Ettevõtted ja ülikoolid – eraldi lehel või samas ruumis?

Ettevõtted ja ülikoolid – eraldi lehel või samas ruumis?. 19.02.2024. Eesti majandus vajab kiiremat käiku. Rahvusvahelise teadusasutuse International Institute for Management Development (IMD) koostatud 64 riiki hõlmavas rahvusvahelises konkurentsivõime edetabelis paiknes Eesti 2023. aastal 21. kohal, olles varasema aastaga võrreldes pisut langenud. Järsk muutus toimus aga hinnangus majanduslikule olukorrale, kus kukkusime pingereas aastaga 33-ndalt 54-le kohale, mõjutatuna kõrgete energiahindade, inflatsiooni ja geopoliitilise olukorraga seonduvast majanduslangusest. Suurimate Eesti väljakutsetena rõhutab IMD aruanne innovatsiooni ja taristu arengu kiirendamist, oskustööjõu nappust, energiavarustuse kindlust, rohepöörde kiirendamist ja kaitsevõime tugevdamist. Samas on Eestil palju potentsiaali tänu heale haridussüsteemile ning tõhusale riigivalitsemisele. Koostöö tõstab majanduskasvu Ettevõtete ja ülikoolide vahelist koostööd peetakse nii ettevõtete kui riikide rahvusvahelise konkurentsivõime kindlustamisel arvukate tegurite seas üheks olulisemaks. Rohkem kui 100 riigi andmete põhjal tehtud rahvusvahelised teadusuuringud on tõestanud, et ettevõtete ja ülikoolide vaheline koostöö soodustab inim- ja teadmuskapitali kasvu kaudu ka majanduskasvu. Eesti eesmärk – panustada teadus- ja arendustegevusse kolm protsenti SKT-st – põhineb eeldusel, et sellesse panustavad nii avalik sektor (ennekõike läbi ülikoolide) kui ka eraettevõtted. Sellest koostööst on välja tuua palju säravaid näiteid, aga üldine huvi käivitada ühiseid teadus- ja arendusprojekte on pigem tagasihoidlik. Rahvusvahelised teadusuuringud on tõestanud, et nagu suhetes ikka, on ülikoolide ja ettevõtete koostöö edukuse võtmeks usaldus, mida ehitatakse aegamööda. Uute partnerite puhul on üheks suuremaks takistuseks skepsis ning vastastikune usaldus ja väärtustamine hakkavad koostöö arenedes edu võimendama. Tulemused on parimad siis, kui me üksteist tunneme, räägime sarnast keelt ja oskame koos töötada. Ja seda on vaja harjutada. TalTech on suur organisatsioon, kus töötab ligi 2000 töötajat ja õpib peaaegu 9000 tudengit. Seetõttu võib vahel tekkida küsimus: aga kuidas ülikoolile läheneda? Kust ma leian selle õige inimese, kes just minu ettevõtte probleemi ära lahendab? Kellega rääkida? Oleme nende probleemide lahendamiseks astumas järgmist sammu ning lansseerime keskkonna Trialoog, mis peaks ühelt poolt aitama kaasa seniste edulugude tutvustamisele (ning julgustama meie poole pöörduma) ning juhatama teisalt õigete usteni, kustkaudu ülikooli siseneda. Kellega me klapime? Ülikoolidega koostöö sobib väga erinevas arengufaasis väga erineva taustaga ettevõtetele. Kindlasti tuleb kummutada müüt, et ülikoolidega saavad koostööd teha ainult süvatehnoloogiatele keskenduvad suured tehnoloogiaettevõtted. Kuigi meie koostööpartnerite hulgas leiduvad nii Eesti majanduse hiiglased nagu näiteks Eesti Energia, Swedbank või Telia, on meie koostööpartnerite hulgas ka palju iduettevõtteid (Raiku, R8 Technologies, Comodule jmt.), tootmisettevõtteid (Tempest, Valdek jmt.) ning erinevaid avaliku sektori organisatsioone ja asutusi. Neid kõiki ühendab aga soov: luua lahendusi, mis tõstavad ettevõtte konkurentsivõimet ja arendada tooteid, mis on nutikamad kui konkurentide omad. Erinevate uuringute kohaselt on tuvastatud, et väiksematel ettevõtetel ongi ülikoolidega koostööst kõige rohkem võita, sest ühistegevus aitab hajutada riske. Samuti väheneb vajadus investeerida aja- ja ressursimahukasse teadus- ja arendusmeeskonda, mis käib väiksemale ettevõttele tihtipeale üle jõu. Lihtsam on tulemust tellida, kui hakata ise jalgratast leiutama. Ülikoolidega koostööks on erinevaid võimalusi. Lihtsamad ülesanded võivad jõuda tudengite kursuseprojektideks või lõputööde teemadeks. Näiteks teenusedisaini kursuse raames lahendavad magistrandid läbi terve semestri mõnda konkreetse Eesti ettevõtte kliendikogemusega seonduvat probleemi. Sellise koostöö käigus tekivad nii uued ideed ja värsked lahendused kui ka tulevane võimalik koostöö. Ei ole harukordne, kui mõne sellise projekti kaasabil leiab ettevõte ka uue töötaja. Keerulisemad probleemid leiavad lahendamist kas doktoritööde või lepinguliste teadusprojektide raames, kus probleemiga tegeleb terve teadlaste meeskond. Ülikooli suur eelis on võimalus kokku panna valdkondadeüleseid tiime, sest TalTechi kompetentsid ulatuvad merendusest terviseni ning majandusest inseneeriani, hõlmates horisontaalseid teemasid nagu IT, tehisintellekt, regulatsioonid.   Senise koostöö baasilt saame tuua näiteid, kus insenerid ja majandusteadlased aitavad ühiselt lahendada ettevõttel kestlikusaruandlusega seotud probleeme. Või siis on IT-teadlased ja insenerid pannud seljad vastamisi, et töötada koos ettevõttega välja mehitamata maismaasõidukite navigatsioonisüsteeme. Ilma selliste, sügavalt interdistsiplinaarsete meeskondadeta jääksid tulemused kas piiratuks või sootuks saavutamata. Ülikool on üks kõige vanemaid organisatsioonivorme, mis on eksisteerinud lääne kultuuriruumis juba tuhatkond aastat. Aga tänased ülikoolid on näoga ühiskonna poole ja valmis panustama oma käsutuses olevate ressurssidega nii inimeste arendamisse kui ka ettevõtete hüvanguks. Ülikoolid ei ole ja ei hakka kunagi olema inseneribürood. Aga ülikoolid saavad aidata lahendada probleeme, mis esmapilgul tunduvad lahendamatud või nõuavad midagi enamat, kui ühel ettevõttel on võimalik oma jõududega ära teha.