Venemaa traadi otsast vabaks: sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga vähendab riske

28.01.2025
Venemaa traadi otsast vabaks: sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga vähendab riske. 28.01.2025. TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg rääkis, et viimastel aastakümnetel on Eesti energiasüsteemi üks suurimaid riske olnud sõltuvus Venemaa elektrivõrgust. See on pakkunud küll stabiilsust, kuid on samas tähendanud ka haavatavust võimalike geopoliitiliste riskide suhtes. „Oleme siiamaani elanud justkui Venemaa elektritraadi otsas ja paljudel on küsimus, kuidas me nüüd tulevikus hakkama saame? Ma väidan, et liikumine Venemaa sagedusalast Mandri-Euroopa sagedusalasse mitte ei suurenda, vaid pigem vähendab riske.“ Sünkroniseerimise tulemusena suudab Eesti energiasüsteem vabaneda pikaajalisest süsteemsest sõltuvusest ning saavutada suurema autonoomia ja energiajulgeoleku. “Oleme siiamaani elanud justkui Venemaa elektritraadi otsas ja paljudel on küsimus, kuidas me nüüd tulevikus hakkama saame? Ma väidan, et liikumine Venemaa sagedusalast Mandri-Euroopa sagedusalasse mitte ei suurenda , vaid pigem vähendab riske.” Hirmul on suured silmad Landsberg rõhutas, et sünkroniseerimist on avalikus ruumis üle müstifitseeritud. „Sellistes sammudes nagu Eesti energiasüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga ei ole midagi erakorralist,“ ütles Landsberg. Ta tõi näiteks Iirimaa, mille suurus ja energiasüsteem sarnanevad Balti riikidega ning mis suudab tulla edukalt toime ka olukordades, kui puhub tuul ja paistab päike ning muud elektrijaamad ei tööta“. Tema sõnul on viimase kümne aasta strateegilised ja tehnilised arendused tõstnud oluliselt meie süsteemi vastupidavust ja paindlikkust. „Eesti energiasüsteem on täna tugevam kui kunagi varem ja paremini valmis iseseisvalt hakkama saama.“ Seoses sünkroniseerimisega on kõige sagedamini küsitud, kas igal kodumajapidamisel peaks olema varugeneraator. Landsberg vastas sellele küsimusele otse: „Inimesed, kelle jaoks on elekter eluliselt tähtis, peaksid alati olema valmis võimalike katkestuste jaoks – olenemata sellest, kas oleme ühendatud Venemaa või Euroopa sagedusalaga.“ Landsberg tõi välja, et elektrikatkestusi võivad põhjustada väga erinevad tegurid: äärmuslikud ilmastikuolud, sabotaaž või tehnilised vead. Need riskid eksisteerivad sõltumata Eesti sagedusalast. „See, et liitume Mandri-Euroopa sagedusalaga, ei suurenda elektrikatkestuste tõenäosust,“ kinnitas ta. “Inimesed, kelle jaoks on elekter eluliselt tähtis, peaksid alati olema valmis võimalike katkestuste jaoks – olenemata sellest, kas oleme ühendatud Venemaa või Euroopa sagedusalaga.” Paanikaks pole põhjust Kuigi rahva seas levib arvamus, et lahkumine Venemaa elektrivõrgust ja liikumine Euroopa sagedusalasse võib kaasa tuua suuri riske või lausa elektrikatkestusi, ei näe eksperdid paanikaks põhjust. „Meie uuringud ja simulatsioonid näitavad, et Eesti energiasüsteem on võimeline töötama nii väiksema lokaalse saarekesena kui ka suurema Euroopa süsteemi osana,“ ütles TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessor tenuuris Jako Kilter. Kilter lisas, et kõik viimase kümnendi jooksul rajatud elektrijaamad ja tootmisvõimsused on projekteeritud selliselt, et nad vastaksid Euroopa sagedusalas töötamise nõuetele. Samuti on viidud läbi ulatuslikke katsetusi ja modelleeritud erinevaid stsenaariume, sealhulgas äärmuslikke olukordi. „Ei tasu üle müstifitseerida, et meid ootab ees pimedus. Ma arvan, et pigem ei oota,“ rahustas Kilter ning rõhutas, et Eesti energiasüsteem on valmis toime tulema ka keerulistes tingimustes. TalTechi õigusinstituudi dotsent Holger Mölder toob arutelusse