Biotehnoloogia ettevõte Äio kaasas kuus miljonit eurot demotehase rajamiseks

24.09.2024
Biotehnoloogia ettevõte Äio kaasas kuus miljonit eurot demotehase rajamiseks. 24.09.2024. 2022. aastal Tallinna Tehnikaülikoolist välja kasvanud Äio on välja töötanud unikaalse tehnoloogia, mis võimaldab toiduainetööstusel loobuda keskkonda koormavatest loomsetest rasvadest, palmi- ja teistest õlidest. Ettevõte muudab puidu- ja põllumajandussaaduste kõrvalproduktid, näiteks saepurust eraldatud suhkrud, spetsiaalse pärmi abil rasvadeks ja õlideks. Nende tootmisprotsess on märkimisväärselt kiirem ja oluliselt väiksema keskkonnajalajäljega. Äio kaasasutaja, TalTechi professor Petri-Jaan Lahtvee sõnul aitavad jääkidest toodetud õlid oluliselt vähendada põllumajanduse ja loomakasvatuse keskkonnamõju. „Tööstusjääkidest toodetud Äio õlid vähendavad maakasutust kuni 97% ja veetarbimist koguni kümme korda võrreldes palmiõli ja loomse rasva tootmisega. Lisaks on fermentatsioonil põhinev tootmisprotsess kümme korda kiirem,“ sõnas Lahtvee. Mullu kaasas Äio miljon eurot, mille abil arendati välja kolm toodet: kapsuleeritud õli, punane õli ja võirasvad. Need tooted on mõeldud asendama toiduainetööstuses laialdaselt kasutatavat palmiõli ning Äio Red Oil sobib kasutamiseks ka kosmeetika- ja kodukeemiavaldkonnas. Tehas valmib 2026. aastaks Investorid näevad Äios suurt potentsiaali. Voima Venturesi partner Pontus Stråhlman ütles pressiteate vahendusel, et Äio pakub lahendust palmiõlitööstuse põhjustatud keskkonnaprobleemidele, eriti metsade hävitamisele Indoneesias. Riskikapitalifondi 2C Ventures partner Hendrik Reimand usub, et Äio suudab teadusliku innovatsiooni äriliseks eduks muuta. SmartCapi Rohefondi fondijuht Sille Pettai ütles, et Äiosse investeerimine võimaldab skaleerida tipptasemel tehnoloogiat, mis lahendab mitte ainult jäätmeprobleemi, vaid pakub ka keskkonnasõbralikke alternatiive eri tööstusharudele, vähendades sõltuvust traditsioonilistest toorainetest. Investeeringute abil plaanib Äio ehitada Eestisse demotehase, kus hakatakse tootma kapsuleeritud õli, punast õli ja võirasvu kümnetes tonnides. Tehas plaanitakse valmis ehitada 2026. aastaks ning kuigi lõplik asukoht pole veel kindlaks määratud, ehitatakse see tõenäoliselt mõne olulise tööstusettevõtte lähedale. Tooraine tarnimiseks tehakse koostööd Eesti ja Soome toidutööstuse ettevõtetega, kes pakuvad kõrvalsaadusi, millest õlisid toodetakse. Samuti teeb Äio koostööd Eesti ettevõttega Fibenol, et väärindada nende puiduhüdrolüsaate. Äiol on praeguseks üle 120 koostööpartneri, kes pakuvad neile tööstusjääke või testivad nende tooteid. Ettevõtte kinnitusel on käed löödud ka mitme suure toidu-, kosmeetika- ja kodukeemiatööstusega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, et arendada uudseid tooteid. „Teadlase jaoks on suurim saavutus, kui aastatepikkuse uurimistöö tulemusel sünnib tõeline toode, mis võib muuta kogu toiduainetööstust ja tarbijakogemust. Jätkame ettevõtte ja selle toodete arendamist koos partnerite, investorite ja toiduainetööstusega. Samuti jätkame koostööd TalTechiga, et koolitada järgmise põlvkonna bioinsenere,“ ütles Lahtvee. Punane pärm Kogu tootmisprotsess põhineb Eestis tehtud teadustööl, mille käigus muudetakse tööstuslikud kaasproduktid toiduaineteks fermentatsiooniprotsessiga, mis on sarnane näiteks õlle pruulimisele või saia kergitamisele pärmiga. Protsessi tulemusena valmivad tervislike rasvhapete ja antioksüdantide rikkad rasvad. Fermentatsioonis kasutatakse Äio kaasasutaja, TalTechi teadlase Nemailla Bonturi loodud ja patenteeritud mikroobi „punane pärm“, mis muudab põllumajanduse ja teiste tööstusharude kõrvalsaadused maitsvateks ja kasutuskõlblikeks rasvadeks ja õlideks. Lisaks investeeringute kaasamisele pälvis Äio eelmisel aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt 1,8 miljoni euro suuruse toetuse poolautomaatse tüvetehnoloogia arendamise platvormi loomiseks, mida tehakse koos Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega. Tänavu valiti Äio ka rahvusvahelisse 7,5 miljoni euro suuruse eelarvega Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõtte projekti. Koos teiste Euroopa ettevõtete ja teadusasutustega hakatakse looma rasvadel põhinevaid materjale ja kosmeetikatooteid. Äio asutasid 2022. aastal TalTechi bioinsenerid Petri-Jaan Lahtvee ja Nemailla Bonturi, kel mõlemal on doktorikraad keemiatehnoloogias. Ettevõtte rahvusvahelisse meeskonda kuulub juba 16 inimest, kes on pärit Eestist, Brasiiliast, Poolast, Armeeniast ja Itaaliast.
Äio loojad Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee | Foto: Andrei Ozdoba

