Andrus Durejko: insenerikriis halvendab kogu ühiskonda

Andrus Durejko: insenerikriis halvendab kogu ühiskonda. 21.08.2024. Ainus erinevus riigiettevõtte puhul seisneb selles, et oma toetustegevuses peab Eesti Energia lähtuma riigivara seadusest, millega riik on seadnud toetamisele teatud reeglid ning millest tulenevad ka riigifirma valikud ja võimalused, keda ja kuidas toetada. „Me tahame toetada kõrgharidust töötajate järelkasvu huvides, sest sellest sõltub suuresti ka meie tuleviku konkurentsivõime,“ kinnitab Andrus Durejko. „Ennekõike vajame Ida-Viru regioonis olulisi energeetikavaldkonna oskustöölisi ja peab ütlema, et tehnikaülikooli Virumaa kolledžis lähtutakse paljuski just meie vajadustest. Ja meie omalt poolt panustame hariduskeskkonda vastavalt energeetikasektori huvile.“ Praktikakoht innustab valitud teel edasi pürgima Just sel põhjusel panustab Eesti Energia omapoolse toega, mis suunatakse eelkõige TalTechi Virumaa kolledži tegevusse – osaletakse õppekavade arendamises, toetatakse uurimistöid ja pakutakse praktikakohti. Sedakaudu läbib tänavu Eesti Energia tütarfirmades ja erinevates allüksustes praktika 140 tudengit. Ettevõtmise pikem eesmärk on mõistagi saada uusi väljaõppinud insenere ja teisi oskustöölisi, aga ka näidata ettevõtet väärt tööandjana, sest noorte jaoks on see valiku tegemisel oluline. Durejko sõnul nähakse vaeva ka sellega, et praktikakohad oleksid sisulised ja sealt saadav kogemus oleks üliõpilasele positiivne, toetaks teda õpingutes erialaliselt ning aitaks tutvustada suuremas plaanis inseneeriat ja energeetikat kui perspektiivikat, tõepoolest laia valdkonda, mis ulatub tuuleenergeetikast keemiatööstuseni. „Väga tähtis, et praktikakoht kui esimene töökoht oleks ikka selline, mis motiveerib inimest vastaval alal edasi pürgima,“ räägib Durejko. „Seega, kui me juba praktikakoha pakume, siis anname ka noorele inimesele võimaluse areneda, mõista, millised on tema valitud eriala reaalsed tööolud ja milline on üldse energeetika sisu.“ Inseneriõppe toetamise tulemuste hindamiseks on Eesti Energial ka oma mõõdikud, aga numbritest ehk olulisemgi on analüüsida praktikal käinud tudengite antud tagasisidet ning teha nende põhjal järeldusi. Ja eks elu ise näitab tudengite toetamise tulemuslikkuse kätte – Eesti Energiasse tööle asuvatest uutest töötajatest on iga üheteistkümnes käinud tudengipõlves ettevõttes praktikal. „Praktikantidele tuleb ausalt näidata, milline töö teda ees ootab ning milliseid väljakutseid ja võimalusi see talle edaspidi pakub,“ leiab Andrus Durejko. „Energeetikas on neid võimalusi väga palju, ettevõtete ülesanne on muuta need noortele atraktiivseks. Praegu käib meiega ehk veel kaasas see n-ö fossiilkütuse kuvand, ent energeetikas leiab praegu aset väga kiire tehnoloogia areng. Kui vaadata tulevikku, siis kombineeritud teadmised näiteks elektronenergeetika, robootika, IT ja inseneeria vallas avavad energeetikas suurel hulgal huvitavaid väljakutseid.