laiema geopoliitilise vaate. Tema sõnul on Balti riikide lahkumine Venemaa energiasüsteemist strateegiliselt oluline samm. „Selle otsusega astutakse üks viimaseid samme nõukogudeaegsest süsteemist vabanemisel ja tugevdatakse sedasi meie energiajulgeolekut,“ ütles Mölder. Mölder rõhutas, et sünkroniseerimine on osa laiemast strateegilisest raamistikust, mis vähendab Eesti ja teiste Balti riikide haavatavust hübriidohtude ees. „Kui 1990. aastatel langetati julgelt otsuseid, mis eraldasid meid nõukogude süsteemist, siis nüüd seisame viimase tõkke ees,“ lisas ta. “Ei tasu üle müstifitseerida, et meid ootab ees pimedus. Ma arvan, et pigem ei oota.” Eesti positsioon uues sagedusaalas TalTechi energiamajanduse ekspert Hannes Agabus rääkis, et sünkroniseerimine on pigem uue energiaturuajastu algus kui lõpp-punkt. „Sünkroniseerimisega kaasneb palju küsimusi, näiteks kuidas jagada ühiskonna ja turuosaliste vahel energiajulgeolekuga seotud kulusid ning kuidas luua uute tootmisvõimsuste rajamiseks stiimuleid,“ ütles ta. Vastates küsimusele, kas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga annab Eestile energiaturul konkureerimiseks parema positsiooni, selgitas Agabus, et sünkroniseerimine iseenesest ei loo otsest konkurentsieelist, kuna Eesti peab jätkuvalt tagama oma tootmisvõimsuste ja reservide piisavuse. „Konkurents energiaturul tähendab, et peab olema midagi, millega konkureerida. Täna on Eesti pigem importiv riik, mistõttu ei paranda sagedusala muutus drastiliselt meie positsiooni turul.“ Agabus lisas, et Mandri-Euroopa sagedusalas kehtib reegel, mille kohaselt peab iga sagedusala piirkond suutma esmajärjekorras tagada ise oma reservid. Alles siis, kui piirkonnas tekib ülejääk, saab seda pakkuda teistele turgudele. See tähendab, et Eestil on võimalus tulevikus teenida tulu reservvõimsuste pakkumisest naaberriikidele, kuid see eeldab täiendavaid investeeringuid tootmis- ja reservvõimsustesse. Samuti juhtis Agabus tähelepanu sellele, et energiaturu hinnad sõltuvad tugevalt riikidevahelistest ülekandevõimsustest. Kui odavamast piirkonnast voolab elekter kallimasse piirkonda, võib see turu hinda mõjutada. Samas, kui reservide tagamiseks on vaja piirata ülekandevõimsust, võib see turuhinda hoopis tõsta. Agabus märkis, et Eesti energiapoliitika vajab selget ja järjepidevat juhtimist, et tagada investeeringud taastuvenergiasse ja reservvõimsustesse. Ta tõstis esile Eesti üleminekut sajaprotsendilisele taastuvenergiale, mis võib lähiaastatel energiaturu dünaamika põhjalikult ümber kujundada. Muutuseks valmis Eesti liikumisega Mandri-Euroopa sagedusalasse suurendatakse oluliselt energiajulgeolekut ja vähendatakse sõltuvust Venemaa süsteemist. Kuigi protsess võib tunduda tehniliselt keeruline ja tekitada avalikkuses mitmeidki küsimusi, rõhutasid TalTechi eksperdid, et protsessis pole midagi müstilist ega hirmutavat. Sünkroniseerimine on pigem võimalus kui risk – see loob uusi turuväljavaateid, tugevdab energiajulgeolekut ja paneb aluse tulevasele energiamajandusele, milles mängib üha suuremat rolli taastuvenergia. Tasub uskuda TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktorit Mart Landsbergi: „Eesti energiasüsteem on täna tugevam kui kunagi varem.“ “Eesti energiasüsteem on täna tugevam kui kunagi varem.”   Eesti koos Läti ja Leeduga ühendab enda elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast lahti 8. veebruaril ja peale saartalitluskatset ühendab Mandri-Euroopa sagedusalaga 9. veebruaril.
Eesti koos Läti ja Leeduga ühendab enda elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast lahti 8. veebruaril ja peale saartalitluskatset ühendab Mandri-Euroopa sagedusalaga 9. veebruaril. Foto: Unsplash

