Kui viimased kümme aastat on infosõja kontekstis räägitud peamiselt valeuudistest, trollivabrikutest ja sotsiaalmeedia manipulatsioonist, siis TalTechi Innovatsioonifestivali 2026 peaesineja, Centre for the Analysis of Social Media (CASM ehk Sotsiaalmeedia-alase analüüsi keskuse) teaduri ja kaasasutaja Carl Milleri hinnangul on see alles algus. Tema sõnul liigub infosõda edaspidi keskkondadesse, kust inimesed üha enam oma teadmisi, arvamusi ja maailmapilti ammutavad – suurtesse keelemudelitesse.
küberturve
Sellal kui tundmatud droonid sulgesid eelmisel nädalal töö mitmes Taani lennujaamas, on aktiivse hübriidrünnaku alla sattunud ka Taani veetaristu, mille tõttu on sattunud ohtu ühiskonna turvatunne. Kas Eesti veesektor on sellisteks rünnakuteks paremini valmis?
RIA küberturvalisuse aastaraamat nimetab Hiinat maailma suurimaks küberohuks, rõhutades luureteenistuste tehnoloogia, andmekogumise ja küberrünnakute rolli. Arvestades Hiina tehisintellekti arendusi, nagu DeepSeek, tekib küsimus, kas see ohustab ka tavaettevõtjaid ja tarbijaid.
Hiljutine DHL-i lennukiõnnetus Leedus, mille puhul kahtlustati algselt Venemaa seotust, tekitas laialdast muret hübriidsõja taktikate pärast. Kuigi esialgsed uurimised viitavad, et see juhtum ei olnud küberrünnak ega osa Venemaa hübriidrelvastusest, tuletab see meelde pidevaid ohte, mida hübriidsõda ja küberrünnakud endast kujutavad. Selleks, et uurida, kuidas Eesti-sugused riigid saavad nende väljakutsetega paremini toime tulla, jagas TalTechi Küberjulgeoleku Keskuse vanemlektor Adrian Venables oma ekspertarvamust.
Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles 3. aprillil Tallinna Tehnikaülikoolis peetud loengus, et küberturbest on saanud sõda pidava riigi kilp ja mõõk.