TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi kaasprofessor
Eesti teadlased töötasid välja uue andmepõhise meetodi, mis aitab torustike rekonstrueerimist plaanides arvestada korraga paljude oluliste parameetritega, mille kohta täna vastavaid töid tehes vajalikku infot pole.
Uus metoodika võtab arvesse nii toru füüsilisi, keskkonnaga seotud kui ka strateegilisi parameetreid.
Nii näiteks hõlmavad keskkonnaga seotud parameetrid vee kvaliteeti, kättesaadavust, torude paiknemist ja toru purunemisega seotud tagajärgi – muuhulgas selle mõju liiklusele ja ühistranspordi kättesaadavusele. Strateegilised parameetrid võimaldavad torustike rekonstrueerimisel arvesse võtta ka linna teede ja muude maa-aluste taristute rekonstrueerimise plaane ja ettevõtte enda strateegilisi eesmärke.
Andmepõhine torustike rekonstrueerimine vähendab planeerimisel juhuslikkust.
See tähendab, et nüüd on võimalik hinnata iga üksiku torulõigu rekonstrueerimise/vahetamise vajadust ja seejärel grupeerida torud loogliste rekonstrueerimistööde piirkondade kaupa – näiteks tänavalõik ristmikust ristmikuni. Lisaks võimaldab andmepõhine metoodika analüüsi tulemust lihtsasti visualiseerida ehk ettevõtte spetsialisti ja juhtkonna töölauale jõuab nii rekonstrueerimisplaani tabel kui ka dünaamiline GIS-i põhine visuaal.
Miks seda muudatust vaja on?
Üks oluline põhjus ja vajadus selliste andmete kasutamiseks peitub asjaolus, et taristute ehitamine käib enamasti perioodiliselt. Näiteks rajatakse torustikke koos linnaosade, uute elamupiirkondade ehitamisega, mistõttu ainult vanuse järgi torusid vahetades oleks investeeringute maht aastate lõikes väga kõikuv.
Seda ei oleks realistlik ellu viia, kuna ühe suve jooksul ei ole võimalik näiteks pooli linnaosa tänavaid kinni panna. Seega on vaja planeerida pikalt ette ja investeerida iga-aastaselt, et tagada teenuse kvaliteet. Andmepõhised strateegiad aitavad otsustada, mis mahus ja kus on igal aastal mõistlik ja vajalik torusid asendada.
Ivar Annus | Foto: TalTech
Kolm olulist tulemust, mida uue meetodi rakendamine kaasa toob
Tänu uuele meetodile saab tõsta esile kolm positiivset tulemust, mida edaspidi linnade-asulate veetorustike ümberehitamine kaasa toob ning mida peaks ka elanikud omal nahal heas mõttes tundma.
- Strateegiliste parameetrite abil on võimalik tagada nn taristuülene vaade, tänu millele saab vältida olukordi, kus sama tänav mitmel aastal järjest üles võetakse.
- Suureneb efektiivsus. Praegu tehakse rekonstrueerimisplaane käsitsi, mis on aeganõudev ja kohati dubleerib tööd. Automatiseeritud lahendus koostab erinevaid plaane kogu linnale ainult minutite jooksul.
- Ehkki esialgu piirab automatiseeritud lahenduste laialdast kasutuselevõttu andmete kvaliteet ja standardiseerimine, siis pikas vaates võimaldavad taristu ülesed andmepõhised rekonstrueerimisplaanid tõsta efektiivsust, vähendada katkestusi teenuste kättesaadavuses ning linnakeskkonna sulgemistega seotud häiringuid. Taristuüleste integreeritud lahenduste rakendamisel saab veesektor olla teenäitajaks teistele valdkondadele.
Rekonstrueerides saab lähtuda torude asukohast kuni keskkonna ja strateegiliste eesmärkideni välja.
Teadusartikkel „Pipeline rehabilitation combined strategy for urban water systems“ ilmus Urban Water Journal’is ja valmis koostöös AS-iga Tallinna Vesi. Autorid on Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuriinstituudi kaasprofessor Ivar Annus, teadurid Nils Kändler, Katrin Kaur, ekspert Murel Truu, vanemteadur Anatoli Vassiljev ning Marti Vaksmann, Margus Koor ja Urmas Kütt (AS Tallinna Vesi).
