TalTechi tööstusdoktor põimis teaduse teksakangasse

TalTechi tööstusdoktor põimis teaduse teksakangasse. 15.07.2026. Tänaseks on uudse teksakanga loomisest ja TalTechi tööstusdoktori kraadi kaitsmisest möödas kolm aastat, kuid Denim Dreami brändijuhina töötava Nele Mandre sõnul pole teekond veel kaugeltki läbi – tema loodud kanga põhjal valmis terve rõivakollektsioon, mis jõudis 2025. aasta sügisel müüki ning 2026. aasta kevadel Tallinna moenädalale. Mandre tunnistab, et huvi tema teksakangast rõivaste vastu on ületanud kõik esialgsed ootused: „Eriti rõõmustab mind see, et inimesed väärtustavad disaini kõrval ka kollektsiooni tausta.“ Selle lausega vihjab Mandre faktile, et innovaatilise kanga valmimise taga on TalTechi Tekstiilitehnoloogia labori ning välismaiste tootmispartnerite kaasabil teostatud teadus- ja arendustöö. Tagasisides kiidetakse materjali vastupidavust, mugavust ja kaasaegset välimust. Kuna tavaliselt kantakse teksasid (kahjuks) ainult 2-3 aastat, seadis Mandre kohe algul paika olulise sihi, mille kohaselt peaks innovaatilise kanga eluiga olema oluliselt pikem. „Palju huvi on tekitanud selle puhul teadusasutuse ja ettevõtte vaheline koostöö, mis näitab, et moevaldkonnaski hindavad tarbijad üha enam teaduspõhiseid lahendusi,“ tõdes Mandre. Eestis ainulaadne projekt Tema kangaprojekti teeb eriliseks asjaolu, et Eestis pole varem ükski teadlane arendanud koostöös ettevõttega välja rõivakollektsiooniks saanud teksakangast. „Projekti nähtavust ja mõju kinnitab ka avalikkuse tähelepanu, kuna nii mõnigi inimene on mind televisioonis kajastatud uudisloo põhjal ära tundnud ning mulle tunnustust avaldanud,“ sõnas Mandre. Siiski ei alustanud Mandre kanga loomist n-ö tühjalt kohalt, kuna ta töötas juba enne doktorantuuri Põldma Kaubanduse AS-is,  Denim Dreami brändi tootearenduse osakonnas peakonstruktorina. „Aja jooksul sai minust osakonnajuhataja. Lisaks olen Tallinna Tehnikaülikooli Tekstiilitehnoloogia labori külalisõppejõud,“ märkis Mandre, kes arendab ka pärast teaduskraadi pälvimist ettevõtte ja ülikooli vahelist koostööd. Tööstusdoktorantuurile tagasi vaadates tundub Mandrele, et kõige keerulisem oli leida oma idee arendamiseks tootmispartnereid. Kus oma kangast valmistada, kui Eestis puuduvad teksariiet kuduvad tehased? Sel põhjusel tuli vaadata välismaa poole. „Samal ajal seadsid projektile täiendavaid piiranguid tootmise suured miinimumkogused ning tehastes kasutatavad standardiseeritud ja juba sisseostetud lõngad. Iga lõngade või kanga koostise asjus esitatud muudatussoov tõi kaasa keeruka ja kuluka protsessi ning mitmel juhul polnud tootjad valmis erilahendustega kaasa tulema,“ kirjeldas Mandre.  Tema doktoritööle lisas keerukust asjaolu, et partnerettevõtted asusid kaugel välismaal ning Eestimaal napib teksakanga tootmise kompetentsi. Doktoritöö juhendajate, professorite Tiia Plamuse ja Andres Krummega peeti aga maha päris palju arutelusid, mis aitasid tööga edasi minna. „Paljud lahendused tuli leida katsetamise, õppimise ja järjepideva töö käigus.“ „Palju huvi on tekitanud selle puhul teadusasutuse ja ettevõtte vaheline koostöö, mis näitab, et moevaldkonnaski hindavad tarbijad üha enam teaduspõhiseid lahendusi.” Teksakanga arendusega saab minna edasi Samas pakkus doktorantuur ka palju toredaid hetki. „Kõige põnevamaks pean kogu materjaliarenduse protsessi,“ avaldas Mandre. „Eriti inspireeriv oli külastada Ida-Türgis asuvaid teksakangast tootvaid tehaseid, kuna sain neis näha oma silmaga suurtööstust, mille kohta olin lugenud varem peamiselt teaduskirjandusest. Mul avanes võimalus vahetus tootmiskeskkonnas oma teoreetilised teadmised järele proovida ja saada taas kinnitust, et praktika on üks parimaid õpetajaid.“ Nele Mandre hinnangul on viimase paari-kolme aasta jooksul asjad märgatavalt muutunud. Kui ta saab pidada ennast Tallinna Tehnikaülikooli esimeseks tekstiilivaldkonna tööstusdoktorandiks, siis praegu leiab erialalt lisaks ühele tööstusdoktorandile ka nn tavalisi doktorante. Samuti ei pea ta hakkama enam kusagil selgitama, miks on „jätkusuutlikkus“ või „keskkonnasõbralikkus“ olulised. See, et Mandre tegi ja teeb õiget asja, kinnitab fakt, et jätkusuutlikkusest on saanud vaid paari-kolme aasta jooksul kogu valdkonna peamine arengusuund. „Käisin hiljuti Frankfurdis tekstiilimessil, kus suhtlesin paari suure teksatootjaga. Seal oli näha, kuidas ettevõtted otsivad aktiivselt uusi materjale, tehnoloogiaid ja tootmisprotsesse, mis aitaksid vähendada keskkonnajalajälge ning suudaksid vastata üha kõrgematele ootustele.“ Millised on aga tööstusdoktorikraadiga tekstiili- ja moeeksperdi tulevikuplaanid? Mandre sõnul tahab ta jääda teksakangast järjepidevalt arendama. „Lisaks sellele osalen ettevõtte ja ülikooli kaudu teisteski arendusprojektides, mis toetavad innovatsiooni ning aitavad rakendada tekstiili- ja moevaldkonnas teaduspõhiseid lahendusi.“ Tulevikku vaadates loodab Mandre, et innovaatilised materjalid leiavad üha laiemat rakendust ning mõjutavad samas inimesi tarku valikuid tegema. „Tunnen, et minu projekt on suurepärane näide sellest, kuidas teadus ja ettevõtlus saavad luua ühiselt lahendusi, mis avaldavad nii tarbijatele, ettevõtetele kui ka keskkonnale praktilist mõju.“ „Tunnen, et minu projekt on suurepärane näide sellest, kuidas teadus ja ettevõtlus saavad luua ühiselt lahendusi, mis avaldavad nii tarbijatele, ettevõtetele kui ka keskkonnale praktilist mõju.“