Äio loojad Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee | Foto: Andrei Ozdoba

Eesti biotehnoloogia iduettevõte Äio kaasas 6,1 miljonit eurot riskikapitalifondidelt Voima Ventures, 2C Ventures, SmartCap ja Nordic Foodtech VC, et rajada Eestisse demotehas, kus hakatakse tootma puidu- ja põllumajandusjääkidest keskkonnasõbralikke õlisid ja rasvu.

2022. aastal Tallinna Tehnikaülikoolist välja kasvanud Äio on välja töötanud unikaalse tehnoloogia, mis võimaldab toiduainetööstusel loobuda keskkonda koormavatest loomsetest rasvadest, palmi- ja teistest õlidest. Ettevõte muudab puidu- ja põllumajandussaaduste kõrvalproduktid, näiteks saepurust eraldatud suhkrud, spetsiaalse pärmi abil rasvadeks ja õlideks. Nende tootmisprotsess on märkimisväärselt kiirem ja oluliselt väiksema keskkonnajalajäljega.

Äio kaasasutaja, TalTechi professor Petri-Jaan Lahtvee sõnul aitavad jääkidest toodetud õlid oluliselt vähendada põllumajanduse ja loomakasvatuse keskkonnamõju. „Tööstusjääkidest toodetud Äio õlid vähendavad maakasutust kuni 97% ja veetarbimist koguni kümme korda võrreldes palmiõli ja loomse rasva tootmisega. Lisaks on fermentatsioonil põhinev tootmisprotsess kümme korda kiirem,“ sõnas Lahtvee.

Mullu kaasas Äio miljon eurot, mille abil arendati välja kolm toodet: kapsuleeritud õli, punane õli ja võirasvad. Need tooted on mõeldud asendama toiduainetööstuses laialdaselt kasutatavat palmiõli ning Äio Red Oil sobib kasutamiseks ka kosmeetika- ja kodukeemiavaldkonnas.

