Eesti trumbid tehisaruajastul: usaldus, haridus ja koostöö

Eesti trumbid tehisaruajastul: usaldus, haridus ja koostöö. 29.10.2026. TalTechi AI fookustippkeskuse tehisaru-teemalise sügisseminari paneelis „The International Dimension of AI“ arutasid Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juht Jaak Vilo, Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Kristiina Krause, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld ning Tallinn Digital Summiti direktor Kata Varblane, milline võiks olla Eesti koht rahvusvahelises tehisaruarengus. Vestlust juhtis ajakirjanik Brent Pere. Eesti trump on tugev digitaalne vundament Arutelu käigus selgus, et Eesti kui eduka digiriigi maine püsib maailmas tugev. Krause sõnul pöörduvad teiste riikide esindajad endiselt Eesti poole, et õppida meie digiriigi-alastest kogemustest ja uurida, kuidas siin tehisaruajastule lähenetakse. Paljud riigid tahavad lõimida tehisaru kiiresti oma avalikesse teenustesse ja riigi toimimisse, kuigi neil pole veel korrastatud andmeid ega toimivaid digiteenuseid. „Sa ei saa lihtsalt praktiseerida tehisarustrateegiat ja öelda, et nüüd on meil agentne riik,“ ütles Krause. Eesti eelis seisneb tema sõnul selles, et suur osa vajalikust digitaalsest vundamendist on juba olemas. Samas ei saa Eesti arendada tehisaru samamoodi nagu suurriigid. Meil pole tohutut arvutusvõimsust ega võimalust kõiki vajalikke tehnoloogiaid ise välja arendada. Varblase sõnul tasub seetõttu keskenduda praktikatele, milles Eesti saab olla tugev: „Me võiksime võtta endale eesmärgi saada maailma kõige tehisarutargemaks riigiks.“ Väikese riigi võimalused ilmnevad tema hinnangul kõige paremini inimeste teadmistes ja oskustes. Põld näeb Eesti üht võimalust küberturvalisuses ja usaldusväärse tehisaru arendamises. „Me oleme küberturvalisuses väga tugevad,“ sõnas ta, lisades, et Eesti võiks paista silma just võimega arendada turvalist, tööelus kasutatavat tehisaru. Tugev koostöö loob tugeva tehnoloogia Tehisaru rahvusvaheline mõõde ei haara endasse vaid tehnoloogiat ja majandust. Üha olulisemaks muutub ka küsimus, millistest riikidest ja ettevõtetest me sõltume ning milliseid süsteeme oleme valmis usaldama. Arutelu käigus leiti, et täielik tehnoloogiline sõltumatus pole Eesti-sugusele riigile realistlik ega tingimata ka vajalik. Krause meelest ei pea alati ihuüksi toimetama, näiteks Põhjamaad kujutavad endist usaldusväärseid partnereid, kellega Eesti ka parasjagu arvutusvõimsuse kasvatamist puudutavat koostööd teeb. Põld rõhutas samuti, et tehnoloogiline suveräänsus ei tähenda, et kõik lahendused tuleb toota Eestis. Olulisem on teada, millistele partneritele saab kriitilistes olukordades toetuda. Samas peab osa kriitilisest võimekusest püsima Eestis. Krause sõnul võimaldaks kohalik arvutusvõimsus hoida tundlikumaid riiklikke süsteeme Eesti territooriumil, mis tagaks nende toimimise ka juhul, kui ühendused välismaailmaga peaksid katkema. Rahvusvaheline koostöö ja kohalik toimepidevus ei välista seega teineteist. „Me võiksime võtta endale eesmärgi saada maailma kõige tehisarutargemaks riigiks.