Eesti koos Läti ja Leeduga ühendab enda elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast lahti 8. veebruaril ja peale saartalitluskatset ühendab Mandri-Euroopa sagedusalaga 9. veebruaril. Foto: Unsplash

Viimastel nädalatel on Eesti avalikus ruumis olnud tunda ärevust, kuna riik desünkroniseerib oma elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast ning sünkroniseerib Mandri-Euroopa sagedusalaga. Tekkinud on mitmeid küsimusi, kahtlusi ja isegi hirme, millest paljusid võiks kokku võtta ühe küsimusega: kas meid ootab ees pimedus? TalTechi teadlased ja eksperdid kinnitavad, et paanikaks pole põhjust.

TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg rääkis, et viimastel aastakümnetel on Eesti energiasüsteemi üks suurimaid riske olnud sõltuvus Venemaa elektrivõrgust. See on pakkunud küll stabiilsust, kuid on samas tähendanud ka haavatavust võimalike geopoliitiliste riskide suhtes. „Oleme siiamaani elanud justkui Venemaa elektritraadi otsas ja paljudel on küsimus, kuidas me nüüd tulevikus hakkama saame? Ma väidan, et liikumine Venemaa sagedusalast Mandri-Euroopa sagedusalasse mitte ei suurenda, vaid pigem vähendab riske.“

Sünkroniseerimise tulemusena suudab Eesti energiasüsteem vabaneda pikaajalisest süsteemsest sõltuvusest ning saavutada suurema autonoomia ja energiajulgeoleku.

“Oleme siiamaani elanud justkui Venemaa elektritraadi otsas ja paljudel on küsimus, kuidas me nüüd tulevikus hakkama saame? Ma väidan, et liikumine Venemaa sagedusalast Mandri-Euroopa sagedusalasse mitte ei suurenda , vaid pigem vähendab riske.”

Hirmul on suured silmad

Landsberg rõhutas, et sünkroniseerimist on avalikus ruumis üle müstifitseeritud. „Sellistes sammudes nagu Eesti energiasüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga ei ole midagi erakorralist,“ ütles Landsberg. Ta tõi näiteks Iirimaa, mille suurus ja energiasüsteem sarnanevad Balti riikidega ning mis suudab tulla edukalt toime ka olukordades, kui puhub tuul ja paistab päike ning muud elektrijaamad ei tööta“.

Tema sõnul on viimase kümne aasta strateegilised ja tehnilised arendused tõstnud oluliselt meie süsteemi vastupidavust ja paindlikkust. „Eesti energiasüsteem on täna tugevam kui kunagi varem ja paremini valmis iseseisvalt hakkama saama.“

Seoses sünkroniseerimisega on kõige sagedamini küsitud, kas igal kodumajapidamisel peaks olema varugeneraator. Landsberg vastas sellele küsimusele otse: „Inimesed, kelle jaoks on elekter eluliselt tähtis, peaksid alati olema valmis võimalike katkestuste jaoks – olenemata sellest, kas oleme ühendatud Venemaa või Euroopa sagedusalaga.“

Landsberg tõi välja, et elektrikatkestusi võivad põhjustada väga erinevad tegurid: äärmuslikud ilmastikuolud, sabotaaž või tehnilised vead. Need riskid eksisteerivad sõltumata Eesti sagedusalast. „See, et liitume Mandri-Euroopa sagedusalaga, ei suurenda elektrikatkestuste tõenäosust,“ kinnitas ta.

“Inimesed, kelle jaoks on elekter eluliselt tähtis, peaksid alati olema valmis võimalike katkestuste jaoks – olenemata sellest, kas oleme ühendatud Venemaa või Euroopa sagedusalaga.”

TalTechi ekspertide sõnul on sünkroniseerimine pigem võimalus kui risk – see loob uusi turuväljavaateid, tugevdab energiajulgeolekut ja paneb aluse tulevasele energiamajandusele, milles mängib üha suuremat rolli taastuvenergia. Foto: Eveliis Vaaks

TalTechi ekspertide sõnul on sünkroniseerimine pigem võimalus kui risk – see loob uusi turuväljavaateid, tugevdab energiajulgeolekut ja paneb aluse tulevasele energiamajandusele, milles mängib üha suuremat rolli taastuvenergia. Foto: Eveliis Vaaks

Paanikaks pole põhjust

Kuigi rahva seas levib arvamus, et lahkumine Venemaa elektrivõrgust ja liikumine Euroopa sagedusalasse võib kaasa tuua suuri riske või lausa elektrikatkestusi, ei näe eksperdid paanikaks põhjust. „Meie uuringud ja simulatsioonid näitavad, et Eesti energiasüsteem on võimeline töötama nii väiksema lokaalse saarekesena kui ka suurema Euroopa süsteemi osana,“ ütles TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi kaasprofessor tenuuris Jako Kilter.

Kilter lisas, et kõik viimase kümnendi jooksul rajatud elektrijaamad ja tootmisvõimsused on projekteeritud selliselt, et nad vastaksid Euroopa sagedusalas töötamise nõuetele. Samuti on viidud läbi ulatuslikke katsetusi ja modelleeritud erinevaid stsenaariume, sealhulgas äärmuslikke olukordi. „Ei tasu üle müstifitseerida, et meid ootab ees pimedus. Ma arvan, et pigem ei oota,“ rahustas Kilter ning rõhutas, et Eesti energiasüsteem on valmis toime tulema ka keerulistes tingimustes.

