Ülle Kotta: kuidas valida head uurimisteemat?

24.10.2025
Ülle Kotta: kuidas valida head uurimisteemat?. 24.10.2025. Valdkond, mis on tõusnud rambivalgusse, kipub tõmbama enda poole tavapärasest rohkem tugevaid teadlasi. Muidugi võib sama valkond korraga ka moest kaduda. See ei muutu küll kasutuks – keerulisi, lahendamist ootavaid probleeme jätkub endiselt –, kuid kui see juhtub, jätkab osa teadlasi küll oma tööd, ent enamik liigub edasi, otsima uusi suundi. Valdkonda toetav teooria näib arenevat nii kaugele, kui see on olnud pingutuse ja kasu suhtes mõistlik. Teised valdkonnad paistavad pakkuvat suuremat tulu. Probleemid, mis on ühtaegu mõttekad ja lahendatavad, saavad tavaliselt lahendatud 25–40 aasta jooksul. Sellele järgneb langusperiood. Tõsi, kui suudetakse luua seoseid teiste valdkondadega või kui teemaga seotud meetodeid asutakse rakendama tööstuses, võib valdkonna areng siiski jätkuda. Pärast intensiivset uurimist vajavad valdkonnad puhkust. Keegi ei taha astuda vaevu liikuvale rongile. Seetõttu on soovitatav valida kiiresti arenev teema. Teema populaarsus (kiire arengu periood) kestab veelgi vähem – umbes 10–20 aastat. Kuid need tõmbavad paljusid enda poole, sest nende toel on lihtsam publitseerida, saada tsiteeringuid ja grante ning leida koostööpartnereid. Paraku kehtib see vaid seni, kuni valdkond pole ülerahvastatud. Siin on oluline oma tegevust hästi ajastada: populaarsetele probleemidele joostakse tormi ja peagi ei tasu see end enam ära. Kui liiga paljud on asunud juba teemat uurima on raske eristada, mis tehtud ja mis veel tegemata. Populaarsust samastatakse sageli tähtsusega – mis ei pea sugugi paika. Karjamentaliteet võib viia tühiste probleemide uurimiseni, millel puudub tegelik tähendus. Pärast järeldoktorantuuri tasub leida oma teema – selline, millel on piisavalt teaduslikku sisu ja reaalset väärtust, et sellega pikemalt tegeleda. Võib töötada uute probleemidega, mida enamik ignoreerib, ent mille järgi tundub olevat vajadus – või võtta käsile mõne kuulsa lahendamata probleemi. Nii võib algatada uue populaarse teema. Selline asjade käik pole siiski garanteeritud. Teema, mis ei taha ajastu vaimuga haakuda, on riskantne: grandi või artikli jaoks peab see olema hindajate veenmiseks piisavalt hästi välja arendatud. Kui teema vastu puudub huvi, on sellel tõenäoliselt põhjus. Eksisteerib suur oht, et töö osutub arvatust raskemaks. Turvalisem on valida probleem, mille lahendus huvitab paljusid. Samas – ärge valige turvalist nišši lihtsalt mugavuse pärast. Teema peab teid päriselt huvitama. See aitab ületada raskusi, mis uurimistöös paratamatult ette tulevad. Ärge raisake oma aega probleemidele, mis on ehk olulised, ent teile igavad. Populaarsust samastatakse sageli tähtsusega – mis ei pea sugugi paika. Karjamentaliteet võib viia tühiste probleemide uurimiseni, millel puudub tegelik tähendus. Kui teie teemasse suhtutakse leigelt, ärge kohe loobuge. Olge kannatlik, püüdke oma seisukohti selgitada. Teiste vastuseis võib aidata teil oma plaane selgemaks lihvida. Aga kui takistav sein jääb püsima, mõelge, kas tasub jätkata. Pikas plaanis on kasulik väärtusetust tööst loobuda, isegi kui see tundub lühemas plaanis kaotusena. Kui proovite päästa midagi, mis pole tegelikult suuremat väärt, võite saavutada esialgu küll näilist edu, kuid hiljem tulevad välja tõsisemad probleemid. Kui mõni teema kipub vägisi teie elust kaduma, laske tal minna. Rakendage oma energiat mujal. Kui huvi kunagi naaseb, on hakanud teemat juba uurima teised inimesed, kes on sageli pärit isegi teistest valdkondadest, ja neil pole enamasti varasema kirjandusega suhet. Head uurimisteemat iseloomustavad järgmised omadused: Mõistlikud ootused tuleviku suhtes: Näete probleemi lahenduse algusotsa ja väiksema edu korral ka tagavaraväljapääsu. Edukad tulemused kasvavad väikestest sammudest: Erinevalt artiklitest, mis pakuvad teemale vaid väikseid variatsioone, peaks iga samm parandama arusaamist või juhtima praktilise tulemuseni – isegi kui tegu pole läbimurdega. Tulemus on kellelegi oluline: Keegi saab teie tulemuste toel edasi liikuda. Või siis rajate ise kellegi teise tulemusele midagi uut. Lõpetuseks: miski pole lõplik. Teadustöö tähendab pidevat otsustamist – ja teema valik on vaid algus. Vale otsus ei riku elu. Keegi ei saa langetada teie eest elutähtsaid otsuseid, aga on arukas kuulata teiste nõu ja vaadata, kas ja kuidas see teile sobib. Pikas plaanis on kasulik väärtusetust tööst loobuda, isegi kui see tundub lühemas plaanis kaotusena.
TalTechi mittelineaarsete juhtimissüsteemide töörühma juhtivteadur
Ülle Kotta. Erakogu

Ülle Kotta. Erakogu

Tegemist on arvamusartikliga
Artiklis avaldatud mõtted on artikli autori omad ning ei pruugi ühtida Trialoogi seisukohtadega.

