Eesti transpordisüsteem teelahkmel

Eesti transpordisüsteem teelahkmel. 11.11.2025. „Kui soovime vältida ummikuid, liiklusõnnetusi ja ressursside raiskamist, tuleb hakata käsitlema liikuvust kui teenust; tervikut, milles on sujuvalt koos  ühistransport, kõndimine, rattasõit, mikromobiilsus ja samuti ka autosõit.“ Stratum OÜ on Eesti vanim professionaalne transpordiplaneerimise ja liikluskorralduse konsultatsioonifirma. See loodi 1988. aastal Tallinna linna ja Tallinna Tehnikaülikooli algatusel – omas ajas erandlik samm, sest enamik toonaseid kooperatiive tegeles igapäevase kaubanduse või teenindamisega. Ettevõte võttis kohe enda fookusse rakenduslikud küsimused: keskenduti sellele, kuidas kasutada teaduslikke teooriaid päriselus. Nigol liitus Stratumiga 1997. aastal ning on täna ettevõtte juht. Tema sõnul on Stratumi kolmandat kümnendit kestva elujõulisuse põhjuseks just soov ühendada omavahel  akadeemilist teadmist ja praktilisi lahendusi. Stratumi põhisuunad on jäänud aja jooksul samaks: liiklusuuringud, analüüsid-prognoosid ja eelkõige kõik liiklemise ohutusega seonduv. Ajaga on lisandunud projekteerimine ning laiaulatuslik liiklusvõrkude modelleerimine. Ettevõttel on oma transpordimudel, mis võimaldab prognoosida liiklusvoogusid ja hinnata erinevaid lahendusvariante. Kui algusaastail domineerisid tellijate hulgas riik ja omavalitsused, siis nüüd pöörduvad ettevõtte poole üha enam ka eraettevõtjad – näiteks kinnisvaraarendajad ja kaubandusettevõtted. Nende jaoks on liikuvuse küsimused varajases planeerimises sama olulised kui arhitektuur või ehitus. Selline olukord on hakanud suurendama projektide keerukust ja nõudma rohkem osapoolte koostööd. Autokeskne mõtteviis on tupiktee Nigol peab sektori keskseks küsimuseks liiklusohutust, eriti linnades. „Raskete vigastuste ja hukkumistega lõppevaid intsidente leiab lubamatult palju aset just linnakeskkonnas, kus neid peaks olema ikkagi oluliselt vähem. Vaja on nii paremat taristut kui ka järelevalvet ning selgemat liikluskultuuri.” „Raskete vigastuste ja hukkumistega lõppevaid intsidente leiab lubamatult palju aset just linnakeskkonnas, kus neid peaks olema ikkagi oluliselt vähem. Vaja on nii paremat taristut kui ka järelevalvet ning selgemat liikluskultuuri.” Samuti tuleb ületada autokeskne mõtteviis. Linnu ei saa lõputult laiendada – ruumilised ja majanduslikud piirid tulevad vastu. Efektiivne lahendus eeldab kiiremaks organiseeritud ühistransporti,  paremini arendatud kergliiklustaristut ning tervikpildiga seotud mikromobiilsust. Keelamine ei tööta; vaja läheb mõistlikke reegleid ja toimivat keskkonda. „Oleks lihtne püüda mikromobiilsust täielikult ära keelata, kuid see pole tegelikult võimalik ega ka mõistlik. Olulisem on luua taolised tingimused ja reeglid, mis aitavad seda turvaliselt kasutada,“ selgitas Nigol. Poliitika seab plaanid paika Eestis on transpordi arengukavad olemas, kuid nende rakendamine sõltub poliitilisest tsüklist. Valimised tekitavad nihkeid, mistõttu on pikka vaadet keeruline hoida. Suuremates linnades, Tallinnas ja Tartus, on strateegilised plaanid paigas, ent igapäevased otsused ei kattu alati pikaajaliste eesmärkidega. Väiksemates omavalitsustes domineerib „tulekahjude kustutamine” – lahendatakse hetkeprobleeme, mitte ei ehitata tulevikku. „On mõistetav, et ametnik peab esmalt kustutama kõige põletavama probleemi, kuid see tähendab sageli, et pikem visioon jääb tagaplaanile,“ ütles Nigol. Tema sõnul oleks palju abi sellest, kui pikaajalisi plaane ei kasutataks poliitiliseks vastandumiseks. Professionaalsetel argumentidel põhinevad otsused looksid rohkem stabiilsust. Nigoli hinnangul tõusevad lähiaastatel rambivalgusse targad liikuvuslahendused ja Mobility as a Service (MaaS, mobiilsus kui teenus). See tähendab reaalajas laekuvat infot ja nutikat suunamist, aga ka eri transpordiliike ühendavat piletisüsteemi. Eesmärk on, et inimene saaks ühe teekonna jooksul kasutada tõukeratast, bussi, rendiautot, rongi ja ratast – ilma et oleks vaja hallata viit eri äppi ja piletit. Sel moel muutub liikumine teenuseks, mida on sama loomulik kasutada nagu mobiilsidet. Eesti tugevus peitub Nigoli hinnangul väiksuses ja paindlikkuses. Spetsialistid tunnevad üksteist ning otsuseid saab vajadusel kiiresti korrigeerida. See loob võimaluse vigadest õppida ja kui vaja, siis suunda muuta. Samas raskendab väiksus suurte projektide elluviimist. Paratamatult tuleb taotleda välisrahastust ja arvestada sellega kaasnevate tingimustega. Kultuuriline raskuspunkt lasub endiselt autokesksel mõtteviisil: auto omamist peetakse heaolu sümboliks, mistõttu on muutust keerulisem vastu võtta. „On mõistetav, et ametnik peab esmalt kustutama kõige põletavama probleemi, kuid see tähendab sageli, et pikem visioon jääb tagaplaanile.” Koostööst sünnib pikem visioon Stratumil on TalTechiga püsiv side. Ettevõtte töötajad osalevad õppetöös, juhendavad lõputöid ning pakuvad üliõpilastele praktika- ja mudelikasutusvõimalusi. Eraldi tasub tõsta esile pikaajalist liiklusohutusaudiitorite koolitust, mida on koostöös TalTechiga korraldatud üle viieteistkümne aasta. Nigoli sõnul tuleb transpordiplaneerimisse küll peale uusi tegijaid, kuid määravaks saab see, millised oskused nad haridusasutustest kaasa võtavad. Nigol tõstab esile tervikpildi nägemist, tehnilist taipu ja empaatiat. Nigoli meelest annab ettevõtete ja ülikoolide ühine tegutsemine rakenduslikule tööle akadeemilise tausta ning pikema perspektiivi. See aitab vältida lühinägelikke lahendusi ja võimaldab jõuda süsteemsete muutusteni. „Koostöö ülikooliga ei paku mitte ainult praeguseks vajalikke teadmisi, vaid aitab ehitada meie transpordisüsteemi arengu pikka visiooni,“ ütles Nigol. Ühtlasi toimib koostöö tagasisidekanalina. Ettevõtete vajadused jõuavad õppekavadesse, ülikool saab suunata fookust ja tudengid omandavad kogemuse, mis valmistab neid tööturuks paremini ette. Võidab nii õppija, tööandja kui ka kogu ühiskond tervikuna. „Koostöö ülikooliga ei paku mitte ainult praeguseks vajalikke teadmisi, vaid aitab ehitada meie transpordisüsteemi arengu pikka visiooni.”