Arusaam, et uued tehnoloogiad lahendavad kõik inimkonda ohustavad probleemid, on Läänemaailma kultuuri lahutamatu osa. Kliimamuutuste pidurdamisel loodame süsinikku atmosfäärist eemaldavatele tehnoloogiatele ning transpordisektoris elektrilistele ja autonoomsetele sõidukitele. Kuid teadlased Michael ja Joyce Huesemann väidavad oma raamatus „Techno-Fix: Why Technology Won’t Save Us Or the Enivironment“ („Tehnokorraldus: miks ei päästa tehnoloogia meid ega keskkonda“), et enamik tehnoloogilisi uuendusi ei lahenda tegelikult keskkonna- ja sotsiaalprobleeme.
Nad selgitavad, et uued tehnoloogiad toovad paratamatult kaasa uusi probleeme, mida ei ole tihtipeale võimalik ette ennustada ega hiljem tagasi pöörata. Samuti võib efektiivsuse tõstmine ressursi- ja energiatarbimist hoopis suurendada. Seda tuntakse kui tagasilöögiefekti (rebound effect): efektiivsema tootmisega kaasneb toodete odavam hind, mis loob suurema nõudluse, see aga annab kokkuvõttes põhjuse võtta kasutusele rohkem ressursse.
Autonoomsed erasõidukid on hea näide sellest, kuidas tehnoloogia ei pruugi lahendada keskkonna- ega sotsiaalprobleeme ning võib hoopis suurendada energiatarbimist. Kuigi tihtipeale räägitakse isejuhtivatest sõidukitest kui liikuvuse päästeinglitest, mis suurendavad tulevikus liiklusohutust ning vähendavad ummikuid ja keskkonnamõjusid, võivad need juhtida meid ka kardinaalselt teistsuguse reaalsuseni. Tulemus oleneb suuresti sellest, kuidas me suuname tehnoloogia arengut.
Autonoomsed erasõidukid on hea näide sellest, kuidas tehnoloogia ei pruugi lahendada keskkonna- ega sotsiaalprobleeme ning võib hoopis suurendada energiatarbimist.
Isesõitev auto San Franciscos. Foto: Timo Wielink/Unsplash
Suurenenud läbisõit ja ummikud
Autonoomsete sõidukite potentsiaalseid mõjusid on lähemalt uurinud mõttekoja Victoria Transport Policy Institute asutaja Todd Litman, kes tegi erinevate uuringute tulemustest põhjaliku ülevaate. Kogutud andmete põhjal jõudis ta järelduseni, et autonoomsed erasõidukid võivad suurendada sõidukite koguläbisõitu, valglinnastumist, energiatarbimist, ummikuid, saastet ja teehoolduskulusid.
Vaatame neid erinevaid negatiivseid mõjusid lähemalt. Kui praeguste poliitikatega jätkatakse, kasvaks sõidukite läbisõit tõenäoliselt 10–30% aastas ja võib-olla isegi rohkem, see aga suurendaks liiklusummikuid ja keerustaks teede infrastruktuuri.
Läbisõidu kasvule mõjuks soodsalt ka sõitjate suurem mugavus ja vähenenud stress, mis parandaks nende suhtumist liiklusummikutesse ja pikkadesse vahemaadesse. Samuti ennustatakse, et elektrilisedki autod soodustaksid suuremat läbisõitu: kuigi nad maksavad fossiilkütustel töötavatest autodest rohkem, on nendega odavam sõita, see aga motiveeriks sõidukiomanikke oma iga-aastast läbisõitu maksimeerima, et mahukas investeering end ära tasuks.
Läbisõit kasvaks ka seetõttu, et omanikud saaksid programmeerida oma autosid pärast reisijate sõidutamist tühjalt koju tagasi pöörduma või mööda linna ringi sõitma, mis võimaldaks neil vältida tasulist parkimist. Kuigi see vähendaks omaniku parkimiskulusid, suurendaks see samal ajal energiatarbimist, saastet, ummikuid ning teehoolduse ja valglinnastumisega seotud kulusid.
Toon ühe näite. Oletame, et soovid minna perega kinno. Kui regulatsioonid puuduvad, on autol mõistlikum kas tühjalt koju tagasi sõita ja hiljem uuesti kino juurde tagasi vurada, või ümber kino ringe teha, kuniks sina perega kinos filmi vaatad. Kuigi sa hoiad sel kombel parkimise pealt kokku, kulutab auto seeläbi rohkem energiat ja sõiduteed ning tekitab saastet.
Samuti aitaksid isesõitvad eraautod linnadel rohkem laiali valguda, kuna autonoomne juhtimissüsteem muudab pikamaasõidud, sealhulgas pendelrände, talutavamaks, sest see suurendab reisijate mugavust ja produktiivsust. Müncheni Tehnikaülikooli teadlased järeldasid oma simulatsioonide põhjal, et isejuhtivad autod süvendavad valglinnastumist, kuna meelitavad inimesi kolima töökohast kaugemale – iseliikuvas autos on võimalik sõidu ajal töötada või filmi vaadata.
