TalTechi alalisvoolu innovatsioonitöötuba tõi kokku avaliku sektori, teadlased ja ettevõtjad, kes rõhutasid üht: alalisvoolu areng ei toimu enam jooniste ja mudelite tasandil, vaid jõuab üha kiiremini päris hoonetesse, tänavatele, laadijatesse ja andmekeskustesse. Tehnoloogia on olemas – nüüd on vaja otsustavust.
TalTechi loodusteaduskonna konverentsil selgitas küberneetika instituudi nooremteadur Kärol Soodla, miks osa lihaseid väsib kiiresti, samal ajal kui teised hoiavad meid terve päeva püsti.
Tallinnas peetud kahepäevane linnaarengukonverents seadis eesmärgi: liikuda teadlikkuselt tegudeni – ja teha uuenduslikkusest linnaelu tavaline osa.
Inimese rinnapiima keerukate suhkrute sünteesimine ei ole vaid keemiline väljakutse – see on võti imikute tervema tuleviku poole.
Kui kaua tuleb veel oodata, et meie tänavatel sõidaksid isejuhtivad autod ja bussid ning milliste probleemidega näevad teadlased praegusel ajal enim vaeva, selgitab TalTechi robootika ja autonoomsete sõidukite uurimisrühma juht, professor Raivo Sell.
TalTechi loodusteaduskonna aastakonverentsil näitas järeldoktor Bruno Grafe, kuidas reaalajas mõõtmised võivad aidata ennetada keskkonnaõnnetusi ning muuta kaevandamise targemaks ja tõhusamaks.
„Annetamine peab muutuma taskukohaseks ja nauditavaks harjumuseks“ – TalTechi tudengid lõid uue annetusäpi Charry.
TalTechi energiatehnoloogia instituudi vilistlane ja Eesti Inseneride Liidu poolt aasta inseneriks kuulutatud Cathy-Liis Põlluveer on ühtaegu nii insener kui ka iduettevõtja. Tema loodav tarkvaraplatvorm Nave Tech aitab inseneridel tõhusamalt töötada. Põlluveer usub, et kuna insenere ei ole võimalik üleöö juurde võtta, tuleb olemasolevate tööd mitmekordselt tõhustada.
Eesti turvast on ajalooliselt kasutatud kütusena ja viimastel aastakümnetel peamiselt aiandussubstraadina, kuid uus uuring näitab, et turba potentsiaal ulatub palju kaugemale – alates UV-kaitsekattest ja nahka hoidvatest kosmeetikatoodetest, lõpetades nutikate pakendite ja järgmise põlvkonna bioplastikuga. Teadlased on hakanud vaatama tuttavat maavara uues valguses ning avastama võimalusi, mis võivad muuta põhjalikult Eesti ühe olulisema loodusressursi kasutusviise.
Otse ülikoolipingist ehk juuniorpositsioonilt tööturule sisenemine pole enam sama, mis viis aastat tagasi. Tehisaru teeb ära suure osa rutiinsest tööst ning konkurents iga algtaseme koha pärast on varasemast karmim. Samas võivad just need esimese taseme töökohad määrata, kas Eestil on kümne aasta pärast piisavalt insenere, andmeanalüütikuid, panganduseksperte ja teisi kõrgema lisandväärtusega spetsialiste.