Ida-Virumaal räägitakse õiglasest üleminekust palju. Sageli jääb aga mulje, et piisab sellest, kui tuua mängu uued projektid ja investeeringud ning probleem on lahendatud. Tegelikkus on märksa keerulisem.
Oktoobris jõudis lõpule TalTechi ja kliimaministeeriumi ühine koostööprojekt, mille eesmärgiks oli kaardistada Läänemere tõsisemaid reostusküsimusi. Selgus, et Läänemere probleem ei peitu mitte sugugi ainult tänases reostuskoormuses, kuna märkimisväärne osa toitaineid on jõudnud talletuda merepõhja setetesse aastakümnete jooksul ning teatud tingimuste täitumisel võivad need ained uuesti vette liikuda.
Tallinn ei saa olla talentide linn ainult korras kesklinna najal, kirjutab Tehnopoli kinnisvarajuht Uku Lauri. Kui pealinn tahab ligi tõmmata ettevõtteid ja tipptegijaid, tuleb arendada kogu linnaruumi – ka neid piirkondi, kus sünnib tuleviku majandus.
Kui lennuk on liiga kallis ja laev liiga aeglane, võib nende vahele mahtuda laugur – veepinna kohal liikuv kiire ja energiatõhus alus, mille tulevikupotentsiaali uurivad TalTechi teadlased rahvusvahelises Airshipi projektis.
Iraani sõja mõju ulatub Lähis-Idast kaugele maailma majandusse: energiahindade tõus, tarneahelate häired ja kasvav inflatsioon survestavad nii Euroopat, Aasiat kui Ameerika Ühendriike. Hormuzi väina sulgemine on muutnud konflikti globaalseks majandusšokiks, millest suurimaks võitjaks on seni osutunud Venemaa.
Ringmajanduse aastakonverents tõi ühe laua taha metsanduse, keemiatööstuse, kaitsevaldkonna eksperdid ja tööstuse esindajad, kes arutlesid selle üle, kuidas Eesti ressursse rohkem väärtustada ja vähem raisata.
Kuigi Kadi Kasepõld ei kasvanud mere ääres, on merendusest saanud tema teadustöö kese. Eesti Mereakadeemia doktorant uurib, kuidas saab laevanduse rohepööre päriselt teoks – mitte ainult strateegiates ja regulatsioonides, vaid ka ettevõtete otsustes ja laevaperede igapäevatöös.
Elektritehnika ekspert ja mesinik Aleksander Kilk kirjutab, et mesilastel on kanda märksa suurem roll kui vaid mee tootmine – nad hoiavad elurikkust, toetavad toidujulgeolekut ja pakuvad inimestele eeskuju targast koostööst. Mesilasperest võiks tema sõnul õppida ka meie ise: kuidas tegutseda ühiselt, sihikindlalt ja loodusega kooskõlas.
Inseneeriat nähakse endiselt liiga sageli kui valdkonda, mis sobib vaid reaalainete tippudele või sünnipärastele leiutajatele. Teede korrashoiu ja ehitusega tegeleva Verston Eesti ehitusdigitaliseerimise eestvedaja ja TalTechi nõukogu liige Miina Karafin ütleb otsesõnu: arusaam inseneriõppe eksklusiivsusest on eksitav ja hoiab paljusid eemale valdkonnast, mis neid tegelikult väga vajab.
TalTechi magistriõppe karjääriseminar tõi Tudengimajja kokku inimesed, kel on kavas jätkata magistriprogrammis õpingud, ning need, kes on magistrandi teekonna juba läbi käinud. Õhtu jooksul ei räägitud magistriõppest mitte niivõrd kui abstraktsest haridusastmest, kuivõrd valikust, mis võib avardada töövõimalusi, suunata inimese uude valdkonda või kasvatada tema ekspertsust.