Tuleviku teekivid

25.11.2024
Tuleviku teekivid. 25.11.2024. Allan Lahi. Foto: Erakogu Allan Lahi, e-Pavement OÜ üks loojaid ning endine Tallinna Tehnikaülikooli partnersuhete juht, kirjeldab oma missiooni järgnevalt: „Meie tänavad on üsna samasugused nagu viiskümmend aastat tagasi, samas liiklus ja jalakäijad on muutunud. Inimesed kasutavad kõndimise ajal tihti nutiseadmeid, nende pilk on suunatud alla ja nad märkavad vähem enda ümber toimuvat. Meie lahendus aitab jalakäijatel ja teistel kergliiklejatel turvalisemalt liikuda.“ Helendavad lahendused Põhjamaade talvest kõrbe kuumuseni E-Pavementi peamine lahendus on nutikivid, millest koostatud paneelid integreeritakse tee katendisse. Seni on nutikive kasutatud peamiselt ülekäiguradadel – demolahendused paiknevad nii reguleeritud kui ka reguleerimata ülekäiguradade ootealadel. Reguleerimata ülekäiguradadel hakkavad ooteala paneelid jalakäija lähenedes helendama või vilkuma. Fooriga ülekäigukohtadel dubleeritakse foorituled ootealale. Lahi sõnul töötavad nutikivid mitmesuguste energiaallikate toel. Kivide esimesed põlvkonnad sisaldasid päikeseelemente, kuid põhjamaistes oludes, kus oktoobrist aprillini on päikese tõusunurk väga madal ning päikesekiirguse hulk väike, tuleb kasutada teisi energiaallikaid ning hetkel on vooluvõrk kõige praktilisem lahendus. „Aasta lõikes on Eestis päikest enam, kui e-kivide toiteks tarvis läheb, kuid kuna puuduvad tõhusad salvestusvõimalused, on aasta pimedamal poolel tarvis toota lisaenergiat. Elektrooniliselt juhitavad LED-id on energiasäästlikud ja elektrit kulub minimaalselt,“ ütles Lahi. Nutikivide kestvust ja töökindlust on testitud eeskätt Põhjamaade kliimatingimustes. Kõige olulisem on, kui hästi taluvad kivid talihooldust, sealhulgas libeduse tõrjes ohtralt kasutatavat soola ja soolvett. Kuue aastaga on meeskond jõudnud kõrge töökindlusega lahendusteni. Kuna kivide vastu tuntakse huvi ka lõunapoolsemates maades, näiteks Araabia poolsaare ja selle lähikonna riikides, kasutatakse seal segu, mis talub kuni 95- kraadist kuumust. „Laboritulemused kinnitavad, et lahendus on paljulubav, kuid testida tuleb ka kohapeal, praktilistes oludes,“ rääkis Lahi. Esimesed testid tehakse koostöös ühe sihtturu ülikooliga, keda huvitab samuti oma liikluslahenduste liidestamine e-kividega. TalTechi teadus turule E-Pavement sündis TalTechi teadlaste ja tudengite ning Maanteeameti koostöös: esialgne idee arendati kiiresti toimivaks prototüübiks. Lahi sõnul võimaldab koostöö ülikooliga ligipääsu tehnoloogiale, mis jõuab kasutusse homme või ülehomme. „Küsimus on selles, kuidas muuta olemasolev teadmine kliendile kasulikuks, nii et ta on valmis selle eest ka korralikult maksma,“ nentis ta. Lisaks TalTechile teeb e-Pavement koostööd ka teiste ülikoolidega nii Soomes, Poolas kui ka Araabia Ühendemiraatides. „Kui TalTechil on huvi, oleme valmis vastavale tehnosiirde koostööle kaasa aitama“. Kuigi turul on olemas analoogsed lahendused, usub e-Pavement oma konkurentsieelisesse. „Meie lahenduse tugevus peitub paindlikkuses, mis võimaldab toota konkreetsetesse oludesse sobivaid lahendusi ja integreerida meie pakutavat teiste liikluskorralduse süsteemidega“. Et e-kividesse saab paigaldada ka protsessoreid ning teisi elektroonikakomponente, hakkab teepind liiklusest aktiivselt osa võtma. E-Pavementi lahendusel on potentsiaali ka väljaspool linnatänavaid – näiteks võivad nutikivid leida kasutust raudteeohutuse tõstmisel ning miks mitte ehtida tulevikus nii koduaedasid, terrasse