsar ei paneks varjumiskohti ja elektriautosid ühele joonele. Kui varjumiskoht on nö lokaalne ehitis, siis elektri- ja/või vesinikutehnoloogia on suur infrastruktuur, mis vajab terviklahendust. „Praegu tegeletakse püramiidi tipuga. Püramiidi ennast ei ehitata. Laiapõhjaliseks uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtuks oleks vaja pöörata rohkem tähelepanu tugisüsteemidele,“ selgitab Kolsar.
Õige aeg rajada kaitsetaristut
Kaitsevägi plaanib lähiajal rajada idapiirile 600 betoonist punkrit, millele kuluks viie kortermaja jagu betooni. Nii nagu viie üksiku kortermaja ehitus ei hakka ehitusturgu mõjutama, ei kvalifitseeru ka samas mahus ja samast materjalist punkrite rajamine olulise turumõjuga teguriks, selgitab Mäe. Kolsar lisab, et viis kortermaja saab tõepoolest ehitada
Kuidas mõjutab ehitusturgu renoveerimine
Kredex avab peatselt kortermajade uue renoveerimisrahastuse. Millise tõuke võib anda kortermajade uuendamise riiklik toetamine praegusele ehitusturule?
„Toetuspõhised mahud ei ole turu tervikut arvestades praegu veel olulised. Samas on ootus, et renoveerimine võtab lähiaastail üles suuremad tuurid. Kui nii peaks juhtuma, kasvab ka renoveerimiste mõju turule. Et mõelda efektiivsuse tagamiseks läbi kogu renoveerimistegevuse süsteem, on vaja veel kindlasti laiapõhjalisi arutelusid ja timmimist,“ on Merko Ehituse Eesti juht Jaan Mäe veendunud.
Astlanda Ehituse juht Kaupo Kolsar rõhutab, et esmalt peaks riik tsentraliseerima hankekorralduse. „Hiljaaegu avalikuks tulnud skeemitamine tuleneb ennekõike mahte arvestava hankesüsteemi puudumisest. Kes on vähegi mingi suurema korteriühistu hingeeluga kokku puutunud, saab aru, et suuremahuliselt sellistes struktuurides edukat rahastusprogrammi läbi ei vii,“ sõnab ta.
Kindlasti mõjutab kortermajade enda osa finantseerimist üldine hindade tõus ja suurenev remondimakse. „Kahjuks jääb väga suur hulk määratud rahast välja võtmata ja süsteemil puudub võimalus kaasata varumängijaid,“ lisab Mapri Ehituse tegevjuht Tarmo Roos.
