Üks olulisemaid sellesuunalisi algatusi tuli TalTechi puitkonstruktsioonide teadlastelt, kes panustasid uue põlvkonna Eurokoodeksi 5 väljatöötamisse. Uuendatud standard pakub täpsemaid arvutusmeetodeid, mis lihtsustavad projekteerimist, suurendavad puithoonete konkurentsivõimet ning toetavad jätkusuutlikumat ehitussektorit.
Samas ei piisa ainult uute standardite loomisest – oluline on ka nende praktiline rakendamine. Just selle eesmärgiga loodi TalTechi ja ETH Zürichi koostöös Ignis – Fire Design Consulting GmbH. Kõnealune hargettevõte loob teadusuuringute ja reaalse ehituspraktika vahelisi ühendusi ning aitab inseneridel ja arendajatel rakendada uusimaid puithoonete tuleohutust puudutavaid teadmisi.
Ignise üks asutajaid ja juhtfiguure, ehituse ja arhitektuuri instituudi kaasprofessor tenuuris Alar Just rõhutas, et ettevõtte tugevus seisneb selles, et teadlased teevad uute eurokoodeksite ja normidega tööd juba enne nende ametlikku kehtestamist. See võimaldab pakkuda innovaatilisi lahendusi, mis muutuvad tööstuses standardiks alles aastate pärast.
Ettevõte on tegutsenud alates 2019. aastast ning lisaks TalTechile kuuluvad selle peamiste partnerite hulka ETH Zürich ja Müncheni Tehnikaülikooli teadurid. „Algselt kavatsesime asutada kolme ülikooli vahelise ühisettevõtte, kuid Müncheni Tehnikaülikool ütles, et neil pole võimalik sellisel kujul ühises hargettevõttes osaleda.“
Puit kui tuleviku ehitusmaterjal
Kui vanasti olid puitmajad madalad ja väikesed, siis tänapäeval ehitatakse järjest suuremaid ja kõrgemaid puithooneid. Mistõttu tuleb järgida ka rangemaid tuleohutusnõudeid. „Puit on siiski põlev materjal. Kui kõrghoones on tulekahju ja päästjad ei jõua kohe kohale või kui automaatsed kustutussüsteemid ei tööta, peab hoone olema projekteeritud nii, et tuli kustuks tulekahju puhkedes ise ära.“
Tänast standardlahendust tuntakse nimega R60 – hoone peab taluma standardtulekahju vähemalt 60 minutit, sealjuures varisemata. „Kuid see ei ütle midagi selle kohta, mis juhtub pärast esimest tundi – kas tuli kustub või põleb edasi?” arutles Just. Ignis arendab ja rakendab meetodeid, mille abil saab projekteerida puitkonstruktsioonide lahendusi, mille korral tulekahju hoones kustub loomulikul teel.
“Puit on siiski põlev materjal. Kui kõrghoones on tulekahju ja päästjad ei jõua kohe kohale või kui automaatsed kustutussüsteemid ei tööta, peab hoone olema projekteeritud nii, et tuli kustuks tulekahju puhkedes ise ära.”

TalTech puitkonstruktsioonide uurimisgrupp. Vasakult: Eero Tuhkanen, Maarja Kauniste, Mattias Mihkelson, Alar Just, Katrin Nele Mäger, Jane Liise Vihmann, Johanna Liblik. Foto: Jane Liise Vihmann
Tuleohutus: oletuste asemele faktid
Traditsiooniliselt määratakse tulepüsivust standardiseeritud katsetega, mille puhul asetatakse konstruktsioon ahju ja jälgitakse kindla (standardse) tulekahjustsenaariumi järgi selle vastupidavust. Reaalne tulekahjuolukord aga erineb standardtulekahju stsenaariumist, mis tähendab, et igal tulekahjul on ka jahtumisfaas ning kindlasti ei ole kõik tulekahjud ühesugused. „Me läheneme probleemile toimimispõhiselt – see tähendab, et arvestame hoone tegelikke tingimusi: tulele avatud puitkonstruktsioonide pindu, ruumide suurust, ventilatsiooni, akende ja uste asukohti, sisustust ning muid tulekahjusid oluliselt mõjutavaid faktoreid.”
