Taastuvenergia tuules muutuvad maastikud

13.08.2024
Taastuvenergia tuules muutuvad maastikud. 13.08.2024. Kui räägime rohelisest energiast ja tohutust tempost, mis mõjutab kliimaneutraalsuse sihti, peame ehitama tuule- ja päikeseparke ning rajama salvestusvõimalusi. Kui palju on selles tuhinas aga aega mõelda maastikumuutustele ja -kvaliteedile? Regionaalministeeriumi üleriigilise planeeringu projektijuht Anna Semjonova sõnul on  koostamisel kolmas üleriigiline ruumiline planeering, mis paneb paika, kuidas hakkame tulevikus oma ruumi kasutama. „Üleriigiline planeering tegeleb mitme erineva valdkonnaga, sh energeetika ja taastuvenergeetika arengute suunamisega. Kuna trend on taastuvenergeetika kasv, energiatootmise hajumine, siis üleriigilise planeeringu fookuse tõuseb küsimus, kuidas see kõik ruumis kokku kõlama hakkab, millised piirkonnad sellest võidavad ja esile tõusevad. Kui võrrelda varasemate planeeringutega, siis sel korral on kõrgendatud tähelepanu all kliimamuutused ja sellega kohanemine. Niisamuti nagu ka julgeolek, sh energia- ja toidujulgeolek,“ märkis Semjonova. „Kui tahame katta kogu Eesti energiatarbimise maismaatuulikutega, siis paigaldamise mõttes kataks see ühe pisikese, Saue-suuruse täpikese. Riigikaitse tarbeks oleks katvus aga teine teema,“ möönis kliimaminister Yoko Alender. „Maismaatuulikud muudavad maastikupilti. Ja loomulikult on oluline, kuidas tuulik välja näeb, aga veelgi olulisem on see, kuidas see mõjub lindudele, hüljestele jne. See, kas tuulik inimestele meeldib või mitte, peaks olema teisejärguline. Tuleks säästa suuri loodusmassiive ning püstitada neid objekte sinna, kus silm on juba häiritud. Ei ole olemas ilusat energiamasti,“ ütles maastikuarhitekt Karin Bachmann. „Energiataristu on rajatud meie tõttu, kellelgi teisel seda vaja pole. Seega on oluline, et meile vajalikud võrgud ei takistaks teisi olulisi võrgustikke, nt lindude rändeteid, mere puhul hülgeid jne. Pole oluline, kas tuulikud on kaarjalt või siksakis, oluline, et luik sealt vahelt läbi pääseb.“ Ristkasutus TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktori Ivo Palu sõnul ütlevad energeetikud kõigepealt, kui palju ja millist tüüpi elektrijaamu Eestis vaja oleks ning alles siis hakatakse nuputama, kuhu neid võiks rajada. „Elektrijaamad on igal pool. Näiteks kaubanduskeskuses me alajaama üldjuhul ei näe, kui aga ehitada suur alajaam keset põldu, leidub sellele palju vastaseid, sest see riivab silma,“ ütles Palu. „Alajaama rajamise puhul on küsimus selles, kus on võrk. Mida rohkem seada energeetikutele kitsendusi, seda loovamad me lahenduste pakkumisel peame olema. Kas me peidame objekti maastikule, seome selle ümbritsevaga, toome esile – see on üks optimeerimise ülesanne.“ Anna Semjonova hinnangul on oluline märksõna ristkasutus. „Tuleb seada paika ruumireeglid, mis on planeeringu põhiline eesmärk. Millistel tingimustel, kuhu, millistele aladele saab taastuvenergeetikaparke rajada. Meil valitseb tugev ruumikonkurents ja ruuminappus, peame otsima kasutusviise, millised maakasutusviisid kokku sobivad, mida omavahel lõimida, et negatiivset mõju vähendada,“ ütles Semojonova. Tuuleparke ja päikesepaneele arendava ettevõtte Sunly nõukogu esimees Martin Kruus märkis, et ühe tuulepargi rajamise mõju ühisele ruumile on enamasti niivõrd suur, et muutuse ees võib tekkida paanika ja vastutöötamine. „Otsitakse vandenõuteooriaid, et projekt põhja lasta. Sest inimesed vaatavad asja pragmaatiliselt – minu elukoht, minu jaoks harjumuspärane silmaruum, uus asi ei sobi, otsin argumente – näiteks müra. Seejärel minnakse kohtusse, kohtuasjad venivad jne. Tegelikkuses on sellel aga negatiivne tagajärg, sest me ei saa teha kliimamuutusele soodsaid asju,“ ütles Kruus. Riik vajab suuremat pilti „Kui taastuvenergia teie juurde tuleb, võib kohaväärtus kasvada… Praegu tundub see võõras ja tundmatu. Suured muutused infrastruktuuris tekitavad võõristust. Samas kasvab kinnisvaraväärtus, majanduskeskkond muutub atraktiivsemaks, aktiviseerub ettevõtlus, tööhõive,“ tõi Semjonova positiivseid näiteid. Kokkuvõtvalt vajab riik suuremat pilti – kuhu me tahame jõuda ning sealt peaks tulema ka see, mida me sinna jõudmiseks teeme. Ning senisest enam ja paremini tuleb inimestele selgitada, miks on muudatused energiatootmises olulised. Arutelu „Taastuvenergia tuules muutuvad maastikud“ toimus 9. augustil Arvamusfestivalil. Arutelu juhtis Milttoni kestliku elukeskkonna ekspert Tõnis Arjus. Arutelus osalesid kliimaminister Yoko Alender, maastikuarhitekt Karin Bachmann, regionaalministeeriumi üleriigilise planeeringu projektijuht Anna Semjonova, TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Ivo Palu ning Sunly nõukogu esimees Martin Kruus.
TalTechi roheteemade kommunikatsioonijuht
Paldiski tuulepark | Foto: Eesti Energia

