Eesti Mereakadeemia kaasprofessor tenuuris
Kuigi sõjaoht Läänemere piirkonnas on väike, tasub võtta õppust Ukrainalt: mitmekesised lahendused aitavad hoida tarneahelad töös ka sõjategevuse tingimustes.
Sõja puhkemise tõenäosus Läänemerel on väike, kuid valmisolek nõuab ettevalmistusi. Ukraina ja Läänemere mereühendused on väga erinevad – seega ei saa Ukraina kogemust üksüheselt võrrelda. Ukrainas toimuv näitab, et mereväesõja riske ei saa maandada üheainsa kindla lahendusega, kuid mitmekesiste meetmetega on võimalik hoida tarneahelaid vähemalt osaliselt toimimas.
2022. aasta veebruaris alanud Venemaa agressioonisõda Ukrainas avaldas tugevat mõju riigi meretranspordile. Suur osa Ukraina meretranspordistatistikast pole alates 2021. aastast küll avalik, kuid erinevatest aruannetest ja interneti-allikatest leiab siiski piisavalt teavet, mis võimaldab hinnata, kuidas on Ukraina meretranspordil põhinev väliskaubandus suutnud sõda senini üle elada.
Meretransport enne sõda
Enne sõda moodustasid Ukraina meretranspordi põhiosa teravilja ja maakide eksport. Ülejäänud väliskaubandus toimus peamiselt maantee- ja raudteetranspordiga, tähtsama kaubaväärtusega oli neist esimene.
2021. aastal läbis Ukraina sadamaid kokku umbes 10 000 laeva ca 153 miljoni tonni kaubaga. Ligi kolmveerandi osas külastasid sadamaid kuivlasti transportivad laevad, mis vedasid maisi, nisu, rauamaaki ja terast. Konteiner- ja ro-ro-laevad moodustasid mõlemad vaid umbes 7% külastustest.
Ukraina enda laevastikul oli väliskaubanduse mahuga võrreldes väike osa. Nii enne sõda kui ka sõja ajal on Ukraina meretransport toimunud peamiselt mugavuslippude (nt Libeeria, Panama, Marshalli saared, Malta) all.
Sõja puhkemise tõenäosus Läänemerel on väike, kuid valmisolek nõuab ettevalmistusi.
Odessa sadam. Foto: Tetiana Shevereva/Unsplash.
Meretransport sõja ajal
Venemaa täiemahulise agressiooni käigus on saanud kannatada umbes 40 kaubalaeva. Intensiivseim laevavastaste rünnakute periood leidis aset sõja esimese kahe kuu jooksul. Hiljem jäi mereväeline tegevus pigem tagasihoidlikuks. Samas hoogustas Venemaa 2024. aasta sügisel ja 2025. aasta märtsis taas raketirünnakuid Ukraina sadamatele. Mustast merest, eriti Ukraina vetest, on leitud ka triivivaid meremiine.
Vahetult pärast sõja algust seiskus Ukraina meretransport peaaegu täielikult ning osa kaupade veost suunati kohe raud- ja maanteedele. Peagi hakkas kiiresti kasvama väikelaevaliiklus Doonau sadamatesse.
Kaubalaevandus Ukraina meresadamatesse taastus taas pärast Musta mere teraviljaleppe sõlmimist 2022. aasta juulis. Kui Venemaa leppest 2023. aasta juulis taandus, peatus ka mõneks ajaks meretransport. Alates 2023. aasta lõpust on Ukraina meretransport suunatud Rumeenia ranniku äärt pidi kulgevasse kaitstud koridori.
2022. ja 2023. aastal läbis Ukraina sadamaid kokku umbes 60 miljonit tonni kaupa – see moodustas 40% sõjaeelsest mahust. 2024. aastal kasvas maht peaaegu 100 miljoni tonnini, mis teeb 65% varasemast mahust. Konteineri- ja ro-ro-transport on sõja algusest saadik praktiliselt seiskunud.
Ukraina ja Venemaa merealad kuulutati juba 2022. aasta märtsi alguses sõjariski piirkonnaks ning seal tegutsevate laevade kindlustusmaksed tõusid järsult. Kuid kuna Ukraina on maailmas oluline teraviljaeksportija, on suuremad laevakindlustajad pakkunud piirkonnas tegutsevatele alustele alates 2023. aasta sügisest madalamaid sõjakindlustuse hindu – need ei küüni küll rahuaja tasemele, aga on siiski varasemast soodsamad.
Kuna Ukraina on maailmas oluline teraviljaeksportija, on suuremad laevakindlustajad pakkunud piirkonnas tegutsevatele alustele alates 2023. aasta sügisest madalamaid sõjakindlustuse hindu.
Alates 2023. aasta lõpust on Ukraina meretransport suunatud Rumeenia ranniku äärt pidi kulgevasse kaitstud koridori. Pilt on illustratiivne. Foto: Getty/Unsplash.
Kuidas on võimalik pidada sõjatingimustes kaubalaevandust?
Ukraina sõjaaegse kaubalaevanduse püsimine on põhinenud viiel teguril:
- ümber suunatud marsruuditel: alates 2022. aasta maist on Ukraina saatnud teravilja välja raud- ja maanteetranspordiga ning pargastega Rumeenia Doonau sadamatesse ja Constanta meresadamasse;
- sõlmitud lepetel: 2022.–2023. aastal kehtis nn teraviljaleping, millele oli alla kirjutanud ka Venemaa;
- teiste riikide territoriaalvete kasutamisel: alates 2024. aasta augustist sõidavad Ukraina ekspordilaevad mööda Rumeenia ja Bulgaaria rannikut, nende territoriaalvetes;
- töökindlal infrastruktuuril: hoolimata ulatuslikest raketi- ja droonirünnakutest on Ukraina sadamad saanud suhteliselt vähe kahjustada;
- mõistlikul kindlustusel: välismaised kindlustajad on pakkunud alates 2023. aasta sügisest rahuajast kallimat, kuid samas piisavalt taskukohast sõjakindlustust.
Praktilisel tasandil on Ukraina ettevõtted sõjaga kaasnevaid logistikaraskusi leevendanud, olles hakanud kasutama alternatiivseid marsruute (teiste riikide sadamad, Doonau, maanteed), värbama välismaa veokijuhte ning otsima pidevalt uusi võimalusi.
