Trialoogi tegevtoimetaja
Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles 3. aprillil Tallinna Tehnikaülikoolis peetud loengus, et küberturbest on saanud sõda pidava riigi kilp ja mõõk.
Palju on räägitud sellest, et see sõda on nii inimeste kui tehnoloogia sõda. Šmõhal märkis, et maailma esimene registreeritud küberrünnak ühelt riigilt teisele toimus Eestis aastal 2007, pronksiöö ajal. Aga ka Ukrainale tehtud küberrünnak kaheksa aastat hiljem viis kuueks tunniks elektri.
Šmõhal märkis, et Ukraina on küll konventsionaalses sõjas, aga terve Euroopa on tahtliku ja tahtmatu väärinfo tulva all. Eestile ja Ukrainale tehtud küberrünnete arv on umbes sama.
„Nad eeldasid, et tulevad Kiievisse ja inimesed võtavad neid lilledega vastu,“ sõnas peaminister, viidates Vene okupatsioonivägedele. Seetõttu vaenlased ka alguses küberrünnetele rõhku ei pannud. Nii jäi alles võimalus suhelda inimeste ja partneritega ning ka omavahel, kuna valitsus oli turvalisuse tagamiseks hajutatud.
Ent juba sõja alguses ei olnud ukrainlastele kübermaailm võõras. Algselt nähti digitaliseerimist muu hulgas ka võimalust korruptsiooni vähendada. „Me kasutasime teie X-Tee süsteemi ja muutsime seda. Aga teil oli juba kogemus, kuidas riiklikke registreid omavahel ühendada. Meil oli kaos,“ meenutas Šmõhal.
Sõja alguses lõid ukrainlased rakenduse, mille abil said inimesed teavitada rakettidest. Seda kasutas üle 570 inimese ning andmeid kontrolliti hoolikalt. „Esimestel päevadel polnud meil õhutõrjesüsteeme ega mingit varustust. Sel moel nägime, kuidas Venemaa raketid liikusid läbi Ukraina,“ sõnas Šmõhal. „Seejärel saime neid tõhusalt hävitada.“
Ukraina peaminister Denõss Šmõhal külastas 3. aprillil 2024 Tallinna Tehnikaülikooli | Foto: TalTech
Ukraina on vahepeal saanud juurde tuge, varustust ja teadmisi, mida Vene vägede vastu kasutada. Aga ka agressorid pole vahepeal maganud. „Nad ei ole lõbusad ja lihtsad vastased,“ hindas peaminister.
Selliseid rakendused aitavad kaitsta mitte vaid tehnikat, vaid ka inimesi. Mullu külastasid Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ning teadusprorektor Tiit Lukk president Alar Karise juhitud delegatsiooniga Ukraina pealinna Kiievit. Lukk meenutab Kiievi külastamist: “Hotelli saabumise märkasin, et inimesed mu ümbert olid korraga läinud. Selgus, et varjendisse. Pärast seda tõmbasin alla õhuhäire äpi, mida läks vaja juba järgmisel ööl.“
Digitaliseerimine on aidanud neil ka ühiskonda käimas hoida. Nõnda on loodud teenuseid näiteks lastele või Venemaale deporteeritud inimestele. „Meil on tosinaid rakendusi, mis aitavad inimestel ellu jääda,“ sõnas Šmõhal. Seda ka otseses mõttes – digitaalselt väljastatud grantide abil saavad inimesed luua mikroärisid või taastada kodu.
Denõss Šmõhal on Ukraina peaminister olnud alates 4. märtsist 2020. Oma Eesti visiidil kohtus Šmõhal ka riigikogu esimehe Lauri Hussari, president Alar Karise ning peaminister Kaja Kallasega.
