Koroonakriis tõi valusalt esile Euroopa sõltuvuse Aasia kiibitootjatest, mis venitab autode ja olmeelektroonika tarneaegu ning paisutab hindu. Euroopa tehnoloogilise iseseisvuse puudumine tõusis (taas) akuutseks probleemiks ning ühe lahendusena võeti 2023. aastal vastu Euroopa Liidu kiibimäärus (European Chips Act), mis on osa 43 miljardi euro suurusest plaanist tugevdada EL-i positsiooni globaalses tehnoloogilises võidujooksus.
Sama algatuse raames loodi 2024. aasta lõpus Euroopa Komisjoni heakskiidul Eesti kiibitehnoloogia kompetentsikeskuse projekt Kiip (Estonian National Chips Competence Centre for Knowledge Transfer in Innovative Integrated Circuits and Semiconductor Processes), mille konsortsiumi- ja rahastamislepinguid parasjagu ette valmistatakse.
Keskuse üks arendajaid on rakendusuuringute keskus Metrosert. „Kiip pole pelgalt teadusprojekt, vaid ettevõtete praktiline tugi,“ selgitas Metroserdi juhatuse esimees Aigar Vaigu. Kompetentsikeskus hakkab pakkuma ettevõtetele konsultatsioone, koolitusi ja vajalikke lahendusi, et kiirendada nende tooteinnovatsiooni. Lisaks loob Kiip tugeva sideme Euroopa kiibikompetentsikeskuste võrgustikuga, mis võimaldab Eesti ettevõtetele ligipääsu rahvusvahelisele teadmistepagasile.
Projekt keskendub kolmele võtmevaldkonnale:
- Riistvara turvalisus, mis on nii tarbijaseadmete kui ka tööstuslike rakenduste jaoks kriitilise tähtsusega.
- Kiipide testimine ja ohutus, mis tagab kvaliteedi ja vastavuse rangetele rahvusvahelistele standarditele.
- Funktsionaalne verifitseerimine, mis hõlbustab kiipide tõhusat ja veatut toimimist.
Nelja-aastase projekti maksumus on 2,4 miljonit eurot, mis tuleb võrdselt Euroopa Liidu Digitaalse Euroopa programmist ja Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt.
Kiip plaanib koostööd Eesti tippülikoolidega, sealhulgas TalTechi ja Tartu Ülikooliga, ning kohalike elektroonikatööstuse liidritega. Selline kombinatsioon loob eeldused nii akadeemiliste kui ka praktiliste teadmiste sidumiseks.

TalTechi professor Jaan Raigi poolt arendatud kiip | Foto: TalTech
Kiibid kui tehnoloogilise arengu selgroog
Kiibitehnoloogia on tänapäeva tööstusliku ja tehnoloogilise arengu selgroog. Nutikellad, autod, tehisintellekti rakendused – kõik sõltuvad kiipidest. Kuid üle 60% maailma kiipidest toodetakse Taiwanis ning see muudab Euroopa ja muu maailma äärmiselt sõltuvaks Aasia tootmisvõimekusest.
TalTechi professor Jaan Raiki sõnul on kiipide disain ja tootmine äärmiselt keeruline ja ajamahukas protsess. “Disaini algusest kuni lõpptooteni võib kuluda aastaid ja arengut pidurdab kvalifitseeritud spetsialistide puudumine.” Raik ütles, et Euroopa eesmärk on suurendada kiibiinseneride arvu kaheksakordselt, kuid Eesti mastaabis tähendaks see sadakonda uut spetsialisti.
Kuigi Eestis on olemas kiibidisaini infrastruktuur, kasutatakse seda praegu peamiselt akadeemilistel eesmärkidel. “Küsimus on, kuidas viia see võimekus üle ettevõtlusse,” rõhutab Raik, lisades, et kiibitehnoloogia arendamine on hädavajalik nii kvantarvutuste, materjaliteaduse, tervishoiu kui ka autonoomsete sõidukite jaoks. „Kiip on võtmetähtsusega element, mis võimaldab kõiki nimetatud arenguid,“ märgib ta.
Kuigi Eestis on olemas kiibidisaini infrastruktuur, kasutatakse seda praegu peamiselt akadeemilistel eesmärkidel.

TalTechi professor Jaan Raik | Foto: TalTech
Eesti potentsiaal
Raiki juhitav TalTechi Usaldusväärsete arvutisüsteemide keskus on viimase kaheksa aasta jooksul tootnud kaheksa erinevat kiipi, näidates, et vajalikud teadmised ja oskused on Eestis olemas. Kuid senine huvi on olnud tagasihoidlik. Kohalikud ettevõtted tegutsevad peamiselt allhangete alal, jättes kasutamata võimaluse arendada oma intellektuaalomandit ja maailmatasemel tooteid.
Üheks lahenduseks ongi kompetentsikeskus Kiip, mis võimaldab levitada kiipide disaini- ja testimisoskusi ning tugevdada kohalikku elektroonikatööstust.
Kompetentsikeskuse käivitamisega tehakse algust 2025. aasta aprillis. Aigar Vaigu sõnul tuleb keskust rajades paigaldada serverid ja vajalik riistvara, hankida tarkvaralitsentsid ning valmistada inseneride ja konsultantide jaoks ette töökeskkond. Paralleelselt asutakse värbama eksperte, kes hakkavad pakkuma ettevõtetele konsultatsioone ja koolitusi. Samuti luuakse sidemeid Euroopa kiibikompetentsikeskuste võrgustikuga ning kohalike ettevõtetega.
Keskuse edukus sõltub suutlikkusest meelitada ligi talente, tugevdada akadeemiliste ja ettevõtluspartnerite vahelist koostööd ning arendada Eestis välja maailmatasemel kiipide disaini- ja tootmisvõimekus.
Kiibitehnoloogia tõeline väärtus ei seisne mitte ainult majanduslikus kasumis, vaid ka võimaluses luua kriisidele vastupidav ja konkurentsivõimeline ühiskond. Eesti kiibitehnoloogia-alane võimekus on käegakatsutav, kuid potentsiaali realiseerimine nõuab otsustavaid samme ja pikaajalist nägemust.
Kiibitehnoloogia tõeline väärtus ei seisne mitte ainult majanduslikus kasumis, vaid ka võimaluses luua kriisidele vastupidav ja konkurentsivõimeline ühiskond.