Hea uurimisteema valimine nõuab isikliku huvi, teadusliku potentsiaali ja valdkonna arengu vahelist tasakaalu.

Valdkond, mis on tõusnud rambivalgusse, kipub tõmbama enda poole tavapärasest rohkem tugevaid teadlasi. Muidugi võib sama valkond korraga ka moest kaduda. See ei muutu küll kasutuks – keerulisi, lahendamist ootavaid probleeme jätkub endiselt –, kuid kui see juhtub, jätkab osa teadlasi küll oma tööd, ent enamik liigub edasi, otsima uusi suundi.

Valdkonda toetav teooria näib arenevat nii kaugele, kui see on olnud pingutuse ja kasu suhtes mõistlik. Teised valdkonnad paistavad pakkuvat suuremat tulu. Probleemid, mis on ühtaegu mõttekad ja lahendatavad, saavad tavaliselt lahendatud 25–40 aasta jooksul. Sellele järgneb langusperiood. Tõsi, kui suudetakse luua seoseid teiste valdkondadega või kui teemaga seotud meetodeid asutakse rakendama tööstuses, võib valdkonna areng siiski jätkuda. Pärast intensiivset uurimist vajavad valdkonnad puhkust. Keegi ei taha astuda vaevu liikuvale rongile. Seetõttu on soovitatav valida kiiresti arenev teema.

Teema populaarsus (kiire arengu periood) kestab veelgi vähem – umbes 10–20 aastat. Kuid need tõmbavad paljusid enda poole, sest nende toel on lihtsam publitseerida, saada tsiteeringuid ja grante ning leida koostööpartnereid. Paraku kehtib see vaid seni, kuni valdkond pole ülerahvastatud. Siin on oluline oma tegevust hästi ajastada: populaarsetele probleemidele joostakse tormi ja peagi ei tasu see end enam ära. Kui liiga paljud on asunud juba teemat uurima on raske eristada, mis tehtud ja mis veel tegemata. Populaarsust samastatakse sageli tähtsusega – mis ei pea sugugi paika. Karjamentaliteet võib viia tühiste probleemide uurimiseni, millel puudub tegelik tähendus.

Pärast järeldoktorantuuri tasub leida oma teema – selline, millel on piisavalt teaduslikku sisu ja reaalset väärtust, et sellega pikemalt tegeleda.

Võib töötada uute probleemidega, mida enamik ignoreerib, ent mille järgi tundub olevat vajadus – või võtta käsile mõne kuulsa lahendamata probleemi. Nii võib algatada uue populaarse teema. Selline asjade käik pole siiski garanteeritud. Teema, mis ei taha ajastu vaimuga haakuda, on riskantne: grandi või artikli jaoks peab see olema hindajate veenmiseks piisavalt hästi välja arendatud. Kui teema vastu puudub huvi, on sellel tõenäoliselt põhjus. Eksisteerib suur oht, et töö osutub arvatust raskemaks.

Turvalisem on valida probleem, mille lahendus huvitab paljusid. Samas – ärge valige turvalist nišši lihtsalt mugavuse pärast. Teema peab teid päriselt huvitama. See aitab ületada raskusi, mis uurimistöös paratamatult ette tulevad. Ärge raisake oma aega probleemidele, mis on ehk olulised, ent teile igavad.

Populaarsust samastatakse sageli tähtsusega – mis ei pea sugugi paika. Karjamentaliteet võib viia tühiste probleemide uurimiseni, millel puudub tegelik tähendus.

TalTechi majandusteaduskonna üliõpilased; pilt on illustratiivne. Foto: TalTech

TalTechi majandusteaduskonna üliõpilased; pilt on illustratiivne. Foto: TalTech

Kui teie teemasse suhtutakse leigelt, ärge kohe loobuge. Olge kannatlik, püüdke oma seisukohti selgitada. Teiste vastuseis võib aidata teil oma plaane selgemaks lihvida. Aga kui takistav sein jääb püsima, mõelge, kas tasub jätkata. Pikas plaanis on kasulik väärtusetust tööst loobuda, isegi kui see tundub lühemas plaanis kaotusena.

Kui proovite päästa midagi, mis pole tegelikult suuremat väärt, võite saavutada esialgu küll näilist edu, kuid hiljem tulevad välja tõsisemad probleemid. Kui mõni teema kipub vägisi teie elust kaduma, laske tal minna. Rakendage oma energiat mujal. Kui huvi kunagi naaseb, on hakanud teemat juba uurima teised inimesed, kes on sageli pärit isegi teistest valdkondadest, ja neil pole enamasti varasema kirjandusega suhet.

Head uurimisteemat iseloomustavad järgmised omadused:

  • Mõistlikud ootused tuleviku suhtes: Näete probleemi lahenduse algusotsa ja väiksema edu korral ka tagavaraväljapääsu.
  • Edukad tulemused kasvavad väikestest sammudest: Erinevalt artiklitest, mis pakuvad teemale vaid väikseid variatsioone, peaks iga samm parandama arusaamist või juhtima praktilise tulemuseni – isegi kui tegu pole läbimurdega.
  • Tulemus on kellelegi oluline: Keegi saab teie tulemuste toel edasi liikuda. Või siis rajate ise kellegi teise tulemusele midagi uut.

Lõpetuseks: miski pole lõplik. Teadustöö tähendab pidevat otsustamist – ja teema valik on vaid algus. Vale otsus ei riku elu. Keegi ei saa langetada teie eest elutähtsaid otsuseid, aga on arukas kuulata teiste nõu ja vaadata, kas ja kuidas see teile sobib.

Pikas plaanis on kasulik väärtusetust tööst loobuda, isegi kui see tundub lühemas plaanis kaotusena.