Saepurust valmistatud küpsised | Foto: Andres Raudjalg/Äio

Saepurust valmistatud küpsised | Foto: Andres Raudjalg/Äio

Tehas valmib 2026. aastaks

Investorid näevad Äios suurt potentsiaali. Voima Venturesi partner Pontus Stråhlman ütles pressiteate vahendusel, et Äio pakub lahendust palmiõlitööstuse põhjustatud keskkonnaprobleemidele, eriti metsade hävitamisele Indoneesias. Riskikapitalifondi 2C Ventures partner Hendrik Reimand usub, et Äio suudab teadusliku innovatsiooni äriliseks eduks muuta. SmartCapi Rohefondi fondijuht Sille Pettai ütles, et Äiosse investeerimine võimaldab skaleerida tipptasemel tehnoloogiat, mis lahendab mitte ainult jäätmeprobleemi, vaid pakub ka keskkonnasõbralikke alternatiive eri tööstusharudele, vähendades sõltuvust traditsioonilistest toorainetest.

Investeeringute abil plaanib Äio ehitada Eestisse demotehase, kus hakatakse tootma kapsuleeritud õli, punast õli ja võirasvu kümnetes tonnides. Tehas plaanitakse valmis ehitada 2026. aastaks ning kuigi lõplik asukoht pole veel kindlaks määratud, ehitatakse see tõenäoliselt mõne olulise tööstusettevõtte lähedale. Tooraine tarnimiseks tehakse koostööd Eesti ja Soome toidutööstuse ettevõtetega, kes pakuvad kõrvalsaadusi, millest õlisid toodetakse. Samuti teeb Äio koostööd Eesti ettevõttega Fibenol, et väärindada nende puiduhüdrolüsaate.

Äiol on praeguseks üle 120 koostööpartneri, kes pakuvad neile tööstusjääke või testivad nende tooteid. Ettevõtte kinnitusel on käed löödud ka mitme suure toidu-, kosmeetika- ja kodukeemiatööstusega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, et arendada uudseid tooteid.

„Teadlase jaoks on suurim saavutus, kui aastatepikkuse uurimistöö tulemusel sünnib tõeline toode, mis võib muuta kogu toiduainetööstust ja tarbijakogemust. Jätkame ettevõtte ja selle toodete arendamist koos partnerite, investorite ja toiduainetööstusega. Samuti jätkame koostööd TalTechiga, et koolitada järgmise põlvkonna bioinsenere,“ ütles Lahtvee.

Äio meeskond Tallinnas TalTechi laboris | Foto: Andrei Ozdoba

Äio meeskond Tallinnas TalTechi laboris | Foto: Andrei Ozdoba

Punane pärm

Kogu tootmisprotsess põhineb Eestis tehtud teadustööl, mille käigus muudetakse tööstuslikud kaasproduktid toiduaineteks fermentatsiooniprotsessiga, mis on sarnane näiteks õlle pruulimisele või saia kergitamisele pärmiga. Protsessi tulemusena valmivad tervislike rasvhapete ja antioksüdantide rikkad rasvad. Fermentatsioonis kasutatakse Äio kaasasutaja, TalTechi teadlase Nemailla Bonturi loodud ja patenteeritud mikroobi „punane pärm“, mis muudab põllumajanduse ja teiste tööstusharude kõrvalsaadused maitsvateks ja kasutuskõlblikeks rasvadeks ja õlideks.

Lisaks investeeringute kaasamisele pälvis Äio eelmisel aastal Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt 1,8 miljoni euro suuruse toetuse poolautomaatse tüvetehnoloogia arendamise platvormi loomiseks, mida tehakse koos Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega.

Tänavu valiti Äio ka rahvusvahelisse 7,5 miljoni euro suuruse eelarvega Bioressursipõhise Ringmajandusega Euroopa Ühisettevõtte projekti. Koos teiste Euroopa ettevõtete ja teadusasutustega hakatakse looma rasvadel põhinevaid materjale ja kosmeetikatooteid.

Äio asutasid 2022. aastal TalTechi bioinsenerid Petri-Jaan Lahtvee ja Nemailla Bonturi, kel mõlemal on doktorikraad keemiatehnoloogias. Ettevõtte rahvusvahelisse meeskonda kuulub juba 16 inimest, kes on pärit Eestist, Brasiiliast, Poolast, Armeeniast ja Itaaliast.