Eestist saab CERNi täisliige

22.03.2024
Eestist saab CERNi täisliige. 22.03.2024. „CERNi tööstuslikud hanked on kõrgtehnoloogilised ning koostöös CERNiga on võimalik arendada uusi võimekusi, tooteid ja tehnoloogiaid, aidates tippteaduse saavutustel jõuda ettevõtlusesse. Nende hangete nõuded on kõrged ning toetudes CERNi globaalsele tuntusele, on neil osalemine eksportiva ettevõtte seisukohast tugevaks referentsiks ning kvaliteedimärgiks,“ ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo pressiteates. Täisliikmena saab Eesti hääleõiguse nõukogus ning ettevõtjatele kaob piirang, mis lubab Eesti ettevõtetel ja inimestel teenida vaid aastase liikmemaksu jagu raha (tunamullu oli see 1.3 miljonit eurot). TalTechi teadlased osalevad CERNi projektides TalTechi teadlasi on mitmetes CERNi projektides. CERNi üks tuntumaid projekte on Suur Hadronite Põrguti – 27 kilomeetri pikkune rõngakujuline osakeste kiirendi, mis lasi kümme aastat tagasi avastada uue osakese – Higgsi bosoni, mis sinnani oli pelgalt teooria. Samuti uuritakse põrgutis tumeainet. CERNil on plaanis rajada uus, 92 kilomeetri pikkune osakeste kiirendi, Future Circular Collider, mille juures on ka Tallinna Tehnikaülikool. Lõplik otsus peaks tulema viie aasta pärast. CERN-i täisliikmete hulka arvamisega saab Eesti hääleõiguse CERNi Nõukogus, CERNi rahanduskomitees ja CERNi teaduspoliitika komitees. Eesti saab läbi CERNi Nõukogu osaleda CERNi otsustusprotsessides ja organisatsiooni juhtimises, kaasa arvatud uute teadusprogrammide ja eksperimentide planeerimisel ning otsustamisel. Samuti avaneb Eesti ettevõtetel võimalus osaleda rahvusvahelistel tööstushangetel ilma piirmääradeta, piirmäärad kaovad ka Eesti kodanikel töö- ja praktikakohtadele kandideerimisel organisatsioonis. CERNi hangete andmebaasi registreeritud ettevõttete arv on kahe aastaga kasvanud 13-lt 59-le. Siiani on ainsa üle miljoni eurose mahuga lepingu saanud Harju Elekter, aga CERN tarnijaks on ka näiteks ka Helmes, Tallinna Elektrotehnika Tehas „Estel“, Radius Machining ja Miltton Events. Eesti täisliikme staatuse jõustumiseks CERNs on veel vaja CERNi täisliikmete otsusele siseriikliku kinnitust, nii valitsuses kui riigikogus. CERN on rahvusvaheline teadusasutus, mis asutati 12 asutajaliikme poolt 1954. aastal. Praeguseks on CERN-il 23 liiget, lisaks 10 assotsieerunud liiget (kaasa arvatud Eesti) ja vaatlejaliikmed, sealhulgas näiteks USA ja Jaapan. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute vallas. CERNi peamisteks tegevusteks on kõrge energia füüsika uuringud ja selleks vajaliku tehnoloogia (sealhulgas infotehnoloogia) väljatöötamine. Lisaks sellele tegeleb CERN üliõpilaste, teadlaste ja inseneride koolitamisega.
Tegevtoimetaja
Krõõt Nõges
Meediasuhete juht
CERN | Foto: Antonio Vivace/Unsplash

CERN | Foto: Antonio Vivace/Unsplash

Šveitsis Genfis kogunenud Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERNi) liikmed hääletasid Eesti organisatsiooni täisliikmeks. See avardab veelgi Eesti ettevõtjate, teadlaste ja üliõpilaste võimalusi osaleda tipptehnoloogilises teadus- ja arendustöös nii tudengipraktikate, organisatsioonis töötamise kui hangete kaudu.

„CERNi tööstuslikud hanked on kõrgtehnoloogilised ning koostöös CERNiga on võimalik arendada uusi võimekusi, tooteid ja tehnoloogiaid, aidates tippteaduse saavutustel jõuda ettevõtlusesse. Nende hangete nõuded on kõrged ning toetudes CERNi globaalsele tuntusele, on neil osalemine eksportiva ettevõtte seisukohast tugevaks referentsiks ning kvaliteedimärgiks,“ ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo pressiteates.

Täisliikmena saab Eesti hääleõiguse nõukogus ning ettevõtjatele kaob piirang, mis lubab Eesti ettevõtetel ja inimestel teenida vaid aastase liikmemaksu jagu raha (tunamullu oli see 1.3 miljonit eurot).

TalTechi teadlased osalevad CERNi projektides

TalTechi teadlasi on mitmetes CERNi projektides. CERNi üks tuntumaid projekte on Suur Hadronite Põrguti – 27 kilomeetri pikkune rõngakujuline osakeste kiirendi, mis lasi kümme aastat tagasi avastada uue osakese – Higgsi bosoni, mis sinnani oli pelgalt teooria. Samuti uuritakse põrgutis tumeainet. CERNil on plaanis rajada uus, 92 kilomeetri pikkune osakeste kiirendi, Future Circular Collider, mille juures on ka Tallinna Tehnikaülikool. Lõplik otsus peaks tulema viie aasta pärast.

CERN-i täisliikmete hulka arvamisega saab Eesti hääleõiguse CERNi Nõukogus, CERNi rahanduskomitees ja CERNi teaduspoliitika komitees. Eesti saab läbi CERNi Nõukogu osaleda CERNi otsustusprotsessides ja organisatsiooni juhtimises, kaasa arvatud uute teadusprogrammide ja eksperimentide planeerimisel ning otsustamisel.

Samuti avaneb Eesti ettevõtetel võimalus osaleda rahvusvahelistel tööstushangetel ilma piirmääradeta, piirmäärad kaovad ka Eesti kodanikel töö- ja praktikakohtadele kandideerimisel organisatsioonis.
CERNi hangete andmebaasi registreeritud ettevõttete arv on kahe aastaga kasvanud 13-lt 59-le. Siiani on ainsa üle miljoni eurose mahuga lepingu saanud Harju Elekter, aga CERN tarnijaks on ka näiteks ka Helmes, Tallinna Elektrotehnika Tehas „Estel“, Radius Machining ja Miltton Events.

Eesti täisliikme staatuse jõustumiseks CERNs on veel vaja CERNi täisliikmete otsusele siseriikliku kinnitust, nii valitsuses kui riigikogus.

CERN on rahvusvaheline teadusasutus, mis asutati 12 asutajaliikme poolt 1954. aastal. Praeguseks on CERN-il 23 liiget, lisaks 10 assotsieerunud liiget (kaasa arvatud Eesti) ja vaatlejaliikmed, sealhulgas näiteks USA ja Jaapan. Organisatsiooni eesmärk on tagada Euroopa riikide koostöö tuumauuringute vallas. CERNi peamisteks tegevusteks on kõrge energia füüsika uuringud ja selleks vajaliku tehnoloogia (sealhulgas infotehnoloogia) väljatöötamine. Lisaks sellele tegeleb CERN üliõpilaste, teadlaste ja inseneride koolitamisega.