Konkurentsivõimeliseks rohepöördeks on vaja julgust ja oskust mõista põlvkondi, ütleb TalTechi kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping.
Eestis räägitakse palju innovatsioonist ja teadusmahukast majandusest, kuid üks oluline aspekt jääb sageli varju: kes selle tegelikult teoks teeb? TalTechi inseneriteaduskonna õppeprodekaan ja linna veesüsteemide professor Ivar Annus juhib tähelepanu inseneride rollile ja nende kasvavale tähtsusele meie ühiskonnas. Insener pole pelgalt tehniline spetsialist – ta on lahenduste looja, kes tagab, et meie elu toimiks sujuvalt, mõistuspäraselt ja kestlikult.
Eesti idufirma MarkeDroid loob uut energiatarkvara standardit Euroopas ja kaugemalgi. Latitude59-l investeeringu võitnud ettevõte aitab päikesepaneelide, salvestite ja tehisintellekti abil automaatselt otsustada, millal elektrit osta, müüa või salvestada – lähtudes nii börsihindadest kui ka võrgu vajadustest.
Geopoliitika ei ole enam taustamüra – see on saanud üheks olulisemaks jõuks, mis liigutab finantsturge. Investorid ei saa endale lubada silmade kinni hoidmist, kui maailmapoliitika määrab, kuhu raha liigub ja kust see kaob, kirjutab Mia Maria Grepp.
Mis juhtub, kui muuta "Kevade" värviliseks ja panna Arno rolli noor Leonardo DiCaprio? Kui tehisaru kohtab tudengiloomingut, sünnib eksperiment, mis nihutab nii tehnoloogia kui kultuuri piire.
Venemaa viis Eesti majandusvööndist minema TalTechi nutika lainepoi – ilma ühegi tõrketa. Juhtum tõstatab teravalt küsimuse: kas Eestil on piisav ülevaade Läänemerel toimuvast ja suutlikkus sellele operatiivselt reageerida?
Rahvusvahelised teadlased toovad Eesti teadusesse uusi ideid ja värskeid vaatenurki. Kuid kas meie teadus- ja töökeskkond suudab pakkuda piisavalt tuge, et talente Eestisse meelitada – ja siin ka hoida?
Kiibitehnoloogia, mis veel hiljuti tundus Eesti jaoks kättesaamatu ja liiga kallis, on täna muutunud strateegiliselt hädavajalikuks.
Targast tööstusest räägitakse Eestis palju – sageli näib see olevat eesmärk omaette. Ometi valitseb inseneride põud, ettevõtted pelgavad katsetada, teadlased publitseerivad, kuid patente sünnib vähe ning toetussüsteem meenutab ebastabiilset seilamist rahaturgudel. Kas tark tööstus võiks siiski kujuneda Eesti järgmiseks elulooks – ja kui jah, siis kellelt see nõuab rohkem julgust, kellelt selgemat sihti ja kellelt süsteemset muutust?
Jarek Kurnitski nimi on Eestis ehitusinseneeria ja energiatõhususe valdkonnas tuntud ning hinnatud. Tema tee teadusmaailma ei olnud algselt ette määratud, kuid akadeemiline elu köitis teda piisavalt, et doktorantuuri astuda ja teadusmaailmast enam mitte väljuda.