Viisteist aastat probleemide lahendamist
Labori juhataja Liisa Kurissoo sõnul on ekspertiiside teenus eksisteerinud juba üle 15 aasta ning teeninud peamiselt tootmisettevõtteid, kuid ka riiklikke asutusi ja eraisikuid.
Labori ekspertiis ja inseneriteenused on kasulikud eelkõige tootmisettevõtetele, mille ressursikasutus on suur ja probleemide juurpõhjuste väljaselgitamine aitab vältida lisakulutusi. „Meie teenus on eriti oluline seal, kus ettevõttel puudub vastav kompetents või on vaja erapooletut arvamust,“ rääkis Kurissoo.
Lisaks ekspertiisidele pakub labor insenertehnilisi arendustöid ja konsultatsioone. Ekspertide töö mahukus ja põhjalikkus nõuavad sageli nädalatepikkust analüüsi ning keeruliste projektide puhul mitme paralleelse ekspertiisi läbiviimist.
“Meie teenus on eriti oluline seal, kus ettevõttel puudub vastav kompetents või on vaja erapooletut arvamus.”
Lisaks ekspertide kogemusele seisneb labori tugevus ja erilisus ka spetsiaalsetes seadmetes. „Tänu meie servohüdraulilistele katsemasinatele ja deformatsioonide visualiseerimissüsteemidele saame viia läbi nii standardseid kui ka erikoormustel põhinevaid katsetusi. Lisaks on olemas eraldi süsteem, mis võimaldab visualiseerida deformatsioone ja mõõta jooksvalt koormamist,“ selgitas labori katseala ekspert Mart Saarna.
Teadmispõhiste otsuste langetamine
Labori arendamine keskendub eelkõige koostöövõrgustiku laiendamisele ja tööprotsesside tõhustamisele. Kurissoo sõnul on oluline kaasata vajadusel väliseksperte või suunata kliendid teiste teenusepakkujateni. „Võtmesõnaks on koostöö. Mingitel juhtudel on lihtsalt mõistlikum tellimus edasi suunata ja tegelikult aitab see ka tellijat, kui oskame nad juhatada õigete kontaktideni,“ ütles ta.
Labor panustab Saarna sõnul pidevalt katsemetoodikate arendamisse, samas on oluline märkida, et uusigi materjale on vaja katsetada standartsete metoodikate alusel, et tagada usaldusväärsed tulemused ja võrdlus seniste materjalidega. „Meie töö tulemusel tekib tehniline info, millest tulenevad teadmispõhised otsused,“ rääkis Saarna.
Kuna ülikool on ennekõike õppe- ja teadusasutus, on Kurissoo sõnul laborit ülikooli kodulehelt suhteliselt keeruline leida. Tellimuste paremaks haldamiseks on labor loonud omaenda tellimussüsteemi. „Tihti leiavad kliendid meid kas Google’i otsingu või isiklike kontaktide kaudu.“
“Meie töö tulemusel tekib tehniline info, millest tulenevad teadmispõhised otsused.”
Kurisoo sõnul saab ülikool panustada labori edusse korralike seadmete ja ruumide kaudu. Ühtlasi võiks ülikool kaasata täiendavaid spetsialiste, kes aitaksid hallata kvaliteetselt katselabori kodulehekülge.
AS Norma – pikaajaline partner
Autode turvasüsteemikomponente tootev AS Norma on labori pikaaegne ja rahulolev klient. Ettevõtte materjalitehnoloogia insener Andrus Vaarik rääkis, et autotööstuses tuleb materjalide ja toodete standarditele vastavuse tõestamiseks viia läbi üsna palju analüüse ja katsetusi. „Neid tuleb aga korraldada ekspertide poolt akrediteeritud laboris,“ ütles ta.
TalTechi labor abistab ettevõtet nii materjalide kui toodete analüüsil. „Oleme teinud koos termotöötluse katseid, erinevate teraste võrdluskatseid, materjalide vastavuste katseid ja palju erinevaid analüüse. Tänu tihedale suhtlusele ja pikaajalisele koostööle antakse meile alati teavet, mis aitab meil võtta vastu edasisi otsuseid.“
Vaarik tõdes, et autotööstus on ülikoole ja laboreid alati oma töösse kaasanud, aga Eestis pole autotööstust kahjuks sisuliselt olemaski. „ Kui vaadata metalli- ja plastitööstuse suuremat pilti, annaks kindlasti suurendada teadus- ja katselaboreid kaasatust nii tootearenduses kui ka seadmeparkide uuendamisse. Samas võib mõningaid ettevõtteid heidutada tõsiasi, et tegu on pikaajalise protsessiga, milles puudub kiire kasu.
“Tänu tihedale suhtlusele ja pikaajalisele koostööle antakse meile alati teavet, mis aitab meil võtta vastu edasisi otsuseid.”
Küsimusele, millistele väljakutsetele või trendidele võiks ülikool reageerida, vastas Vaarik, et kõige keerulisem on tõenäoliselt vähendada terasetööstuse süsinikujalajälge. „Terase tootmine on üks energiamahukamaid tööstusi, kus lisaks energia tarbimisele on vaja kasutada ka süsinikku. Kuigi Eestis terast ei toodeta, peavad Eesti ettevõtted ikkagi suutma jälgida, kuidas on teras toodetud ja kust see pärineb.“
Vaarik lisas, et süsinikneutraalsuse poole liikumisel on vaja kaasata rohkem eksperte, kes mõistavad ja oskavad selgitada terasetööstuses tekkivad uusi süsinikuneutraalsuse standardeid.