“Me läheneme probleemile toimimispõhiselt – see tähendab, et arvestame hoone tegelikke tingimusi: tulele avatud puitkonstruktsioonide pindu, ruumide suurust, ventilatsiooni, akende ja uste asukohti, sisustust ning muid tulekahjusid oluliselt mõjutavaid faktoreid.”
See lähenemine on muutunud mõnes riigis juba normiks. Näiteks Ühendkuningriigis ei aktsepteerita enam eksponeeritud puitkonstruktsioonide omavate kõrgemate ja suuremate hoonete puhul standardtulekahjupõhist lahendust. Selles suunas on liikumas ka paljud teised riigid.
Ettevõte on olnud nõu ja jõuga abiks juba mitme suure projekti juures. Enamasti Ühendkuningriigis, aga ka Eestis. Nende hulka kuulub Tallinnas, Tartu maantee ääres asuv kaheksakorruseline puithoone (aadressiga 84b). See on esimene hoone Eestis, mille puhul tõestasid Ignise täiustatud arvutusmeetodid, et tulekahju kustub projekteeritud tingimustes ise ära. „Kui me poleks seda analüüsi teinud, oleks tulnud kogu hoone puitkonstruktsioon katta mittesüttivate materjalidega või kasutada oluliselt rohkem vihmuteid,“ selgitas Just.
Veel üks huvitav projekt on ettevõttel käsil Krulli kvartali arenduses, kuhu ehitatakse vanade paekivimüüride vahele viiekorruselist puitmaja. „Meie ülesanne on näidata, millist mõju avaldab tule levikule keskkond ja milliseid meetmeid tuleks rakendada, et tagada võimaliku tuleõnnetuse korral hoone ohutus.“ Projekti veab TalTechis Johanna Liblik.
Eurokoodeks 5: puitkonstruktsioonide uus ajastu
Euroopa standardikomitee töörühm võttis 2024. aasta sügisel vastu uuendatud Eurokoodeksi 5, mis käsitleb projekteerimise üldreegleid, tulepüsivust, sildu ja puitkonstruktsioonide projekteerimist. Uus standard sisaldab täiustatud ja ka täiesti uusi arvutusmeetodeid, mis parandavad tunduvalt puitkonstruktsioonide projekteerimise taset.
TalTechi ehituskonstruktsioonide uurimisrühma teadlased andsid standardi väljatöötamisse olulise panuse.
Eurokoodeks 5 kehtestatakse ametlikult pärast 2025. aasta esimesel poolel aset leidvat CEN (Euroopa standardikomitee) liikmesriikide hääletust. „Kehtestame Eestis uued eurokoodeksid nii kiiresti kui võimalik ega oota 2028. aasta lõpptähtaega. See tähendab, et projekteerijad saavad kasutada uusi meetodeid, mis arvestavad mitte ainult standardtulekahjuolukordi, vaid ka keerulisemaid juhtumeid,“ rõhutas Just.
Justi sõnul uuendab Eurokoodeks 5 oluliselt seda, kuidas arvutada puidust konstruktsioonide tulepüsivust. Praegune norm võtab näiteks arvesse vaid puidust postide vahele asetatud kivi- ja klaasvillast isolatsioonimaterjale, kuid tulevikus saab projekteerida ka puidupõhise villa, vahu või kasvõi lambavillaga isoleeritud seinu ja vahelagesid. „Kipsplaatidele lisaks saab projekteerida savikrohviga kaitstud puittarindeid ning projekteerida optimaalseid I-taladega konstruktsioone. Ent uuendusi on veel,“ selgitas ta. Uuendatud projekteerimisstandard laiendab materjalivalikut ja toetab keskkonnasõbralikumat ehitamist.