Kõik see kokku näitab, et isesõitvad autod ei päästa transpordisektorit, vaid võivad juba täna olemasolevaid probleeme süvendada ning ka uusi juurde tuua. Litmani kokkuvõte demonstreerib, kuidas autonoomsetegi autode puhul kehtib tagasilöögiefekt, olgugi et seda ei põhjusta mitte ainult odav hind, vaid ka mugavus. Seega, kui me ei õpi tehnoloogiat targalt suunama, valguvad tulevikulinnad veelgi enam laiali ning on täis tühjalt ringi sõitvaid autonoomseid autosid.
Kui me ei õpi tehnoloogiat targalt suunama, valguvad tulevikulinnad veelgi enam laiali ning on täis tühjalt ringi sõitvaid autonoomseid autosid.
Auvetechi Eestis arendatud autonoomse sõiduki lugu sai alguse TalTechis. Foto: Auvetech
Abiks on maksud ja ühiskasutus
Läbimõeldud poliitikakujundamisega on võimalik autonoomsete sõidukite mõju muuta. Kui poliitika muudab isejuhtivad eraautod taskukohaseks ja atraktiivseks, s.t kui nende omanikud peavad maksma vaid minimaalseid teekasutusmakse ja saavad sõita eraldi sõidurajal, suureneb tõenäoliselt ka läbisõit. Aga kui omanikelt võetakse piisavas mahus teekasutusmaksu ning teedel on sõidurajad, mis on mõeldud paljude reisijatega sõidukitele, kasvaks just jagatud sõitude atraktiivsus. Ühiskasutuse kaudu on aga võimalik autonoomsete sõidukite läbisõitu vähendada.
Samuti on võimalik vältida poliitikameetmete abil olukorda, mis ahvatleks autonoomseid erasõidukeid parkimise asemel mööda linna tühjalt ringi tiirutama. Oleks võimalik kehtestada sellise hinnatasemega teekasutus või ummikumakse, mis tagaksid, et odavam on sõidukile parkimiskoht leida kui lasta sel omaette tiirutada. Kalifornia osariigis läbi viidud uuringus leiti, et kõne alla võiks tulla ka tühjalt sõitvatele eraautodele rakendatav lisatasu, mis ajendaks omanikke autokasutamist ökonoomsemaks muutma.
Nagu eespool mainitud, aitaks isejuhtivate sõidukite negatiivseid mõjusid vähendada praktika, mis võimaldaks neid kasutada jagatud sõidukitena. Esiteks vähendaksid isesõitvad bussid ja taksod ummikuid, teehoolduskulusid, energiatarbimist, saastet ja tarbijatetranspordikulusid. Teiseks pakuks sõiduautode jagamine leibkondadele suurt kokkuhoidu ja kasu, kuna aitaks vähendada vajadust sõidukit omada.
Kõige mõjusama positiivse muutuse tooksid autonoomsed sõidukid kaasa aga siis, kui need oleksid kas busside, rööbassõidukite või robottaksode näol läbimõeldult ühistranspordisüsteemiga ühendatud. Positiivne mõju tuleb sellest, et autonoomsed ühissõidukid võimaldavad tihendada ühistranspordivõrku, parandada infrastruktuuri kasutusviise, alandada jooksvaid kulusid ja keskkonnamõjusid. Märkimisväärne kokkuhoid oleks võimalik saavutada tööjõukulude pealt, mis moodustavad täna ühistranspordikuludest suure osa. Lisaks aitaksid robottaksod piiratud liikumisvõimalustega isikutel senisest paremini ringi liikuda.
Kui luua seega ühistranspordisüsteem, milles kombineeritakse autonoomseid ronge, busse ja taksosid, on võimalik saavutada olukord, mis vähendab isikliku auto omamisest ja kasutamisest tulenevaid aja ja mugavuse eeliseid. Selles peitub isejuhtivate sõidukite kõige suurem potentsiaal – suurendada ilma erasõidukit omamata inimeste liikumisvõimalusi ja vähendada liikuvusvaesust. Kuid kui poliitikameetmed annavad eelise erasõidukitele, mida ei kasutata jagatud autodena, suureneb tõenäoliselt valglinnastumise, ummikute, keskkonnamõjude ja ebavõrdsuse surve.
Kui luua ühistranspordisüsteem, milles kombineeritakse autonoomseid ronge, busse ja taksosid, on võimalik saavutada olukord, mis vähendab isikliku auto omamisest ja kasutamisest tulenevaid aja ja mugavuse eeliseid. Selles peitub isejuhtivate sõidukite kõige suurem potentsiaal.
