Singapur on Malaisia ning Indoneesia vahetus naabruses asuv riik, mille pindala on Hiiumaast väiksem. Riigi rahvaarv sarnaneb Soome omaga, kuid sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on kaks korda suurem kui Soomes ja kolm korda suurem kui Eestis.
Võib üsna julgesti väita, et Singapuri eduloos pole midagi juhuslikku. See on sammukaupa disainitud strateegia tulemus.
Üks selle strateegia suurepärane näide on Singapuri võimekus siduda oma majandusega suurte kõrgtehnoloogiliste tööstusettevõtete kõrge lisandväärtusega arendustegevust ja toomist – mitmed suured ettevõtted on toonud oma kõige kõrgtehnoloogilisema tootmise Singapuri.
Avaliku ja erasektori koostöö põhineb Singapuris riigiasutuste ja ülikoolide vahetul suhtlusel ja teineteisemõistmisel. Nii on Singapuri Majandusarengu Amet (Singapore Economic Development Board, EDB – midagi meie ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse sarnast ning Rahvuslik Uurimisfond (National Research Foundation, NRF – midagi Eesti Teadusagentuuri sarnast) suutnud koos Singapuri tippülikoolidega väärindada oma teadusarenduspotentsiaali sellevõrra, et suurkorporatsioonid on rajanud oma arenduskeskused Singapuri ülikoolide juurde. Suurettevõtete nn korporatiivsed laboratooriumid kuuluvad ülikoolidele, kuid neis arendatakse intensiivselt suurtootmise tehnoloogiat.
Singapuri ülikoolid mängivad riigi kõrgtehnoloogilises pöördes väga olulist rolli. Singapuri rahvuslik ülikool (National University of Singapore ehk NUS) on tänaseks maailma ülikoolide edetabelis (QS World Rankings) juba kaheksandal kohal, olles üks kahest esikümne ülikoolist, mis ei asu USA-s ega Suurbritannias.
Nanyang Technological University (NTU), mis sai tänasel kujul alguse 32 aastat tagasi, on samas edetabelis praeguseks 26. kohal. Alles äsja asutatud ülikooli kohta on see erakordselt suur saavutus – alguses oli NTU hiinakeelne, peamiselt humanitaariavaldkonnale keskenduv õppeasutus. Tänaseks on tegemist laiahaardelise ülikooliga, kus on esindatud loodusteadused, meditsiin, sotsiaalteadused ja humanitaaria. NTU võiks pakkuda TalTechile erakordset eeskuju, kuidas kiirendada ülikooli jõudmist maailma parimate ülikoolide hulka sisuliselt nullist, väga piiratud vahenditega ning võrdlemisi ebavõrdses konkurentsis nö rahvusülikooliga (NUS).
Sellise edu aluseks on rahvusvaheliste tippteadlaste kaasamine, arengukavade ja tegevuskavade sisukus, eesmärgipärasus ja sihikindlus. Suur rõhk on efektiivselt ja kiirelt toimival administratsioonil. Ent eriti oluline on reaalse, maailmaturul konkurentsivõimelise väärtuse loomine. See hoiab ära fookuse hajumise, liigse bürokraatia ning teadusteemade ning õppekavade eraldumise ja vastandumise.
Mida see edu Singapuri majandusele tähendab?
Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat kutsutakse Euroopa tiigrihüppemaadeks ja tõesti, nende riikide majandused on näidanud viimasel 25 aastal märkimisväärselt kiiret kasvu (liitkasvumäär 3.2 – 3.6 protsenti). Samas on Singapuril hoolimata võrdlemisi kõrgest võrdlusbaasist veelgi kiirem ja mis kõige olulisem – palju stabiilsem – majanduskasv (liitkasvumäär 4,6 protsenti).
Kõrgtehnoloogiliste kaupade ja teenuste osakaalu poolest lisandväärtuses oli Singapur absoluutses maailma tipus juba 30 aastat tagasi. Aga kõrgtehnoloogiline pööre pole ikka veel lõppenud, mistõttu kasvab toodetud kõrgtehnoloogiliste kaupade osakaal jätkuvalt.
Singapuri majanduses moodustab tootmise osakaal juba ligi veerandi kogu lisandväärtusest. Seega on Singapur loodud väärtuse seisukohalt juba märkimisväärselt enam tööstusriik kui Eesti. (Nii Eesti kui ka Soome kõrgtehnoloogiline pööre seiskus 2007-2008. aasta finantskriisi ajal, Leedu on meist aga vahepeal kõrgtehnoloogia osakaalu poolest toodetud lisandväärtuses möödunud).
Ent majanduse lisandväärtust kasvatab kiiresti kogu Kagu-Aasia majandusruum. Ning see põhineb üha enam kõrgtehnoloogilisel tootmisel. Pea kõikide ASEAN-i (Kagu-Aasta maade assotsiatsiooni) riikide majanduste ja India kõrgtehnoloogilise lisandväärtuse kasv on kiirem kui Põhjalas või Läänemere riikides. See tähendab, et iga aastaga tuleb neist majandustest üha vähem kära ja aina rohkem villa.
Osalt aitab edule kaasa ka see, et Singapur on maailma kõige efektiivsemalt valitsetud riik. Valitsemise tõhususe edetabelit on juhitud juba kaks aastakümmet. Seda Soome, Taani, Šveitsi ja ka näiteks Norra ees. Eesti on selles reas tõhususelt USA-st, Saksamaast, Araabia Ühendemiraatidest ja Küprosest tagapool. Sama kaua on Singapuril olnud keskmiselt maailma parim inimkapitali indeks, regulatiivse kvaliteedi indeks ja ekspordi osakaal SKTst. Äriajamise lihtsuse edetabelis püsitakse viimased 20 aastat teisel ning korruptsiooni tõrjumisel viiendal kohal (Eesti viimati 12.).
Õppetunde Eestile
Eestilgi on Singapurist õppust võtta. Näiteks võib tuua Rolls-Royce’i korporatiivse laboratooriumi, mis asub NTU juures ning sisaldab akadeemilisi uurimisrühmi ja õppekavasid, kaasinvestoritena on pannud ettevõtmisse raha nii korporatsioon kui Singapuri riik.
Seejuures on Singapuri public-private koostöömudelid erakordselt efektiivsed. Tööstus panustab ülikoolide korporatiivsetesse laboritesse kümnete miljonitega ning mõnel juhul saja miljoni dollariga. Koostöö on viinud juba mitme eduka teaduspõhise tootmise käivitamiseni nagu näiteks Thermo Fisheri Scientificu steriilsete ravimite tootmise tehas või äsja avatud Hyundai elektriautode tehas. Lõuna-Korea autotootja katsetab seal vähe inimjõudu nõudvat „tarka tootmist“ ning uusi liikuvusteenuseid. Samuti arendatakse tehisintellekti.
Teadus-tööstussiirde strateegiat töötavad ühe tervikuna läbi nii riigi majanduspoliitika kujundajad, teadus- ja haridusasutused kui ka ülikoolid. Seejärel müüakse need tegevused “välja“ suurtööstustele, kes on programmi ka omalt poolt rahaliselt panustanud. Nende projektide suurem mõõt toob projekti käigus arendatud tehnoloogiate abiga kõrgtehnoloogilise tootmise rajamiseni Singapuri riiki.
Ja sellest eduloost on meil paljutki veel õppida.