IT teaduskonna turundus- ja kommunikatsioonijuht
Tallinna Tehnikaülikool teeb Eesti kõrgharidusmaastikul ajalugu, avades esmakordselt informaatika ja tehisintellekti bakalaureuseõppekava.
Uus programm vastab tööturu kasvavale vajadusele AI-spetsialistide järele ning pakub tulevastele IT-ekspertidele tugevat platvormi valdkonnas, mis muudab radikaalselt nii ettevõtlust kui ka avalikku sektorit.
TalTechi IT-teaduskonna õppejõu ja õppekava programmijuhi Ago Lubergi sõnul on IT-sektoris juba praegu tunda süvateadmistega spetsialistide puudust. „Tulevikus muutuvad tehisintellekti süvateadmised ning oskus neid eri valdkondades luua ja arendada IT-sektoris hädavajalikuks,” sõnas Luberg. „Tehisintellekt veab selle sajandi esimese veerandi innovatsiooni. Lähiajal näeme Eesti ettevõtetes lahendusi, mida täna ettegi ei kujuta. Kuid selleks, et tehnoloogia areneks soovitud suunas, on vaja eri tasanditel teadlikku ja pädevat AI-juhtimist.”
Spetsialistide puudus
Lubergi sõnul kinnitavad ka tööturuanalüüsid, et AI-teadmised pole enam luksus, vaid hädavajalik kompetents. Tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA uuringud näitavad, et 2027. aastaks kasvab IKT-sektori põhikutsealadel hõivatute arv vähemalt 1,5 korda ning igal aastal vajatakse üle 2600 uue IKT-spetsialisti.
Üks võtmevaldkondi on neurovõrkude arendamine. „Juba praegu puutuvad meist paljud neurovõrkudega kokku, näiteks ChatGPT kaudu, kuid tehisaru potentsiaal ulatub sellest palju kaugemale – alates meditsiinist kuni kaitsetööstuseni,” selgitas Luberg. Tema hinnangul vajab tööturg spetsialiste, kes suudaksid tehisaru mõista, arendada ja suunata, ning see vajadus ainult kasvab.
Microsoft Eesti AI arendustiimi juht Ando Saabas tõdeb, et tehisintellekt on tänaseks integreeritud pea kõikidesse tööprotsessidesse. „Peaaegu kõik programmeerijad kasutavad AI-põhiseid tööriistu nagu Github Copilot. Samuti on tehisaru juba süvitsi sees Microsoft Office’i toodetes,” märkis Saabas. Lisaks keelemudelitele leiab AI-rakendusi ka audio- ja videovormides – see parandab konverentsikõnede heli- ja pildikvaliteeti või tuvastab serverites küberründeid.
Saabas kinnitab, et AI-oskused pakuvad väga laia karjäärivõimaluste valikut. „Kes mõtleb IT-karjäärile ja soovib töötada näiteks Microsoftis, peab valdama programmeerimist, probleemide lahendamist ning tundma arvutiteaduse olulisi aluseid: andmebaase, kompilaatoreid, algoritme, masinõpet jmt,” ütles ta. „Süvateadmisi igas valdkonnas ei eeldata, kuid tugev baas on hädavajalik, et vajadusel kiiresti uues suunas edasi liikuda.”
Tehisaru ja tehnoloogiate areng nõuab meilt järjest rohkem vaimset pingutust | Foto: TalTech
Õppekava vastab tööturu ootustele
Ago Luberg, keda tudengid kõrgelt hindavad ja kes on pälvinud ka „Aasta õpetaja” nominatsiooni, nendib, et kõrgharidussüsteem peab kohanema tehnoloogia kiire arenguga. „Uuenduslikke oskusi tuleb õpetada uutmoodi, seetõttu paneme suurt rõhku õppijakesksele lähenemisele,” sõnas Luberg.
Õppekava ei vii kõrgharidust tööturu vajadustega kooskõlla üksnes sisuliselt, vaid ka õpimeetodite osas. Programm on loodud hariduspsühholoogide kaasabil, et pakkuda teaduspõhiste teadmiste kõrval ka paindlikumat ja tudengisõbralikumat õpikogemust.
Õpe on üles ehitatud projektipõhiselt, nii et see annab tudengitele võimaluse rakendada oma teadmisi praktilistes olukordades. Lisaks tehnilistele teadmistele arendatakse ka tööandjate seas kõrgelt hinnatud oskusi, näiteks meeskonnatööd ja projektijuhtimist.
TalTechi uus õppekava on suunatud neile, kes tahavad panustada Eesti digitaalsesse tulevikku ja kujundada tehisaru arengut. Vastuvõtt informaatika ja tehisintellekti bakalaureuseõppekavale algab 1. märtsil ja kestab 3. juulini kell 12:00.
