Trialoogi toimetaja
Jõulutuled säravad, ostukeskused kihavad ja veebipoodide pakid ajavad automaadid umbe. Kuuma ostulaine keskmes kerkib aga õhku kriitiline küsimus: kas lõputu tarbimine on majanduslik õnnistus või keskkonnakatastroof? Trialoogi ja TalTechi majandusteaduskonna tarbimisdebatt „Kaupkokkupõrge“ tõi keskpõrandale kokku majandusministri Erkki Keldo, Rimi jätkusuutlikkuse strateegia juhi Katrin Batsi ja TalTechi noorteadlase Eliis Salmi, et arutada tarbimisühiskonna paradokse ning otsida lahendusi, mis sobiksid nii tarbija rahakotile kui ka planeedile. Debatti modereerisid Trialoogi peatoimetaja Silver Tambur ja majandusteaduskonna dotsent Merle Ojasoo.
„Majandus on üles ehitatud tarbimisele. Kui tarbime vähem, siis peatub ka majandus,“ tõdes debati alguses majandusminister Erkki Keldo.
Keldo sõnul on tähtis keskenduda keeldude ja piirangute asemel tarbijate teadlikkuse tõstmisele ning jätkusuutlikule tarbimisele. Ühtlasi on oluline, et tarbimine muutuks globaalsel tasandil, vastasel juhul kaotavad kohalikud ettevõtjad konkurentsieelise.
Ta tõi murekohana välja veebikaubanduse plahvatusliku kasvu, kui kolmandatest riikidest saabuvad soodsad, kuid sageli keskkonnale ja tervisele ohtlikud tooted kujutavad Euroopa ettevõtetele tõsist väljakutset. Tarbija parem teadlikkus peab käima käsikäes tehnoloogilise arengu ja ringmajanduse rakendamisega. „Mõtleme, et oleme siin tublid ja tegutseme jätkusuutlikult, aga samal ajal ostetakse kolmandatest riikidest sõna otseses mõttes nii palju jama kokku.“
“Mõtleme, et oleme siin tublid ja tegutseme jätkusuutlikult, aga samal ajal ostetakse kolmandatest riikidest sõna otseses mõttes nii palju jama kokku.”
Ainult tarbijate peale lootma jääda ei tasu
Rimi Baltikumi jätkusuutlikkuse strateegia juht Katrin Bats jagas debati käigus oma pikaajalisi kogemusi, mis seavad idealistliku usu teadlikesse tarbijatesse tõsise kahtluse alla. Ta tõdes, et paljude pilootprojektide tulemused on valmistanud pettumust. Näiteks Kalamaja Rimis toimunud katse näitas, et 90% inimestest oli valmis maksma pigem ühekordse pakendi eest rohkem, kui kasutama tasuta korduskasutatavaid nõusid. Sama kehva huvi tunti ka pakendivabade puhastusvahendite vastu – tarbijad lihtsalt ei tule oma pudelitega poodi.
Bats tõdes, et ettevõtjate jaoks on kõige raskem pakkuda kättesaadavaid ja taskukohaseid jätkusuutlikke tooteid. Tarbijate harjumused on aga visad muutuma.
Kuigi noorem põlvkond on tema hinnangul teadlikum ja nõudlikum, ei saa turgu ainult „õhinapõhiselt“ suunata. Bats rõhutas tehnoloogiliste lahenduste ja nutikate innovatsioonide rolli. „Aeg, mil hapukoort osteti oma potsikuga, ei tule enam tagasi. Vaatame edasi ja püüame leida lahendusi, mis töötavad tänapäeva mugavustega harjunud tarbijale.“
“Aeg, mil hapukoort osteti oma potsikuga, ei tule enam tagasi. Vaatame edasi ja püüame leida lahendusi, mis töötavad tänapäeva mugavustega harjunud tarbijale.”
Kestlikku tarbijakäitumist uuriv TalTechi doktorant-nooremteadur Eliis Salm usub samuti, et ainuüksi tarbijate teadlikkuse tõstmisest ei piisa. Tarbija võib teada, millised on keskkonnasõbralikud valikud, kuid sageli on need kallimad või raskemini kättesaadavad. „Kas tarbijal tuleks lahendada probleem, kui süsteem ise ei toeta kestlikke valikuid?“ küsis Salm ning viitas avaliku ja erasektori vahelise koostöö vajadusele.
Ta tõi teravalt välja, et isegi leiva ja piima taolistel esmatarbekaupadel on suur keskkonnamõju. Salm rõhutas, et keskkonnasõbralikemate valikute langetamine on täna liiga keeruline. „Isegi kui ma tean, mis on õige valik, on see kas kättesaamatu või lihtsalt liiga kallis.“
Rimi jätkusuutlikkuse strateegia juht Katrin Bats (vasakul) ja majandusminister Erkki Keldo (paremal) Trialoogi tarbimisdebatil. Foto: Eveliis Vaaks
Appi tõttavad maksud?