Paldiski tuulepark | Foto: Eesti Energia

Taastuvenergia kiire areng muudab meie maastikke ja tekitab uusi väljakutseid. Yoko Alender, Karin Bachmann, Anna Semjonova, Ivo Palu ja Martin Kruus arutlesid Arvamusfestivalil, kuidas leida tasakaal keskkonnamõjude, energiatootmise ja kogukondade huvide vahel. Kas energiatulevik toob kaasa ka uued maastikureeglid?

Kui räägime rohelisest energiast ja tohutust tempost, mis mõjutab kliimaneutraalsuse sihti, peame ehitama tuule- ja päikeseparke ning rajama salvestusvõimalusi. Kui palju on selles tuhinas aga aega mõelda maastikumuutustele ja -kvaliteedile?

Regionaalministeeriumi üleriigilise planeeringu projektijuht Anna Semjonova sõnul on  koostamisel kolmas üleriigiline ruumiline planeering, mis paneb paika, kuidas hakkame tulevikus oma ruumi kasutama. „Üleriigiline planeering tegeleb mitme erineva valdkonnaga, sh energeetika ja taastuvenergeetika arengute suunamisega. Kuna trend on taastuvenergeetika kasv, energiatootmise hajumine, siis üleriigilise planeeringu fookuse tõuseb küsimus, kuidas see kõik ruumis kokku kõlama hakkab, millised piirkonnad sellest võidavad ja esile tõusevad. Kui võrrelda varasemate planeeringutega, siis sel korral on kõrgendatud tähelepanu all kliimamuutused ja sellega kohanemine. Niisamuti nagu ka julgeolek, sh energia- ja toidujulgeolek,“ märkis Semjonova.

„Kui tahame katta kogu Eesti energiatarbimise maismaatuulikutega, siis paigaldamise mõttes kataks see ühe pisikese, Saue-suuruse täpikese. Riigikaitse tarbeks oleks katvus aga teine teema,“ möönis kliimaminister Yoko Alender.

