Turundusspetsialist
Eesti on saanud Euroopa juhtivaks riigiks idufirmade ja ükssarvikute arvu poolest elaniku kohta, kuid sellega ambitsioonid ei piirdu: eesmärk on, et aastaks 2030 tegutseks Eestis 500 süvatehnoloogia idufirmat (2023. aasta lõpuks oli neid 147). Selleks on meil vaja väga palju väga tarku inimesi.
Idufirmade arvu eesmärk võib tunduda lihtsakoeline ega pruugi tingimata viia soovitud tulemusteni, aga see on hea algus, millel on potentsiaal mitte ainult asetada riik ülemaailmse innovatsiooni esirinda, vaid ka luua hinnanguliselt 25 000 uut töökohta.
Süvatehnoloogia – näiteks tehisintellekt, plokiahel, kvantarvutus, kõrgtehnoloogilised materjalid ja biotehnoloogia – nõuab aga kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevust. Süvatehnoloogia idufirmade arvu suurendamiseks on vaja palju investeeringuid ja mis kõige tähtsam – kõrgetasemelisi spetsialiste. Selle saavutamiseks peab Eesti lisaks oma talentide kasvatamisele ja koolitamisele meelitama ja hoidma välismaiseid talente.
Oluline samm selles suunas on Eesti konkurentsivõimeline startup-viisa, mis hõlbustab idufirmade loomist väljast poolt Euroopa Liitu tulnud asutajate poolt ja EL-väliste talentide palkamise protsessi, mis on olnud paljude idufirmade kasvu aluseks. Selle täienduseks on oluline, et valitsus jätkaks majanduskasvu toetamist ja soodustaks välismaalaste jaoks külalislahkema keskkonna loomist, julgustades neid Eestisse tulema ja jääma.
Teine oluline aspekt on investeeringud kõrgharidusse ja kvalifitseeritud spetsialistide koolitamisse.
Üks hea näide, milleni võib viia rahvusvaheliste talentide koondumine, on ÄIO: idufirma, mille asutasid Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee. Bonturi on keemiainsener ja vanemteadur ning professor Lahtvee doktorikraad on keemias ja geenitehnoloogias; mõlemad töötavad TalTechi toidutehnoloogia ja bioinseneeria laboris.
Brasiiliast pärit Bonturi tuli Eestisse, et jätkata oma sünteetilise bioloogia ja bioprotsesside uurimist, ja liitus Lahtvee uurimisgrupiga. 2022. aastal lõid nad ÄIO, eesmärgiga arendada jätkusuutlikke alternatiive loomsetele rasvadele ning palmi- ja kookosõlile toidus, söödas, kosmeetikas ja kemikaalides.
Eesti peab lisaks oma talentide kasvatamisele ja koolitamisele meelitama ja hoidma välismaiseid talente.
Petri-Jaan Lahtvee, Nemailla Bonturi ja ÄIO teadus- ja arendustegevuse töötajad TalTechi KBI piloottehases | Foto: Tommaso Tagliani
ÄIO mitmekesisesse meeskonda kuuluvad kõrgetasemelised spetsialistid Eestist, Itaaliast, Mehhikost, Pakistanist ja Brasiiliast. See teeb ÄIO globaalsel tasandil konkurentsivõimelisemaks: väikeses riigis nagu Eesti on talentide meelitamine oluline, kuna kõrgelt kvalifitseeritud teadlasi kitsas valdkonnas on kohapeal sageli raske leida. Kuna idufirmad loovad atraktiivse keskkonna, kuhu kohalikud ja välismaised talendid toovad kokku erinevaid oskusi, saab kogu riik kasu nii sündivast teaduslikust innovatsioonist kui ka majanduslikust arengust.
Lisaks ettevõtte arendamisele valmistavad mõlemad ÄIO asutajad ette kvalifitseeritud spetsialiste, koolitades uut bioinseneride põlvkonda – nad jätkavad uurimistöö arendamist, loengute andmist ülikoolis ja tudengite juhendamist ning praktika pakkumist. Laboris, mis on samuti mitmekesine nii teadmiste kui ka rahvuste poolest, arendatakse uurimistööd sünteetilise bioloogia tööriistade loomisel, mikroobide rakutehaste loomisel, elusmaterjalide 3D-printimisel ja uute valkude genereerimise automatiseeritud platvormi loomisel.
ÄIO ja TalTechi koostöö on olnud väga edukas ning sel aastal pakub idufirma praktikavõimalusi tudengitele nii riiklikest kui ka rahvusvahelistest programmidest. ÄIO esimene praktikant oli esimese kursuse toidu- ja biotehnoloogia bakalaureusetudeng, kes on nüüd palgatud tehnikuna. Praegu on ÄIO-l kolm praktikanti Erasmus Munduse Euroopa bioloogilise ja keemiatehnoloogia magistriprogrammist jätkusuutlikuks bioökonoomikaks.
Kasvades on ÄIO eesmärk laiendada koostööd tudengitega biotehnoloogiast ka teistesse valdkondadesse, nagu turundus, äri ja õigus. See aitab Eestis ette valmistada kvalifitseeritumat ja konkurentsivõimelisemat tööjõudu ning meelitada siia õppima potentsiaalseid tudengeid kogu maailmast.
Kui ÄIO rajas oma piloottootmise ülikooli ruumidesse, siis oli see teine oluline samm nii ÄIO kasvuks kui ka tulevase biotehnoloogia uurimistöö arendamiseks ülikoolis. Tänu sellele partnerlusele on TalTech nüüd üks vähestest ülikoolidest maailmas, kus on 300-liitrise bioreaktoriga piloottehas koos järeltöötlemise seadmetega, mis on võimelised tootma toidukvaliteediga mikroobseid õlisid.
Eesti julge visioon jõudsalt arenevast süvatehnoloogia ökosüsteemist aastaks 2030 ei ole ainult ambitsioonikas eesmärk, vaid pühendumus innovatsioonile ja heaolule. Teaduslike saavutuste laborist kommertsialiseerimiseni viimist soodustava keskkonna loomine on oluline ja Metrosert oma vastloodud rakendusuuringute keskusega võib selles arengus olulist rolli mängida.
Strateegilised investeeringud haridusse ning teadus- ja arendustegevusse, nagu Enterprise Estonia, külalislahke keskkond rahvusvahelistele talentidele ja teedrajav koostöö, näiteks nagu ÄIO ja TalTechi vahel, võivad olla eeskujuks, kuidas väikesed riigid suudavad avaldada märkimisväärset mõju globaalsel areenil. Õitsva keskkonna kasvatamine idufirmadele ja tipptasemel teadustööle tähendab, et Eesti saab mitte ainult juhtida tehnoloogilisi edusamme, vaid ka saada kasu teaduslikust ja majanduslikust heaolust.
Kuna idufirmad loovad atraktiivse keskkonna, kuhu kohalikud ja välismaised talendid toovad kokku erinevaid oskusi, saab kogu riik kasu nii sündivast teaduslikust innovatsioonist kui ka majanduslikust arengust.
