Kitsas matemaatika viib mäest alla – see tõdemus on hõljunud juba aastaid sünge pilvena Eesti gümnaasiumihariduse kohal. Täpsemalt: eeldada võib, et põhikooli lõpetajate kahanevad matemaatikaoskused suurendavad tulevikus nende hulka, kes valivad gümnaasiumis kitsa matemaatika riigieksami.
Aga praegugi on seis piisavalt hull. Kevadel valis kitsa matemaatika eksami 3993 ja laia 4879 noort. Kitsa variandi keskmine tulemus oli 33,6 punkti, laia matemaatika puhul 59,6 punkti 100-st. Tehnikaülikooli vaates tähendab see, et paljudelt noortelt võetakse niiviisi jätkates ära tulevikuvõimalused, mida üha enam tehnoloogiatele toetuv maailm nõuab, aga ka võimaldab.
Ümarlauast võidu arvutamiseni
Tallinna Tehnikaülikool on püüdnud olukorda lahendada või vähemalt leevendada juba aastaid. Nn uue laine esimene algatus oli kevadel peetud ümarlaud „Mis saab matemaatikast?“. Kõlama jäid mõtted, et matemaatika tuleb enam integreerida tehnoloogiaõppega, aga siduda ka ettevõtluse ja rahatarkusega. Vähenema peaks aine eksamikesksus ja õpilaste hirm läbikukkumise ees, suurenema arusaam matemaatikast kui mõtlemise kunstist. Samuti tuleb muuta hoiakuid ühiskonnas, sh lastevanemate omi, paremini mõista ja motiveerida õpetajaid.
Hoiakute muutmiseks hakati arendama ideed korraldada e-rehkendus – matemaatikavõistlus, mis leiaks kõlapinda kogu Eestis ning milles võiksid osaleda kõik huvilised. Koos tegutsema asusid ülikooli rektor Tiit Land, TalTechi Avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg, Eksami- ja olümpiaadikooli olümpiaadiõppe peaspetsialist Päivo Simson, Meta Advisory vanemkonsultant Urmas Vaino, OÜ Reiven Solutions arendajad ning hiljem ka Eesti Rahvusringhääling ja SEB Pank.
Tehnikaülikooli uue õppeaasta avaaktusel ütles rektor Tiit Land välja mõtte, et matemaatikast võiks saada Eesti teine riigikeel. „Minu soov algavaks aastaks on, et me õpiksime matemaatika tõeliselt selgeks, et matemaatikast saaks meie teine riigikeel,“ kõneles ta. „Matemaatika on ju mõtlemise kunst. Ning mõtlevad inimesed leiavad enamasti kergesti ühise keele.“
Huvi ületas ootused
Ühine keel leitigi 2. oktoobril, huvi e-rehkenduse vastu ületas ootused. Kell 10.00, kui erehkendus.err.ee leht avanes, asus ülesannete kallale 6300 inimest, hiljem lisandus veel rohkem kui 10 000 lahendajat.
Tõsi, testi avanemisele oli eelnenud põhjalik eeltöö ja laiaulatuslik teavitamine meedias. Olulise panuse andis siin Eesti Rahvusringhääling, kes oli huvitatud sellest, et e-etteütlusele lisanduks ka matemaatikaalane jõuproov. ERR-i juhatuse liige Tiina Kaalep märkis, et matemaatika tundmine on elus üks kõige hädavajalikumaid oskusi. „ERR teeb juba aastaid kevadeti emakeelepäeval e-etteütlust, kus saab end proovile panna igaüks. Sama saab teha nüüd matemaatikaülesandeid lahendades,“ märkis Kaalep.
Algatust toetas ka president Alar Karis, kelle hinnangul on e-rehkenduse eesmärk inspireerida nägema matemaatikat kui võimalust arendada loogilist mõtlemist ja avastada selles peituvat ilu, aga ka tehnoloogilise arengu võimalusi. „Matemaatikas võib olla mõtlemise mõnu, kui anname sellele võimaluse,“ lausus ta Vikerraadios vahetult enne e-rehkenduse algust.
Mitu palli on põrandal?
E-rehkendus ehk võistlus „Matemaatika läbi 12 klassi“ koosnes kaheteistkümnest ülesandest. Alustati 1. klassi ja lõpetati 12. klassi ülesannetega. Esimese klassi küsimus kõlas näiteks nii: „Võimla põrandal asusid ühes reas erinevat värvi pallid. Ainus punane pall oli vasakult kuues ja samal ajal paremalt viies. Mitu palli oli põrandal?“
Lõpetades oli osalejal kaks võimalust: kas avalikustada oma vastused või siis võrrelda nende õigsust iseenda ootustega. Õiged vastused saadeti pärast võistluse lõppu osaleja meiliaadressile.
Kõigi õigesti vastajate vahel, keda oli kokku 95, loositi välja SEB Panga auhind 1234 eurot. Panga juhatuse esimehe Allan Pariku hinnangul on ülimalt oluline edendada inimeste finantstarkust, mis on otseselt seotud matemaatikaga. „Arvutamist on vaja, et hallata oma rahaasju, investeerida teadlikult ja planeerida tulevikku kindlustunde ja vastutustundlikkusega,“ lausus Allan Parik.
Meta Advisory oli samuti nii koostöö kui ka tulemusega äärmiselt rahul. „Projekte, kus Eesti siledal maastikul mägesid liigutada saab, ei ole just palju, e-rehkendus on olnud üks nendest,“ lausus nooremkonsultant Grete-Liina Roosve. „Niivõrd lühikese ajaga seesugune suuremahuline sündmus ära korraldada nõuab nii pädevust kui ka pühendumust. Õnneks ei tulnud koostöös TalTechiga kummastki puudu. Tervel meeskonnal on pilk olnud kogu aeg tulevikku suunatud, et e-rehkendus poleks vaid ühekordne sündmus.“
Kõikide kategooriate võitjatele pani auhinnad välja TalTech, parima gümnaasiumiõpilase preemia on prii pääs ülikooli.
E-rehkenduse tulemused
Kõigi õigesti vastanute puhul arvestatakse paremusjärjestust selle järgi, kes alates kella 10-st lahendused kõige kiiremini teele saatis. Tulemusi hinnati neljas kategoorias: põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased; õpetajad ja teadlased; kõik ülejäänud.
Kõige kiiremini vastas kõigile küsimustele õigesti Võru Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Piret Hordo, kellel kulus selleks veidi alla 20 minuti. Kolme kiireima lahendaja hulka mahtusid ka parim gümnaasiumiõpilane Kaspar Palmsaar Pärnu Koidula Gümnaasiumist ja Pirita Majandusgümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kelly Paabut. Parim põhikooliõpilane oli Konrad Matto Kärdla Gümnaasiumist. Parim muu osaleja oli Riho Klement.