kui ka sissesõiduteid? Lahi sõnul saavad huvilised „lego-põhimõttel“ komplekti, millega on neil võimalik kujundada oma hoovialale valguslahendusi. Praeguseks on paigaldatud mitmesse logistika- ja kaubanduskeskustesse esimesed lahendused. Lahi sõnul pole e-pavementi nutikivid pelgalt valgustid – need suhtlevad ümbritseva keskkonnaga ning pakuvad võimalust koguda ja analüüsida liiklejate liikumisinfot. „Tänu nutikatele anduritele saame soovi korral jälgida jalakäijate ja ratturite arvu ning analüüsida liiklusvoogusid, ilma et riivataks kellegi privaatsust. Teeme koostööd ka andmeteadlaste ning tehisintellekti arendajatega, et pakkuda tulevikus enamat kui „lihtsalt helendavaid kive“.“ Lisaks on e-Pavementi lahendused integreeritavad teiste liiklusjuhtimissüsteemidega ning aitavad luua linnadel sujuvamat ja tõhusamat liikluskorraldust. “Meie lahenduse tugevus peitub paindlikkuses, mis võimaldab toota konkreetsetesse oludesse sobivaid lahendusi ja integreerida meie pakutavat teiste liikluskorralduse süsteemidega“. Tulevikuvisioon – linn, milles liigutakse sujuvalt ja jätkusuutlikult Lahi hinnangul võiks nutikas linn olla 10-20 aasta pärast palju sujuvam kui tänapäeval. Ta usub, et linnalist liikuvust hakatakse reguleerima kõrgemal intellektuaalsel tasemel nii, et liikluskorraldus muutub täpsemaks, ohutumaks ja arvestab enam inimeste vajadusi. Tema sõnul peaksid nutikad taristulahendused võimaldama liiklemist, mis kohandub igal hetkel vastavalt vajadusele, tagab nii kergliiklejate kui ka isejuhtivate sõidukite turvalisuse ning jälgib samal ajal „suurt pilti“ ehk hoiab juhtimissüsteemi mistahes ajahetkel optimaalsena. Tulevikulinna oluliste märksõnade hulka kuuluvad ka „energiatõhusus“ ja „keskkonnasõbralikkus“. “Uued lahendused ei pea olema mitte ainult energiasäästlikud, vaid võtma ka arvesse oma keskkonnamõju. Iga linnaelement peab olema võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega ning vältima energia raiskamist“. Lahi usub, et tulevikulinn pakub igaühele võimaluse liikuda vastavalt oma soovidele, väldib ummikuid ning vähendab tarbetut ootamist. “Kujutlen tulevikku, kus ei pea enam punktist A punkti B jõudmiseks esmalt pikalt ootama ja seejärel massidega koos tormama – igaüks saab liikuda siis, kui tal on vajadus ja jõuab kohale kiiresti ja mugavalt. See on suund, kuhu tahame jõuda ja millele peavad nutikad lahendused kaasa aitama,” kirjeldas Lahi oma nägemust. “Kujutlen tulevikku, kus ei pea enam punktist A punkti B jõudmiseks esmalt pikalt ootama ja seejärel massidega koos tormama – igaüks saab liikuda siis, kui tal on vajadus ja jõuab kohale kiiresti ja mugavalt. See on suund, kuhu tahame jõuda ja millele peavad nutikad lahendused kaasa aitama.” Eestist maailma Tulevikus soovib e-Pavement laiendada oma tegevust rahvusvahelisele tasandile, et viia oma nutikad lahendused linnataristutesse üle kogu maailma. Praegu käivad projektide algatamiseks läbirääkimised Indias ja Araabia Ühendemiraatides. Koostööprojektid Soome ja Poolaga on juba algusjärgus. „Oleme teerajajad valdkonnas, mille nutikad lahendused saavad muuta meie igapäevaelu turvalisemaks ja sujuvamaks,“ ütles Lahi. E-Pavementi tiimi panus turvalisemate linnade loomisel pakub inspiratsiooni ja on suunatud tulevikku. TalTechist välja kasvanud ettevõtte nägemus võib muuta nii Eesti kui ka paljude teiste riikide linnaelu juba lähimatel aastatel, kui seda vaid soovitakse.
Jalakäijatee ja rattatee ristmik, lahendatud e-kividega. Foto: Allan Lahi