“ Usaldus kui Eesti konkurentsieelis Euroopa tehisaruaruteludes kerkib sageli esile küsimus, kas ranged reeglid kaitsevad inimesi või pidurdavad hoopis innovatsiooni. Paneeliosaliste arvamused läksid selles küsimuses lahku. Vilo hinnangul pole probleem tingimata reeglites endis, vaid selles, kuivõrd ettevaatlikult neid tõlgendatakse. „Lihtsam on öelda, et miski on keelatud, kui leida viise, kuidas võimaldada innovatsiooni, ilma et inimeste turvalisus ohtu seataks,“ ütles ta. Põllu sõnul ei koorma ettevõtteid enamasti üksainus regulatsioon, vaid eri nõuete kuhjumine. Väikese tehnoloogiaettevõtte jaoks võib Euroopa turule minek tähendada nõuet täita ühekorraga tehisaru-, küberturvalisuse ja valdkonnapõhiseid reegleid. „Kas järgmine inimene, kelle ettevõttesse palkad, peaks olema pigem toodet arendav tehisaruinsener või Euroopa Liidu nõudeid põhjalikult tundev jurist?“ kirjeldas Põld ettevõtja klassikalist dilemmat. Krause hinnangul on Euroopa ühtsetel reeglitel ka tugev külg: need aitavad luua keskkonda, mis võimaldab inimestel tehnoloogiat usaldada. Samale põhimõttele on toetunud ka Eesti digiriik – uued lahendused peavad olema inimestele arusaadavad, läbipaistvad ja turvalised. „Lihtsam on öelda, et miski on keelatud, kui leida viise, kuidas võimaldada innovatsiooni, ilma et inimeste turvalisus ohtu seataks.” Kõige olulisem investeering: haridus Diskussiooni lõpus küsiti osalejatelt, mis võiks olla Eesti järgmine suur samm pärast ID-kaarti ning X-teed ehk andmevahetuskihti, mille kaudu saavad riigi infosüsteemid omavahel turvaliselt andmeid vahetada. Varblase vastus oli lühike: „Esimesena tuleb pähe meie inimeste harimine.“ Tema hinnangul loob meie väiksus oma eeliseid: „See ongi meie võimalus – et me julgeme eksperimenteerida ja näitame selles osas teed.“ Tehisaru võiks aidata muuta tõhusamaks nii avalikku sektorit, tervishoidu kui ka haridust, mis on muutumas kahaneva tööealise elanikkonna tingimustes eriti oluliseks. Vilo rõhutas, et tehisaru areng tugineb pikaajalisele teadustööle. Tema sõnul pole USA ja Hiina praegune edumaa tekkinud üleöö, vaid aastakümnete pikkuste investeeringute tulemusel. „Tehnoloogia sünnib teadusest. Haridus sünnib teadusest. Süvatehnoloogia sünnib teadusest.“ Just seetõttu peab ta eriti oluliseks tugevat matemaatika- ja tehnoloogiaharidust. „Iga valdkond sõltub nüüd sellest.“ Väike Eesti-sugune riik ei ole võimeline võitma arvutusvõimsuse või investeeringute toel tehisaruvõidujooksu. Küll aga saab Eesti panustada inimestesse, teadmistesse, usaldusse ja koostöövõimesse. Nende tugevuste peale ehitades võib leida oma nišid, mille abil ei jää Eesti pelgalt teiste loodud tehnoloogiaid kasutavaks riigiks, vaid hakkab pakkuma lahendusi, mida vajatakse mujalgi maailmas. „Tehnoloogia sünnib teadusest. Haridus sünnib teadusest. Süvatehnoloogia sünnib teadusest.“ Paneel„The International Dimension of AI“ toimus TalTechi AI Fookustippkeskuse sügisseminaril, 22.10-23.10 LaSpas, Laulasmaal. AI sügisseminar tõi kokku TalTechi teadlased, doktorandid ning avaliku sektori ja partnerorganisatsioonide esindajad. Seminari eesmärk oli arutada tehisintellekti arengusuundi, tutvustada TalTechi AI teadust ning luua uusi koostöövõimalusi.