TalTechi õigusinstituudi dotsent Holger Mölder toob arutelusse laiema geopoliitilise vaate. Tema sõnul on Balti riikide lahkumine Venemaa energiasüsteemist strateegiliselt oluline samm. „Selle otsusega astutakse üks viimaseid samme nõukogudeaegsest süsteemist vabanemisel ja tugevdatakse sedasi meie energiajulgeolekut,“ ütles Mölder.

Mölder rõhutas, et sünkroniseerimine on osa laiemast strateegilisest raamistikust, mis vähendab Eesti ja teiste Balti riikide haavatavust hübriidohtude ees. „Kui 1990. aastatel langetati julgelt otsuseid, mis eraldasid meid nõukogude süsteemist, siis nüüd seisame viimase tõkke ees,“ lisas ta.

“Ei tasu üle müstifitseerida, et meid ootab ees pimedus. Ma arvan, et pigem ei oota.”

Eesti positsioon uues sagedusaalas

TalTechi energiamajanduse ekspert Hannes Agabus rääkis, et sünkroniseerimine on pigem uue energiaturuajastu algus kui lõpp-punkt. „Sünkroniseerimisega kaasneb palju küsimusi, näiteks kuidas jagada ühiskonna ja turuosaliste vahel energiajulgeolekuga seotud kulusid ning kuidas luua uute tootmisvõimsuste rajamiseks stiimuleid,“ ütles ta.

Vastates küsimusele, kas sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga annab Eestile energiaturul konkureerimiseks parema positsiooni, selgitas Agabus, et sünkroniseerimine iseenesest ei loo otsest konkurentsieelist, kuna Eesti peab jätkuvalt tagama oma tootmisvõimsuste ja reservide piisavuse. „Konkurents energiaturul tähendab, et peab olema midagi, millega konkureerida. Täna on Eesti pigem importiv riik, mistõttu ei paranda sagedusala muutus drastiliselt meie positsiooni turul.“

Agabus lisas, et Mandri-Euroopa sagedusalas kehtib reegel, mille kohaselt peab iga sagedusala piirkond suutma esmajärjekorras tagada ise oma reservid. Alles siis, kui piirkonnas tekib ülejääk, saab seda pakkuda teistele turgudele. See tähendab, et Eestil on võimalus tulevikus teenida tulu reservvõimsuste pakkumisest naaberriikidele, kuid see eeldab täiendavaid investeeringuid tootmis- ja reservvõimsustesse.

Samuti juhtis Agabus tähelepanu sellele, et energiaturu hinnad sõltuvad tugevalt riikidevahelistest ülekandevõimsustest. Kui odavamast piirkonnast voolab elekter kallimasse piirkonda, võib see turu hinda mõjutada. Samas, kui reservide tagamiseks on vaja piirata ülekandevõimsust, võib see turuhinda hoopis tõsta.

Agabus märkis, et Eesti energiapoliitika vajab selget ja järjepidevat juhtimist, et tagada investeeringud taastuvenergiasse ja reservvõimsustesse. Ta tõstis esile Eesti üleminekut sajaprotsendilisele taastuvenergiale, mis võib lähiaastatel energiaturu dünaamika põhjalikult ümber kujundada.

TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg (paremal) rõhutas, et sünkroniseerimist on avalikus ruumis üle müstifitseeritud. Foto: Eveliis Vaaks

TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktor Mart Landsberg (paremal) rõhutas, et sünkroniseerimist on avalikus ruumis üle müstifitseeritud. Foto: Eveliis Vaaks

Muutuseks valmis

Eesti liikumisega Mandri-Euroopa sagedusalasse suurendatakse oluliselt energiajulgeolekut ja vähendatakse sõltuvust Venemaa süsteemist. Kuigi protsess võib tunduda tehniliselt keeruline ja tekitada avalikkuses mitmeidki küsimusi, rõhutasid TalTechi eksperdid, et protsessis pole midagi müstilist ega hirmutavat.

Sünkroniseerimine on pigem võimalus kui risk – see loob uusi turuväljavaateid, tugevdab energiajulgeolekut ja paneb aluse tulevasele energiamajandusele, milles mängib üha suuremat rolli taastuvenergia. Tasub uskuda TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi direktorit Mart Landsbergi: „Eesti energiasüsteem on täna tugevam kui kunagi varem.“

“Eesti energiasüsteem on täna tugevam kui kunagi varem.”

 

Eesti koos Läti ja Leeduga ühendab enda elektrisüsteemi Venemaa sagedusalast lahti 8. veebruaril ja peale saartalitluskatset ühendab Mandri-Euroopa sagedusalaga 9. veebruaril.