Tüdrukust, kelle ema kahtles, kas ta tehnikaülikooli inseneriõppes kõrgema matemaatikaga ikka toime tuleb, on saanud inspireeriv mehhatroonika-entusiast, kes lisaks õppimisele töötab ülikoolis valgustehnika laborandina ning juhib inseneriteaduskonna üliõpilaskogus projekte.
Arhitektuurist inseneeriasse
Nagu öeldud, tahtis Aiko Liisa üle kõige arhitektiks saada. „Kui sain Eesti Kunstiakadeemiasse sisse, olin nii joovastuses, et ma ei mõelnudki kaaluda teisi valikuid ega vaadata otsa oma tugevustele-nõrkustele,“ meenutas ta.
Pärast aastast arhitektuuriõpet sai Aiko Liisa aga aru, et kogu selle loomingulisuse keskel tunneb ta end kõige mugavamalt siis, kui arvutab talade toereaktsioone. See teadmine mõjus nagu raputus. „Tundsin tohutut puudust füüsikast ja matemaatikast,“ märkis ta. „Minu huvi maailma toimimise ja inseneeria vastu tekkis füüsikatundide algusega 8. klassis. Ma olen väga tänulik oma füüsikaõpetajale Reivo Maasikule, kes mind selle pisikuga nakatas.“
Kui Aiko Liisa oli mõistnud oma igatsust reaalainete järele ja aru saanud, et peab kuulama sisetunnet, leidiski ta TalTechist elektroenergeetika ja mehhatroonika eriala.
Jõelähtme väljade vahel üles kasvanud tüdruk veetis oma lapsepõlve vaba aja koos taimekasvatajast isaga põllutöödel. „Mul ei tulnud toona mõttesse, et võiksin lehitseda elektromagnetismi õpikut või laiendada oma silmaringi tehnoloogiliste innovatsioonide uurimisega,“ selgitas Aiko Liisa. Seega oli mõnevõrra hiljem avastatud inseneeriamaailm tema jaoks tõeliselt uudne ja põnev. „Teadsin väga hästi, missugune on erinevate taimede elutsükkel ja kuidas panna kokku kasvuhoonet, aga mis põhimõttel töötavad suured elektrijaamad või kuidas ehitada nullist valmis üks robot – seal oli avastamisrõõmu küllaga.“.
Mehhatroonikahuvilisele sai selgeks, et ta oli teinud TalTechi õppima tulles ainuõige valiku. Ja muide – kõrgema matemaatikaga sai ta veel eriti hästi hakkama – seda kinnitas hinne 5.
Aiko Liisa Olek EKA toolistuudios. Pärast aastast arhitektuuriõpet sai Aiko Liisa aru, et kogu loomingulisuse keskel tunneb ta end kõige mugavamalt siis, kui arvutab talade toereaktsioone | Erakogu
Ägedad inimesed ja eriilmelised projektid
Tehnikaülikoolis on ta leidnud veel palju muud peale õppetöö. Ülikooli esimestel aastatel oli Aiko Liisa Robotiklubi turundusjuht. Selles ametis sai ta aidata viia ellu mitmeid ägedaid projekte, näiteks korraldas ta TalTechi LIT-festivalil noortele robootikatöötube. „TalTechis leidub metsikult oma ala fänne. Võin neid jääda koguni suu ammuli kuulama,“ märkis tudeng. Ühel hetkel hakkas aga turundusjuhi vastutust mõjutama tihe koolitööde graafik ja tudeng otsustas suunata oma põhifookuse siiski erialateadmiste omandamisse. „Olin noor ja roheline ega polnud õpingutesse veel sisse elanud.“
Kolmandal aastal hakkas ta aga igatsema teistega koos töötamist ning kuna kool ei nõudnud enam nõnda palju aega, leidis tudeng tee uue väljakutseni – ta liitus inseneriteaduskonna üliõpilaskoguga. „Tundsin, et olin seni keskendunud siiski liialt endale ja oma akadeemilisele edukusele,“ rääkis Aiko Liisa. Tal oli suur tahtmine pühenduda TalTechile kui kogukonnale.
„Üliõpilaskogus on palju värsket verd ning hakkajaid ja säravaid inimesi. Saan ennast proovile panna täiesti teisest küljest – olen sattunud projektijuhi ametisse ning korraldan Hannoveri tööstusmessi külastusreisi. Soovime pakkuda seda kogemust võimalikult paljudele inseneritudengitele, seetõttu oleme sel aastal pöördunud abi saamiseks ka TalTechi Toetusportaali, mille kaudu on koguni eraisikutel võimalik meie reisi finantseerida,“ rääkis tudeng. Annetusi kogutakse veel paar nädalat ja Aiko Liisa loodab väga, et mõnele ettevõtjale läheb korda tudengite unistus külastada maailma juhtivat tootmistehnoloogiamessi, ja sealt inspiratsiooni ammutada.