Jalakäijatee ja rattatee ristmik, lahendatud e-kividega. Foto: Allan Lahi

TalTechi hargettevõte e-Pavement OÜ on võtnud südameasjaks muuta jalakäijate ja kergliiklejate teed ohutumaks ja nutikamaks.
Allan Lahi. Foto: Erakogu
Allan Lahi. Foto: Erakogu

Allan Lahi, e-Pavement OÜ üks loojaid ning endine Tallinna Tehnikaülikooli partnersuhete juht, kirjeldab oma missiooni järgnevalt: „Meie tänavad on üsna samasugused nagu viiskümmend aastat tagasi, samas liiklus ja jalakäijad on muutunud. Inimesed kasutavad kõndimise ajal tihti nutiseadmeid, nende pilk on suunatud alla ja nad märkavad vähem enda ümber toimuvat. Meie lahendus aitab jalakäijatel ja teistel kergliiklejatel turvalisemalt liikuda.“

Helendavad lahendused Põhjamaade talvest kõrbe kuumuseni

E-Pavementi peamine lahendus on nutikivid, millest koostatud paneelid integreeritakse tee katendisse. Seni on nutikive kasutatud peamiselt ülekäiguradadel – demolahendused paiknevad nii reguleeritud kui ka reguleerimata ülekäiguradade ootealadel. Reguleerimata ülekäiguradadel hakkavad ooteala paneelid jalakäija lähenedes helendama või vilkuma. Fooriga ülekäigukohtadel dubleeritakse foorituled ootealale.

Lahi sõnul töötavad nutikivid mitmesuguste energiaallikate toel. Kivide esimesed põlvkonnad sisaldasid päikeseelemente, kuid põhjamaistes oludes, kus oktoobrist aprillini on päikese tõusunurk väga madal ning päikesekiirguse hulk väike, tuleb kasutada teisi energiaallikaid ning hetkel on vooluvõrk kõige praktilisem lahendus. „Aasta lõikes on Eestis päikest enam, kui e-kivide toiteks tarvis läheb, kuid kuna puuduvad tõhusad salvestusvõimalused, on aasta pimedamal poolel tarvis toota lisaenergiat. Elektrooniliselt juhitavad LED-id on energiasäästlikud ja elektrit kulub minimaalselt,“ ütles Lahi.

Nutikivide kestvust ja töökindlust on testitud eeskätt Põhjamaade kliimatingimustes. Kõige olulisem on, kui hästi taluvad kivid talihooldust, sealhulgas libeduse tõrjes ohtralt kasutatavat soola ja soolvett. Kuue aastaga on meeskond jõudnud kõrge töökindlusega lahendusteni.

Kuna kivide vastu tuntakse huvi ka lõunapoolsemates maades, näiteks Araabia poolsaare ja selle lähikonna riikides, kasutatakse seal segu, mis talub kuni 95- kraadist kuumust. „Laboritulemused kinnitavad, et lahendus on paljulubav, kuid testida tuleb ka kohapeal, praktilistes oludes,“ rääkis Lahi. Esimesed testid tehakse koostöös ühe sihtturu ülikooliga, keda huvitab samuti oma liikluslahenduste liidestamine e-kividega.

Jalakäijate teed on võimalik valgustada ka altpoolt ja adaptiivselt, kasutades oluliselt väiksemat valgushulka ning sedakaudu väiksemat valgusreostust. Foto: Allan Lahi

Jalakäijate teed on võimalik valgustada ka altpoolt ja adaptiivselt, kasutades oluliselt väiksemat valgushulka ning sedakaudu väiksemat valgusreostust. Foto: Allan Lahi

TalTechi teadus turule

E-Pavement sündis TalTechi teadlaste ja tudengite ning Maanteeameti koostöös: esialgne idee arendati kiiresti toimivaks prototüübiks. Lahi sõnul võimaldab koostöö ülikooliga ligipääsu tehnoloogiale, mis jõuab kasutusse homme või ülehomme. „Küsimus on selles, kuidas muuta olemasolev teadmine kliendile kasulikuks, nii et ta on valmis selle eest ka korralikult maksma,“ nentis ta.

Lisaks TalTechile teeb e-Pavement koostööd ka teiste ülikoolidega nii Soomes, Poolas kui ka Araabia Ühendemiraatides. „Kui TalTechil on huvi, oleme valmis vastavale tehnosiirde koostööle kaasa aitama“.

Kuigi turul on olemas analoogsed lahendused, usub e-Pavement oma konkurentsieelisesse. „Meie lahenduse tugevus peitub paindlikkuses, mis võimaldab toota konkreetsetesse oludesse sobivaid lahendusi ja integreerida meie pakutavat teiste liikluskorralduse süsteemidega“.

