Coop Panga ESG valdkonna juht
Et saada ESG osas selgemat pilti, peaksime astuma sammu tagasi ja vaatama suuremat pilti, kirjutab Coop Panga ESG valdkonna juht Johanna-Maria Siilak.
ESG ehk ettevõtete keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemaliste standardite ning jätkusuutlikkusalase teabe valdkonnas töötades on jäänud mulje, et ESG peatselt saabuvatest „karmidest aruandlusnõuetest“ on kirjutatud juba söögi alla ja söögi peale.
Küll hurjutatakse kiirelt alustama, jagatakse oma kogemusi ettevalmistamisest või – teise pead tõstva trendina – hirmutatakse kas tahtlikult või tahtmatult kestlikkusaruandlusega kaasneva hiiglama suure kohustuse ja koormusega ning seatakse kahtluse alla selle mõttekus, rääkimata otstarbekusest.
Nii juhtub alati olema, kui saabumas on midagi uut ning tähtajad lähenevad. Uus on ikka hirmutav, eriti kui polda sisusse süüvinud ning usutakse laialdaselt ringlevat müüti 1100 andmepunkti raporteerimiskohustusest.
Selgema pildi saamiseks peaks astuma sammu tagasi ja vaatama suuremat pilti. Miks need kohustused peale tulevad? Mille jaoks on kestlikkusteabe kohta vaja hakata aru andma?
Euroopa Liit on seadnud enda eesmärgiks kliimaneutraalsuse, et tagada meie ühiskonna ja majanduse jätkuv heaolu. Aastaid on seda üritatud teha üksikisikute kaudu, aga selge on see, et eesmärgi saavutamisse peavad panustama ka kõikide ettevõtete tegevused ja investeeringud. Seega tuuaksegi mängu ettevõtted, kaasa arvatud finantsasutused, ning just finantssektoril nähakse olevat võtmeroll Euroopa Liidu üleminekul kestlikule majandusele. Nii Euroopa Liidult kui ka näiteks Euroopa Keskpangalt tuleb täitmiseks rida nõuded, mis kanduvad pankade kaudu ka edasi.
Kliimaneutraalsusest lähtuvalt on seatud paika eesmärgini jõudmise teekond. Selle raames soovitakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet, renoveerida hooneid ja toota taastuvenergiat.
Nüüd võib küsida, kas kliimaneutraalsust on üldse võimalik reaalselt saavutada? Äkki võtaks ette midagi, mida saab päriselt ära teha, seaks paika päriselt realistlikud kliimaeesmärgid?
Hiljuti saatis midagi sellist korda üks maailma suurimaid ettevõtteid Unilever, mis taganes esialgu seatud kõrgematest kliimaeesmärkidest ning seadis asemele madalamad. Huvitav, mis on selle tagajärg? ESG eesmärkide täitmisel, nagu ka üldisemate eesmärkide puhul, on mõttekas esmalt korjata ära kõige madalamal rippuvad viljad. Unileveri puhul on need vast juba korvi pistetud. Kas nüüd istutakse maha, puhatakse jalga ja jäetakse sealjuures mõlgutamata, kuidas saada kätte ilusaimad punapõskseimad ladvaõunad?
Nii me innovatsiooni ei toida, see jääb täiesti nälga. Kes oskas kümme aastat tagasi ennustada, et päikesepaneelid odavnevad kümme korda? Oleks võinud ju mõtted päikseparkidest kohe vaiba alla pühkida ja väita, et need ei hakka eal ära tasuma. Kui me seame endale liiga käegakatsutavad eesmärgid, siis ei mõtlegi me kaugemale, ei püüdle edasi. Areng jääb seisma, liikumine toppama. Õigemini, liiguvad kõik teised, terve maailm, mitte aga see, kes kaugemaid eesmärke ei sea.
Kui me seame endale liiga käegakatsutavad eesmärgid, siis ei mõtlegi me kaugemale, ei püüdle edasi. Areng jääb seisma, liikumine toppama.
Kes oskas kümme aastat tagasi ennustada, et päikesepaneelid odavnevad kümme korda? | Foto: Chelsea Wvus/Unsplash
Liigutakse ühes suunas
Kui me ei suuda kliimaneutraalsust kui kõrgemat eesmärki justkui täita või kui eesmärk tundub asuvat püüdmatus kauguses, pole mõtet ESG-d siiski kohe maha kanda.
