Kuni 8. maini on võimalik kandideerida Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatorisse ESA BIC Eesti. Programmi on oodatud iduettevõtted, kes kasutavad või arendavad kosmosetehnoloogiat – või on avastamas, et nende lahendus võib töötada ka väljaspool Maa atmosfääri.
Kui uurida, mida põnevat on TalTech kosmosevaldkonnas teinud, pakutakse pea alati vastuseks satelliite Koit ja Hämarik. Töö Koidu ja Hämarikuga pole aga sugugi ainus ülikooli kosmosevaldkonna projekt.
Euroopa Liit on teinud suuri pingutusi, et muuta usaldusväärsus tehisaru põhiomaduseks. Sõjaliste rakenduste puhul kehtivad aga teised reeglid, sest levinud on arvamus, et liigsed piirangud võiksid takistada vastavate süsteemide arengut ja ohustada liikmesriikide julgeolekuhuve.
Laboris sündinud idee võib muuta maailma, kuid ainult juhul, kui see jõuab ka laborist välja. Mart Maasik, TalTechi vilistlane, Nordic Science Investmentsi partner ja kogenud teadusettevõtluse arendaja, teab, kui keeruline see protsess olla võib.
„See oli täielik šokk,“ meenutas TalTechi keeletehnoloogia labori juht Tanel Alumäe hetke, mil esmakordselt koges suurte keelemudelite hämmastavat suutlikkust keelt mõista ja luua.
Eesti iduettevõtte Nanordica Medical kaasasutaja ja tegevjuht ning TalTechi vilistlane Olesja Bondarenko pälvis Euroopa Liidu naisinnovaatorite võistlusel Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) naisjuhtide kategoorias teise koha. Auhinna tõi talle erilise ravitoimega haavaside.
TalTechi geoloogia instituudi mineraalsete toormete ekspert ja ringmajanduse tuumiklabori liige Rutt Hints selgitab, miks teiseste toormete nutikas kasutamine ei ole lihtsalt roheline algatus, vaid kujuneb järjest enam majanduslikuks vältimatuseks.
Katriito tegevjuht ja kutsega psühholoog-nõustaja Anna Helena Ursula Malkovskaja arutleb, miks töötajate vaimne tervis on ettevõtte edu võtmetegur. Ta selgitab, kuidas läbipõlemine ei ole ainult isiklik, vaid ka organisatsiooniline probleem, mis mõjutab otseselt ettevõtte tulemuslikkust ja konkurentsivõimet.
Targa Linna foorumil kohtusid sajad linnavisionäärid, et arutada, kuidas andmed, tehisintellekt ja koostöö võiksid muuta Eesti ja Euroopa linnad inimkeskseks ja kestlikuks.
Eestis on tuhandeid kortermaju, mis vajaksid hädasti renoveerimist, kuid hirmutava protsessi tõttu jääb sageli esimene samm astumata. Just seda probleemi püüab lahendada Renokratt – nutikas tööriist, mis lihtsustab renoveerimise planeerimist.