Eesti, Soome ja Tuneesia teadlased arendasid välja uue teekonnaplaneerimise meetodi, mis aitab autonoomsetel laevadel teha korraga nii ohutumaid kui ka kütusesäästlikumaid meresõiduotsuseid.
Emeriitprofessor Enn Listra hoiatab: kui võimendame vaesuse kuvandit, kahjustame nii Eesti mainet kui ka ettevõtluskliimat.
TalTechi ettevõtluspäeval toimunud arutelul „Teaduse turuleviimine – pudelikael või hüppelaud?“ jõuti kiiresti selgusele, et tehnoloogiatest üksi edulugudeks ei piisa. Paneeli juhtinud professor Erkki Karo sõnul nõuab edu „kiiret kannatlikkust“ – teadus liigub oma rütmis, aga ettevõtlus vajab kiiremaid samme. Võidavad need, kes oskavad ühtaegu pikalt ette vaadata ja varajasi katsetusi läbi viia, kiiret tagasisidet küsida ja vajadusel suunda muuta.
Materjaliteadlane ja professor Maarja Grossberg-Kuusk kirjutab, kuidas loodusjanu ja teadushuvi viisid väikese Nõmme tüdruku füüsikalaborisse, ning miks just naised toovad Eesti teadusesse uut valgust, paindlikkust ja tarkust.
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse erialapäeval esinenud meditsiinifüüsik Mika Kortesniemi sõnul liigub meditsiinifüüsika valdkond ajastusse, milles tehnoloogia, matemaatika ja meditsiin moodustavad ühtse süsteemi.
Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur Katriin Reedo pälvis Balti riikide teaduste akadeemiate ja UNESCO rahvuslike komisjonide konkursil ühe tänavustest „Naised teaduses“ stipendiumitest.
Avalik sektor on harjunud tegutsema ettevaatlikult: järgima reegleid, hoidma stabiilsust ja vältima riske. Aga mis juhtub siis, kui otsustame teadlikult katsetada? Kui toome poliitikakujundamisse teadusliku eksperimendi loogika ning anname endale õiguse proovida, eksida ja õppida?
TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse erialapäev tõi lavale nii rahvusvahelised eksperdid kui ka TalTechi enda tippteadlased, et näidata, kuhu tervise-, toidu- ja heaolutehnoloogiad tegelikult liiguvad. Keskne sõnum oli üks: seda, kuidas me teadust teeme, lahendusi loome ja tervishoidu korraldame, hakkavad üha enam määrama andmepõhisus, tehisintellekt ja inimkeskne disain.
Herty Tammo sõnul on ekspordivõimekus Eesti idufirmade jaoks ellujäämise, mitte valiku küsimus.
Mõistmine algab pingutusest näha teist inimest päriselt, isegi siis, kui ta tundub eksivat. See hoiab koos nii suhtluse kui ka demokraatia.