„Maismaatuulikud muudavad maastikupilti. Ja loomulikult on oluline, kuidas tuulik välja näeb, aga veelgi olulisem on see, kuidas see mõjub lindudele, hüljestele jne. See, kas tuulik inimestele meeldib või mitte, peaks olema teisejärguline. Tuleks säästa suuri loodusmassiive ning püstitada neid objekte sinna, kus silm on juba häiritud. Ei ole olemas ilusat energiamasti,“ ütles maastikuarhitekt Karin Bachmann. „Energiataristu on rajatud meie tõttu, kellelgi teisel seda vaja pole. Seega on oluline, et meile vajalikud võrgud ei takistaks teisi olulisi võrgustikke, nt lindude rändeteid, mere puhul hülgeid jne. Pole oluline, kas tuulikud on kaarjalt või siksakis, oluline, et luik sealt vahelt läbi pääseb.“

Arutelu „Taastuvenergia tuules muutuvad maastikud“ Arvamusfestivalil | Foto: Kristin Rammus

Arutelu „Taastuvenergia tuules muutuvad maastikud“ Arvamusfestivalil | Foto: Kristin Rammus

Ristkasutus

TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktori Ivo Palu sõnul ütlevad energeetikud kõigepealt, kui palju ja millist tüüpi elektrijaamu Eestis vaja oleks ning alles siis hakatakse nuputama, kuhu neid võiks rajada. „Elektrijaamad on igal pool. Näiteks kaubanduskeskuses me alajaama üldjuhul ei näe, kui aga ehitada suur alajaam keset põldu, leidub sellele palju vastaseid, sest see riivab silma,“ ütles Palu. „Alajaama rajamise puhul on küsimus selles, kus on võrk. Mida rohkem seada energeetikutele kitsendusi, seda loovamad me lahenduste pakkumisel peame olema. Kas me peidame objekti maastikule, seome selle ümbritsevaga, toome esile – see on üks optimeerimise ülesanne.“

Anna Semjonova hinnangul on oluline märksõna ristkasutus. „Tuleb seada paika ruumireeglid, mis on planeeringu põhiline eesmärk. Millistel tingimustel, kuhu, millistele aladele saab taastuvenergeetikaparke rajada. Meil valitseb tugev ruumikonkurents ja ruuminappus, peame otsima kasutusviise, millised maakasutusviisid kokku sobivad, mida omavahel lõimida, et negatiivset mõju vähendada,“ ütles Semojonova.

Tuuleparke ja päikesepaneele arendava ettevõtte Sunly nõukogu esimees Martin Kruus märkis, et ühe tuulepargi rajamise mõju ühisele ruumile on enamasti niivõrd suur, et muutuse ees võib tekkida paanika ja vastutöötamine. „Otsitakse vandenõuteooriaid, et projekt põhja lasta. Sest inimesed vaatavad asja pragmaatiliselt – minu elukoht, minu jaoks harjumuspärane silmaruum, uus asi ei sobi, otsin argumente – näiteks müra. Seejärel minnakse kohtusse, kohtuasjad venivad jne. Tegelikkuses on sellel aga negatiivne tagajärg, sest me ei saa teha kliimamuutusele soodsaid asju,“ ütles Kruus.

Riik vajab suuremat pilti

„Kui taastuvenergia teie juurde tuleb, võib kohaväärtus kasvada… Praegu tundub see võõras ja tundmatu. Suured muutused infrastruktuuris tekitavad võõristust. Samas kasvab kinnisvaraväärtus, majanduskeskkond muutub atraktiivsemaks, aktiviseerub ettevõtlus, tööhõive,“ tõi Semjonova positiivseid näiteid.

Kokkuvõtvalt vajab riik suuremat pilti – kuhu me tahame jõuda ning sealt peaks tulema ka see, mida me sinna jõudmiseks teeme. Ning senisest enam ja paremini tuleb inimestele selgitada, miks on muudatused energiatootmises olulised.

Arutelu „Taastuvenergia tuules muutuvad maastikud“ toimus 9. augustil Arvamusfestivalil. Arutelu juhtis Milttoni kestliku elukeskkonna ekspert Tõnis Arjus. Arutelus osalesid kliimaminister Yoko Alender, maastikuarhitekt Karin Bachmann, regionaalministeeriumi üleriigilise planeeringu projektijuht Anna Semjonova, TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Ivo Palu ning Sunly nõukogu esimees Martin Kruus.