Kõige muu kõrvalt töötab inseneriteaduskonna üliõpilane veel ka TalTechi valgustehnika laborandina ning analüüsib ühe rahvusvahelise projekti käigus kultuuripärandite valguslahendusi. Vahva kokkusattumus, et projekt on seotud just arhitektuuri ja linnaruumi planeerimisega. „Arhitektuur on minuga tänase päevani,“ nentis Aiko Liisa.
Aiko Liisa loodab väga, et mõnele ettevõtjale läheb korda tudengite unistus külastada maailma juhtivat tootmistehnoloogiamessi, ja sealt inspiratsiooni ammutada.
Aiko Liisa Olekul on siht silme ees – saata 15 innukat inseneriteaduskonna tudengit kevadel toimuvale Hannoveri messile | Erakogu
Kuidas leida töö, õpingute ja vaba aja vahelist tasakaalu
Aiko Liisa meenutab heldinult praktikumide kaitsmisi, mis kestsid tunde, nii et kogu materjal sai tõepoolest selgeks. „Enamasti pakuvad inspiratsiooni just inimesed. Õpetaja ja õppija vaheline side on õpingute teekonna üks suurimaid motivatsiooniallikaid,“ sõnas tudeng. Ta leiab, et õpingute ja töö kõrval tuleb näha kõige rohkem vaeva tasakaalu leidmisega. „Kõike on nii palju võimalik õppida, aga kuskile tuleb seada piir, et leida hetk iseendale. Minu jaoks on tähtis hoida alles loomingulisi harjumusi, raske on aga leida selle jaoks aega,“ tõi Aiko Liisa välja.
Tehnika ja looming saavad Aiko Liisa puhul kokku filmikaamera taga. Koos oma noorema õega moodustavad nad tervikliku tiimi, mille üks osapool pakatab ideedest, mida jäädvustada ja teine tahab oma kunstilist silma arendada. „Praeguseks oleme teinud küll vaid ühe lühifilmi, kuid palju kaadreid ja ideid seisavad meil sahtlis ootel.“
Suvepuhkused on tal aga eriti mitmekülgsed. Nimelt kasvatab 23-aastane mehhatroonika-entusiast koos perega köögi- ja juurvilju, mida nad Balti Jaama turul müümas käivad. Seega on ta suvi sisustatud igat laadi põllutöödega, külvamisest viljakoristuseni välja. Sellele lisandub veel kõik müügiga seonduv – ta tegeleb ise leti taga müügitööga, paneb paika töögraafikuid, juhendab müüjaid, sätib müügiletti, teeb kvaliteedikontrolli, turundab ja reklaamib. Sel ajal puhkab ta õppetööst. „Suve lõpus aga vajan hoopis puhkust sellest ‘puhkusest’, seega uskuge mind – lähen rõõmuga oma töölaua taha tagasi,“ räägib ta naljatledes.
23-aastane mehhatroonika-entusiast kasvatab koos perega köögi- ja juurvilju, mida nad Balti Jaama turul müümas käivad.
Aiko Liisa Olek kasvatab koos perega köögi- ja juurvilju, mida nad Balti Jaama turul müümas käivad | Erakogu
Unistus on tuua ja jagada teadmisi
„Mõeldes oma tulevikule ja suurtele eesmärkidele, unistan sellest, et saaksin jätkuvalt olla loengusaalis või klassiruumis, eriti aga õpetajarollis,“ toob inseneritudeng välja. „Praktiseerides oma noorema õe, klassi- ja kursakaaslaste peal ning andes ka eratunde, on see õpetamispisik minus süvenenud.“ Aiko Liisa unistab luua oma erialale ühe uue ja läbimõeldud õppeaine, mis oleks tudengitele atraktiivne ja tõstaks inseneriteaduskonna hariduskvaliteeti.
Järgmisel õppeaastal plaanib tudeng minna semestriks-kaheks Müncheni või Chalmersi ülikooli õppima. „Tahan end täiendada erinevates välismaa tehnikaülikoolides ning tuua seal saadud teadmised meile tagasi,“ rääkis Aiko Liisa oma plaanidest. „Hetkel on aga üks kindel siht silme ees – saata 15 innukat inseneriteaduskonna tudengit kevadel toimuvale Hannoveri messile,“ selgitas ta soovi koos teiste üliõpilastega tarkusi koguda, et need tulevikus Eesti heaks tööle panna.
Aiko Liisa unistab luua oma erialale ühe uue ja läbimõeldud õppeaine, mis oleks tudengitele atraktiivne ja tõstaks inseneriteaduskonna hariduskvaliteeti.
Aiko Liisat ja teisi särasilmseid inseneritudengeid saab unistuste poole püüdlemisel toetada, annetades neile TalTechi toetusportaali kaudu vabal valikul summa maailmakuulsa Hannoveri tööstusmessi külastamiseks. Tudengid tänavad!