„Kaupkokkupõrke“ debatil käsitleti ka riigi rolli maksupoliitika ja regulatsioonidega tarbimise suunamisel. Majandusminister Erkki Keldo nentis, et maksuerisused ja kohalike toodete käibemaksu vähendamine on andnud vaid piiratud tulemusi, kuna turu tingimused kipuvad need eelised kiiresti ära nullima. „Läti näitel nägime, et kuigi kohalikele köögiviljadele kehtestati madalam käibemaks, tõusid hinnad varsti tagasi samale tasemele,“ märkis Keldo. Ta rõhutas, et maksumuudatused ei pruugi lõpptarbijale kasu tuua, eriti avatud, globaalse konkurentsiga majanduses.
Teadlane Eliis Salm lisas, et teatud maksumeetmed on siiski tõhusad, näiteks tubaka- ja alkoholipoliitika, mis on tarbimist edukalt suunanud. „Samuti vähendab süsinikumaks tõendatult keskkonnamõju, kuna see paneb tootjad ja tarbijad keskkonnajalajäljega rohkem arvestama,“ sõnas Salm.
Ta rõhutas, et hinnakujundus peab peegeldama ka loodusressursside tegelikku maksumust, et tarbijal oleks võimalik teha keskkonnasõbralikumaid ja majanduslikult mõistlikumaid valikuid.
Trialoogi Tarbimisdebatt tõi TalTechi tudengimajja kokku jätkusuutlikumast tarbimisest huvituvad kuulajad. Foto: Eveliis Vaaks
Oleme strateegiliselt püksata
Kõik diskussioonis osalenud panelistid olid üksmeelel, et jätkusuutlikumast tarbimisest peab tulevikus saama üha olulisem märksõna. Majandusminister Erkki Keldo rõhutas, et muutus peab olema globaalne, sest üksi mängides võib Euroopa kaotada oma konkurentsieelise ning majandusliku stabiilsuse.
Keldo rõhutas, et paljud Euroopa jaoks kriitilised tehnoloogiad ja toormaterjalid pärinevad regioonidest, kus puuduvad keskkonnanõuded: „Me oleme strateegiliselt püksata,“ sõnas ta, märkides, et Euroopa ei suuda isegi oma kiipe toota. Seetõttu sõltub Euroopa Hiinast ja teistest riikidest, kus jätkusuutlikkusele tähelepanu ei pöörata. „Kui ainult Euroopa reguleerib end roheliseks, liigub tootmine mujale ja keskkonnamõju jääb samaks,“ lisas Keldo.
Debati kulminatsioonis kerkis esile terav küsimus: kas vastutustundlikuma tarbimise vastutus lasub tarbijal, ettevõtjatel või riigil? Katrin Bats võttis selle kokku karmilt, ent ausalt: „Me kõik oleme poes käinud ja mõelnud, kes seda jama ostab? Aga uskuge mind – kõik, mis on riiulil, läheb kaubaks.“ Kuigi ettevõtted võivad pakkuda keskkonnasõbralikumaid ja vastutustundlikumaid tooteid, ei kao kõik muu riiulitelt seni, kuni tarbijad neid eelistavad.
“Me kõik oleme poes käinud ja mõelnud, kes seda jama ostab? Aga uskuge mind – kõik, mis on riiulil, läheb kaubaks.”
Siin peitubki suur väljakutse: tarbijate harjumused muutuvad väga aeglaselt ning turumuutusi ei saa kiirendada ainult regulatsioonidega. Erkki Keldo sõnul peab ühiskonna areng olema evolutsiooniline, mitte revolutsiooniline. Selleks on vaja, et tarbijad mõistaksid oma valikuid ja ettevõtted looksid mugavaid ning keskkonnasõbralikke lahendusi.
Rohepööre vajab kasupööret
Mõttevahetuse käigus kerkisid esile ka võimalikud lahendused. Panelistid olid ühel nõul, et tuleviku märgusõna on „ringmajandus“: materjalid tuleb hoida ringluses ja ettevõtjad peavad leidma ärivõimalusi, mis oleksid nii jätkusuutlikud kui ka kasumlikud. „Rohepööre tuleb asendada kasupöördega,“ pakkus Bats, viidates ettevõtjate vajadusele leida keskkonnasõbralikke lahendusi, mis pakuvad ühtlasi majanduslikku kasu.
Õhku jääb siiski küsimus: kas tarbimine hävitab või päästab maailma? Kaupkokkupõrke debatt tõestas, et vastus pole mustvalge. Trialoog jätkub.
***
Trialoogi käivitatud uus paneelürituste sari toob kuus korda aastas ühe laua taha teadlased, ettevõtjad ja poliitikud, et lahata Eesti majanduse ja ühiskonna kõige põletavamaid teemasid.
Vaata täies mahus debati videoülekannet:
