Aprilli alguses viibisin Brüsselis Euroopa Ühendamise Päevade tänavuaastasel seminaril. Konverentsile kogunes üle 3200 osaleja enam kui 80 riigist. Osalesid ministrid, poliitikud, finantsasutused, tööstuse esindajad, transpordisektori sidusrühmad ning Euroopa Komisjon ja sellega seotud ametid. Arutati konkreetseid meetmeid ja jagati häid ideid jätkusuutliku, aruka ja vastupidava transpordi- ja liikuvusvõrgu loomiseks.
Seoses teemaga oli loomulik, et tagasi tuldi nii maismaad kui ka merd mööda. Sõitsin ühe päeva jooksul rongiga Brüsselist Kölni, Kölnist Lübeckisse ja Lübeckist bussiga Travemünde sadamasse, kust lahkusin hilisõhtul laevaga Soome poole. Laevasõit Vuosaari sadamasse kestis 33 tundi.
Esimene reisipäev oli pikk, igal etappi viis läbi erinev transpordifirma, kuid laevapardal oli mul aega puhata kaks ööd ja terve päev. Rongides ja laeval oli hea internetiühendus ja ma sain päeviti tööd teha.
Reisi planeerimine oli tüütu. Kõik eelnevalt ostetud piletid ja broneeringud tulid erinevatelt veebilehtedelt. Pidin küsima abi kogenumatelt reisijatelt. Reis ise oli keeruline, kõik rongid hilinesid ja viimane raudteelõik oli remondis. Kulutasin palju aega erinevate marsruutide otsimisele ja ümberistumistega toimetulekule.
Euroopa Liit ja Euroopa riigid kulutavad transpordiinfrastruktuurile palju raha, kuid selleks, et liikuda väiksema heitega transpordile, tuleks investeerida kasutajasõbralikkusele oluliselt rohkem kui praegu. Kust saada teavet erinevate transpordivõimaluste kohta, kuidas broneerida reise ja eelkõige – kuidas teada saada, kui reisid on hilinevad ja mida siis teha?
Euroopas, eriti Põhja-Euroopas, on üha enam levinud, et keskkonnateadlikud reisijad püüavad vähendada oma reisimisest tulenevaid heitkoguseid. Räägitakse isegi terminist „Flight shame“ ehk rootsi keeles flygskam. See tähendab, et inimesed häbenevad oma lennureise. Üha enam inimesi püüab reisida mööda maismaad.
