TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika uurimisrühm, mida juhib professor Ivar Annus, digitaliseerib Eesti veesektorit. See mitte ainult ei lihtsusta tulevikus vee-ettevõtete tööd, vaid suurendab ka efektiivsust ja parandab veesüsteemide turvalisust.
TalTech seab sihiks saavutada 2035. aastaks kliimaneutraalsus – rektor Tiit Landi sõnul annab see võimaluse eristuda, teha koostööd Euroopa parimate tehnikaülikoolidega ja pakkuda ühiskonnale uudseid lahendusi.
Kujutlege linna, kus tänavavalgustus kohandub automaatselt liiklusvoo, ilmastiku ja kellaajaga, säästab energiat ning vähendab valgusreostust. Just sellist tulevikku püüab luua FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursil kuue finalisti hulka jõudnud „Valgustuse nanovõrkude“ projekt. Innovaatilisel lahendusel, mille potentsiaalseteks pilootlinnadeks on Tallinn, Kuressaare ning Tšehhimaa linn Jablonec nad Nisou, on suur potentsiaal muuta linnade tänavavalgustus nutikamaks ja tõhusamaks.
TalTechi tööstuskeemia labor, mida juhib Kristiina Kaldas, aitab ettevõtetel vanu ressursse, nagu põlevkivi, uuel viisil väärtustada. Selle heaks näiteks on Kerogen OÜ-ga ellu viidud Kerox projektid, millest viimane pälvis TalTechi aasta arendustöö tiitli.
Ühiskonna mõistmine nõuab teadmistest enamat – see eeldab suutlikkust näha seoseid, tõlgendada keerukust ja kujundada tulevikku teaduse toel, kirjutab mehaanikateadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige Jüri Engelbrecht.
Kas põlevkivi kütteväärtust saab mõõta reaalajas? Virumaa Digi- ja Rohetehnoloogiate Innovatsioonikeskuse (Vidrik) juhataja Heiko Põdersalu ja arendusinsener Mihhail Derbnev on töötanud välja lahenduse, mis seda võimaldaks. Uus masinnägemisel põhinev süsteem aitab tööstusel vähendada laboriteste ja võtta vastu täpsemaid, kiiremaid ja keskkonnasõbralikumaid tootmisotsuseid.
Andmed kujundavad linnade tulevikku, kuid kas see tähendab elukeskkonna paranemist või üha täpsemat jälgimist?
Ehitussektorist ja kestlikkusest rääkides kerkib üha enam esile küsimus: kuidas kasutada juba olemasolevat ressurssi, et see oleks nii keskkonnasõbralik kui ka majanduslikult mõistlik? Küsimusele otsib vastust FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursi üks finaliste – „Vanade hoonete uuskasutamine“.
Prototüüpide arendamise rahastu Prototroni 2025. aasta kevadvoorus jagatakse parimatele meeskondadele 75 000 eurot ning kandideerimine kestab 28. veebruarini.
Tallinna Tehnikaülikool teeb Eesti kõrgharidusmaastikul ajalugu, avades esmakordselt informaatika ja tehisintellekti bakalaureuseõppekava.