Samuti täiendatakse seni puudulikke konstruktsiooniliidete arvutusmeetodeid. Palju täpsemalt hakatakse võtma arvesse seda, kuidas käituvad tules liimvuugid. Lisaks võimaldab uus Eurokoodeks 5 rakendada keerukamaid tulekahjusimulatsioone, mis lähtuvad konkreetse hoone kasutusotstarbest. Uus Eurokoodeks võimaldab arvutada ka täpselt välja puitkonstruktsiooni enda panuse tulekahjuarengusse.

Ignise team Krulli objektil. Vasakult: Joachim Schmid, Johanna Liblik, Margareta Bali, Alar Just, Michael Rauch, Reto Fahrni. Foto: Minni Aru
Eesti teadlased eesliinil: uus norm mõjutab kogu ehitussektorit
Uus norm soodustab puitmajade ehitamist, lihtsustab arvutusi ja vähendab kallite tulekatsete vajadust. Uus Eurokoodeks suurendab puitkonstruktsioonide konkurentsivõimet ning julgustab arhitekte ja insenere neid rohkem kasutama. See võib tuua kaasa ka seadusandlikke muutusi. „Kui ametkonnad mõistavad, mis võimalusi normid pakuvad, võivad nad muuta puitehitiste tuleohutust puudutavad nõuded leebemaks ja kanda hoolt, et need arvestaksid rohkem tegelikke riske. Puitehitiste suurem usaldamine võtab aga aega,“ märkis Just.
Eesti on täna puitehitusnormide arengus esirinnas ning TalTech ja Ignis Fire Design Consulting mängivad siin olulist rolli. Innovatsioon ja teadustöö viivad edasi nii kohalikku kui ka rahvusvahelist ehitussektorit, need muudavad ehitised turvalisemaks, säästlikumaks ja vastupidavamaks. „Meie töö ei mõjuta ainult Euroopa Liitu, vaid ka laiemat insenerikogukonda, sealhulgas näiteks Austraaliat ja USA-d, kus jälgitakse tähelepanelikult Euroopa puitkonstruktsioonide projekteerimismeetodite arenguid.“
“Meie töö ei mõjuta ainult Euroopa Liitu, vaid ka laiemat insenerikogukonda, sealhulgas näiteks Austraaliat ja USA-d, kus jälgitakse tähelepanelikult Euroopa puitkonstruktsioonide projekteerimismeetodite arenguid.”
Ignis ei paku ainult tuleohutuse projekteerimise alaseid konsultatsiooniteenuseid, vaid on uuendamas tervet valdkonda. See kujutab endast ülikoolide ja ehitustööstuse vahelist silda, mille kaudu viiakse teaduslikud teadmised praktikasse. „Me ei taha pakkuda ainult lahendusi, vaid ka õpetada ja anda projekteerijatele tööriistad, et nad saaksid tulevikus ise tuleohutust analüüsida, puitkonstruktsioonide tulepüsivust arvutada ning innovaatilisi ja kestlikke ehituslahendusi välja töötada,” ütles Just kokkuvõtvalt.
Kommentaar: Krulli kvartali arhitekt Minni Aru
„Teeme Ignis Consultinguga koostööd ühe Krulli kvartalis asuva viiekorruselise puitmaja arenduse osas. Ignis Consulting teostab simulatsiooni ning meie eesmärgiks on aru saada, kas ja millises ulatuses tohime me jätta olemasolevad kandvad terasfermid algsesse seisundisse, et neid ei peaks tulekaitsega üle võõpama. Samuti on oluline aru saada, kas rajatav puitkonstruktsioon saab jääda ilma tulekaitse võõbata. Usume, et selle projekti tuleohutuslahendustest võiksid võtta eeskuju ka teised sarnased arendused nii Eestis kui ka mujal.“