Kriitikud võivad muidugi märkida ning seda on ka juba tehtud, et Euroopa Liit võib ju kliimaneutraalsuse poole püüelda, kuid liidusisene heide on 2022. aasta andmetel vaid ca seitse protsenti kogu kasvuhoonegaaside heitkogusest. Kas sellel on ikka märkimisväärne mõju, kui 2050. aastal nulli jõuame?
Oleme oma seitsme protsendiga kuue suurima kasvuhoonegaaside heite tekitaja hulgas. Sellega ühes katame ka pool maailma rahvastikust ning üle poole üleilmsest sisemajanduse kogutoodangust, fossiilsete kütuste tarbimisest ning kasvuhoonegaaside heitkogusest. Esikohta hoidev Hiina on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus kümme aastat meist hiljem. Kuigi Hiina tekitab hetkel kõige rohkem heitkoguseid, võtab riik samal ajal kasutusele kõige rohkem taastuvenergia uusi võimsusi.
Vaadates taaskord suurt pilti, siis on näha, et Pariisi leppe eesmärgid on nendel riikidel ühised. Eesmärgi poole liikudes on nii USA kui ka Hiina juba mõnes roheülemineku olulises aspektis Euroopast ette läinud. Kuigi me panustame vaid pisku kogu maailma heitest, on ju põhiküsimus tegelikult selles, kelle tehnoloogiad, protsessid ja ettevõtted saavad globaalset heidet vähendama? Kas maailm ostab Euroopa Liidust, kus on kõige (rohe)innovaatilisemad ettevõtted – või ostame me need ise endale sisse? Kas me jääme maha?
Mittetegutsemise hind on igal juhul oluliselt suurem ja valusamate tagajärgedega. Kestlikkusteabe esitamisel pole muud laiemat eesmärki, kui suunata (jõuliselt ja metoodiliselt) tegudele et läbiviidavatest investeeringutest oleks ka päriselt kasu ning neil ei lastaks kas kogemata või meelega vales suunas liikuda. Laias laastus kohustabki ESG vaatama oma mõjudele, riskidele ja võimalustele metoodiliselt peale ning seejärel tegutsema hakata.
Kestlikkusteabe esitamisel pole muud laiemat eesmärki, kui suunata (jõuliselt ja metoodiliselt) tegudele et läbiviidavatest investeeringutest oleks ka päriselt kasu ning neil ei lastaks kas kogemata või meelega vales suunas liikuda.
Hiina on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus Euroopa Liidust kümme aastat hiljem. Kuigi Hiina tekitab hetkel kõige rohkem heitkoguseid, võtab riik samal ajal kasutusele kõige rohkem taastuvenergia uusi võimsusi | Foto: Zhengfan Yang/Unsplash
ESG aitab liikuda eesmärkideni
Astudes veel ühe pika sammu tagasi ja vaadates, mida ESG nõuded kohustavad tegema, võime tõdeda, et selles ei ole ju palju uut. On selge, et nõuded kohustavad lähenema kõigele metoodilisemalt ja struktuursemalt, kui seni on tehtud. Aga just sotsiaalsete eesmärkide ja läbipaistva juhtimise aspektides on juba üht-teist korda saadetud ning ka keskkonna osas on aina enam praktilisi tulemusi.
Võtkem näiteks oma töötajaskond. Millisele ettevõttele poleks see tähtis? Kes ei teadvustaks ettevõtete ja nendes töötavate inimeste vastastikust mõju? Rääkimata läbipaistvatest juhtimisaspektidest. Börsiettevõtted ja kõik nö tulejoonel asuvad, esimesena raporteerimisnõude alla jäävad ettevõtted ei pea praegu läbipaistvate juhtimisaspektide teemade pärast muretsema – ESG praktikud on kommunikeerinud valdavalt just eelnimetatud teemasid. Juhtimise küsimused on muutunud nende jaoks nö hügieeniks, osaks nende tavapärasest toimimisest.
Seevastu on uus aga raamistik. See aitab luua selgust nii ettevõtteil endil kui ka tarbijatel. See suunab ettevõtted metoodiliselt ESG-le lähenema, et selgitada välja kestlikkusaruandes avaldatav teave. Sealjuures saab üllatuslikult palju kasutada olemasolevat – nii andmeid, tegevusi kui ka lähenemisi – mistõttu ei pruugigi see ESG enam nii hirmus tunduda. Muidugi on see aruandlus mahukas, mis on keeruline ja nõuab omajagu pingutust. Kui seda aga teha mõtestatult ja ettevõtte protsesside ja strateegiatesse integreeritult, siis annab see ka tulemusi. Plusspunktina aitab see liikuda suuremate eesmärkide poole.