“ Energeetika pakub insenerile laia tööpõldu Inseneride puudus tähendab ettevõtetele, sh Eesti Energiale, aga laiemaltki kogu ühiskonnale selget rahalist kulu. „Kulu väljendub meie puhul näiteks selles, et projektide teostamine venib, mis tähendab, et peame kulutama raha inseneride puuduse kompenseerimiseks ja ostma nende töö teenusena sisse,“ kirjeldab Andrus Durejko energeetikainseneride puudusest tekkivaid olukordi. „Ühiskonna vaates tähendab see aga lõpuks ikkagi aeglasemat majanduse kasvu, selle pidurdumist. Alati saab kasutusele võtta ajutisi lahendusi, välismaalt spetsialiste värvata jmt, aga need variandid pole kuigi kestvad. Ja ka välisinvesteeringud ei kipu sel juhul siia tulema. Kui ikka maksutulu kahaneb, siis kiratseb kogu ühiskonna heaolu.“ Tema hinnangul võib inseneride põud avaldada juba teatud mõju ka tõsiasjale, et Eesti majandus on püsinud pikalt languses ja me ei suuda sellest kuidagi välja tulla. Igal juhul on Eesti ettevõtete konkurentsivõime üleilmsel turul Durejko hinnangul seotud inseneeriaga – kui meil pole piisaval hulgal pädevaid insenere, siis on meie konkurentsivõime tänases majanduskeskkonnas pärsitud. Ja see ei aita majanduslangusest mingilgi moel kiiremini välja tulla. Seega ei jäägi ajal, mil riiklikul tasandil tegeldakse kõikehõlmava kärpekavaga, ettevõtetel muud üle, kui insenerihariduse andmisele ise õlg alla panna. Durejko sõnul on seda tegelikult juba aastaid ka tehtud, aga vajadus muutub päev-päevalt üha teravamaks. „Me osaleme energeetika-, IT- ja keemiasektori õppekavade koostamises, aga suur hulk ettevõtteid aitab ka ise koolitada uusi töötajaid aladel, mida haridussüsteem ei paku,“ räägib ta. „Teaduse ja hariduse rahastamine on tulevikuinvesteering, riik on siin suure dilemma ning riiklik haridusmudel suurte väljakutsete ees. Kõik see sunnib ka ettevõtteid haridusse rohkem panustama. Aga ka ülikoolid peavad koostama väga selge plaani, kuidas saavutada eesmärk, et insenere ja üldse haritud inimesi majandusse juurde tuleks.“ Ettevõtjad mõistavad insenerihariduse toetamise vajadust Eesti Energia soovib seista hea selle eest, et noored teeksid oma eluteel õigeid valikuid ja Andrus Durejko on veendunud, et insenerikutse kuulub õigete valikute hulka. Nii on osaletud mitmetes projektides, mis propageerivad reaalainete õppimist ja loogilist mõttetööd, näiteks teadusvõistluses Rakett 69, õpetajate haridusprogrammis Lae End, noortefestivalil Positron ja päikeseautode arendusprojektis Solaride. „Ma usun, et kui riigil on olemas sisuline plaan ja praktilised tegevused võimaldavad seda ellu viia, siis tulevad appi ka ettevõtted. Ettevõtteid võiksid motiveerida haridust toetama näiteks maksusoodustused. Nii nagu need toimivad hästi teadus-arendustegevuse ja põhivarasse investeerimise puhul,“ arutleb Durejko. „Aga kõige olulisem on ikkagi, et ülikoolidel oleksid konkreetsed kavad, kuhu soovitakse jõuda ja kuidas seda praktikas saavutada.“ TalTechi Arengufondi SA juurde loodava insenerihariduse edendamise fondi edaspidise edu aluseks peabki Durejko pikaajalise visiooni olemasolu ja selle järjepidevat täitmist. „On ju selge, et turg reageerib tulemusele. Ja kui idee on mingis valdkonnas tulemuslik, siis aitavad selle ala ettevõtted tulemusele ka kaasa,“ ütleb Durejko. „Eks kõige keerulisem ongi algusaeg, kui pole veel midagi ette näidata. Peab olema tugev usk ja veendumus ning tulemused peavad järgnema suhteliselt kiiresti. Insenerihariduse edendamise fondi idee on igatahes üllas. Ma usun, et kui ülikoolil on olemas tugev plaan ja pikk visioon, siis ettevõtted lähevad sellega kaasa. See mudel, kuhu riik on meid suunanud, võib kõnealuse initsiatiivi puhul meile isegi sobida.“