Et e-kividesse saab paigaldada ka protsessoreid ning teisi elektroonikakomponente, hakkab teepind liiklusest aktiivselt osa võtma.
E-Pavementi lahendusel on potentsiaali ka väljaspool linnatänavaid – näiteks võivad nutikivid leida kasutust raudteeohutuse tõstmisel ning miks mitte ehtida tulevikus nii koduaedasid, terrasse kui ka sissesõiduteid? Lahi sõnul saavad huvilised „lego-põhimõttel“ komplekti, millega on neil võimalik kujundada oma hoovialale valguslahendusi. Praeguseks on paigaldatud mitmesse logistika- ja kaubanduskeskustesse esimesed lahendused.

Lahi sõnul pole e-pavementi nutikivid pelgalt valgustid – need suhtlevad ümbritseva keskkonnaga ning pakuvad võimalust koguda ja analüüsida liiklejate liikumisinfot. „Tänu nutikatele anduritele saame soovi korral jälgida jalakäijate ja ratturite arvu ning analüüsida liiklusvoogusid, ilma et riivataks kellegi privaatsust. Teeme koostööd ka andmeteadlaste ning tehisintellekti arendajatega, et pakkuda tulevikus enamat kui „lihtsalt helendavaid kive“.“

Lisaks on e-Pavementi lahendused integreeritavad teiste liiklusjuhtimissüsteemidega ning aitavad luua linnadel sujuvamat ja tõhusamat liikluskorraldust.

“Meie lahenduse tugevus peitub paindlikkuses, mis võimaldab toota konkreetsetesse oludesse sobivaid lahendusi ja integreerida meie pakutavat teiste liikluskorralduse süsteemidega“.

Ülekäiguraja pikendus Lõunakeskuse parklas Tartus. Foto: Allan Lahi

Ülekäiguraja pikendus Lõunakeskuse parklas Tartus. Foto: Allan Lahi

Tulevikuvisioon – linn, milles liigutakse sujuvalt ja jätkusuutlikult

Lahi hinnangul võiks nutikas linn olla 10-20 aasta pärast palju sujuvam kui tänapäeval. Ta usub, et linnalist liikuvust hakatakse reguleerima kõrgemal intellektuaalsel tasemel nii, et liikluskorraldus muutub täpsemaks, ohutumaks ja arvestab enam inimeste vajadusi.

Tema sõnul peaksid nutikad taristulahendused võimaldama liiklemist, mis kohandub igal hetkel vastavalt vajadusele, tagab nii kergliiklejate kui ka isejuhtivate sõidukite turvalisuse ning jälgib samal ajal „suurt pilti“ ehk hoiab juhtimissüsteemi mistahes ajahetkel optimaalsena.

Tulevikulinna oluliste märksõnade hulka kuuluvad ka „energiatõhusus“ ja „keskkonnasõbralikkus“. “Uued lahendused ei pea olema mitte ainult energiasäästlikud, vaid võtma ka arvesse oma keskkonnamõju. Iga linnaelement peab olema võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega ning vältima energia raiskamist“.

Lahi usub, et tulevikulinn pakub igaühele võimaluse liikuda vastavalt oma soovidele, väldib ummikuid ning vähendab tarbetut ootamist. “Kujutlen tulevikku, kus ei pea enam punktist A punkti B jõudmiseks esmalt pikalt ootama ja seejärel massidega koos tormama – igaüks saab liikuda siis, kui tal on vajadus ja jõuab kohale kiiresti ja mugavalt. See on suund, kuhu tahame jõuda ja millele peavad nutikad lahendused kaasa aitama,” kirjeldas Lahi oma nägemust.

“Kujutlen tulevikku, kus ei pea enam punktist A punkti B jõudmiseks esmalt pikalt ootama ja seejärel massidega koos tormama – igaüks saab liikuda siis, kui tal on vajadus ja jõuab kohale kiiresti ja mugavalt. See on suund, kuhu tahame jõuda ja millele peavad nutikad lahendused kaasa aitama.”

Eestist maailma

Tulevikus soovib e-Pavement laiendada oma tegevust rahvusvahelisele tasandile, et viia oma nutikad lahendused linnataristutesse üle kogu maailma. Praegu käivad projektide algatamiseks läbirääkimised Indias ja Araabia Ühendemiraatides. Koostööprojektid Soome ja Poolaga on juba algusjärgus. „Oleme teerajajad valdkonnas, mille nutikad lahendused saavad muuta meie igapäevaelu turvalisemaks ja sujuvamaks,“ ütles Lahi.

E-Pavementi tiimi panus turvalisemate linnade loomisel pakub inspiratsiooni ja on suunatud tulevikku. TalTechist välja kasvanud ettevõtte nägemus võib muuta nii Eesti kui ka paljude teiste riikide linnaelu juba lähimatel aastatel, kui seda vaid soovitakse.