Teaduskommunikatsiooni juht
Stoneridge Electronics Estonia tegevjuht Nadežda Dementjeva tunnistas TalTechi doktorikooli seminaril, et kui varem tähendas teadlase karjäär peamiselt ülikoolitööd, siis üha enam tuleb teaduskraad kasuks ka ärimaailmas tippjuhi kohal.
„Olen pärit Ida-Virumaalt ja pärast gümnaasiumi olin valiku ees, kuhu minna,“ alustas Dementjeva oma ettekannet. Kuigi esimene valik oli majandus, ei õnnestunud tal tiheda konkursi tõttu sinna saada. Järgmisteks valikuteks olid infotehnoloogia ja energeetika, Dementjeva otsustaski viimase kasuks.
Kui ta sai pärast bakalaureuseõpet pakkumise Eesti Energiasse analüütikuks tulla, ei osanud ta arvata, et tema järgmist 15 aastat täidavad kõiksugu tähtsad ja vastutusrikkad ametikohad ning keerukad projektid. Veel vähem oskas ta oodata, et koos Eesti Energia tööga tulevad ka magistrikraad ja doktorantuur ning aastaid hiljem veel teinegi magistrikraad, sedapuhku majandusarvestuses.
Aga seegi pole veel kõik – soojusenergeetika doktor Dementjeva on jõudnud õppida ka Kunstiakadeemias ning tegeleb vabal ajal laulmise ja spordiga. Kõige tipuks on ka kahe lapse ema. „Ütlen tihti, et üks on mul doktori-, teine magistrilaps,“ märkis Dementjeva, kelle lapsed sündisid ühtaegu nii töötegemise kui ka õpingute ajal.
Doktorikraadi kasvav väärtus
Ärimaailmas tegutsedes tunneb Dementejeva iga aastaga üha enam, et doktorikraad – või õigemini doktoriõppest saadud teadmiste-oskuste pagas – muutub juhtivaski ametis aina olulisemaks. „Juhi peamine ülesanne on võtta vastu kiireid otsuseid, kusjuures sageli olukorras, kui aega on vähe, andmeid pole piisavalt ning kõiki nüansse pole jõutud lõpuni analüüsida.”
Dementjeva koges ettevõtete juhipositsioonidel tihti, kuidas tema vastutusala kogu aeg üha laiemat tähendust omandas. „Pidin välja mõtlema strateegia, kuidas ettevõtjana kolme aasta pärast, seejärel aga juba viie aasta pärast elada.”
Doktorikraadi eelis ongi tema hinnangul see, et see annab inimese käsutusse olukordade lahendamiseks vajalikud tööriistad. „Kui mõtlen doktorikraadiga omandatud oskustele, tõstaksin kõigepealt esile süsteemsust, oskust asju struktureerida. Kui sind ootab ees ebaselge olukord, oskad sa kõike pulkadeks lahti võtta ja terviku endale selgeks teha.”
Oluline on ka julgus probleeme sõnastada ning vajalikku infot teada saada (“küsin siit ja sealt – ja saan teada”). „Lisaks distsipliin, julgus otsuseid ellu viia, mitte poolele teele seisma jääda.”
Kui küsida, mida ettevõtted doktorikraadiga juhilt ootavad, soovitakse Dementjeva sõnul ikkagi oma ala tippspetsialisti, kes suudab näha ka suurt pilti, ning hinnata otsuste mõju tulevikule ja näha nende pikaajalise väärtuse potentsiaali. „Oluline on mõista, et see, mida sa täna teed ja otsustad, mõjutab ettevõtte tulevikku.”
Kui ülikoolis või akadeemilises maailmas on võimalik süveneda ja küsimusi põhjalikult uurida, tuleb ettevõttes langetada otsuseid ka siis, kui infot napib. Samas ei tohi otsused ka venima jääda, sest liiga aeglane tegutsemine võib tähendada mahajäämust.
„Miks“ on tähtsam kui „kuidas“
Juhina ei piisa Dementjeva sõnul ainult küsimusest „kuidas“ – kuidas osta, kuidas leida raha, kuidas ideid ellu viia –, vaid ennekõike tuleb küsida, miks me seda teeme, kas on vaja ja milleks on vaja, mis eesmärke me täidame, mida tahame. Juht ei tohi keskenduda ainult tänasele probleemile. Ta peab mõtlema, millest ettevõte end kolme või viie aasta pärast elatab, ning kuidas pikaajalist konkurentsivõimet loob.
Ja mis peamine – tihti kiputakse ekslikult arvama, et õppimine kahjustab karjääri. „Öeldakse, et noh, sa lähed doktorantuuri ja siis sa kaotad neli aastat, aga tegelikult saab teha kõike paralleelselt. Ma käisin üheaegselt tööl, õppisin ja olin lapseootel. Ma ei ütle, et see oli kerge, vastupidi, see vajab või nõuab väga palju pingutusi, aga see on siiski võimalik.”
„Kui mõtlen doktorikraadiga omandatud oskustele, tõstaksin kõigepealt esile süsteemsust, oskust asju struktureerida. Kui sind ootab ees ebaselge olukord, oskad sa kõike pulkadeks lahti võtta ja terviku endale selgeks teha.”
