Ulla Tapaninen: maad ja merd mööda Brüsselist koju

30.04.2024
Ulla Tapaninen: maad ja merd mööda Brüsselist koju. 30.04.2024. Aprilli alguses viibisin Brüsselis Euroopa Ühendamise Päevade tänavuaastasel seminaril. Konverentsile kogunes üle 3200 osaleja enam kui 80 riigist. Osalesid ministrid, poliitikud, finantsasutused, tööstuse esindajad, transpordisektori sidusrühmad ning Euroopa Komisjon ja sellega seotud ametid. Arutati konkreetseid meetmeid ja jagati häid ideid jätkusuutliku, aruka ja vastupidava transpordi- ja liikuvusvõrgu loomiseks. Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome | Erakogu Seoses teemaga oli loomulik, et tagasi tuldi nii maismaad kui ka merd mööda. Sõitsin ühe päeva jooksul rongiga Brüsselist Kölni, Kölnist Lübeckisse ja Lübeckist bussiga Travemünde sadamasse, kust lahkusin hilisõhtul laevaga Soome poole. Laevasõit Vuosaari sadamasse kestis 33 tundi. Esimene reisipäev oli pikk, igal etappi viis läbi erinev transpordifirma, kuid laevapardal oli mul aega puhata kaks ööd ja terve päev. Rongides ja laeval oli hea internetiühendus ja ma sain päeviti tööd teha. Reisi planeerimine oli tüütu. Kõik eelnevalt ostetud piletid ja broneeringud tulid erinevatelt veebilehtedelt. Pidin küsima abi kogenumatelt reisijatelt. Reis ise oli keeruline, kõik rongid hilinesid ja viimane raudteelõik oli remondis. Kulutasin palju aega erinevate marsruutide otsimisele ja ümberistumistega toimetulekule. Euroopa Liit ja Euroopa riigid kulutavad transpordiinfrastruktuurile palju raha, kuid selleks, et liikuda väiksema heitega transpordile, tuleks investeerida kasutajasõbralikkusele oluliselt rohkem kui praegu. Kust saada teavet erinevate transpordivõimaluste kohta, kuidas broneerida reise ja eelkõige – kuidas teada saada, kui reisid on hilinevad ja mida siis teha? Euroopas, eriti Põhja-Euroopas, on üha enam levinud, et keskkonnateadlikud reisijad püüavad vähendada oma reisimisest tulenevaid heitkoguseid. Räägitakse isegi terminist „Flight shame“ ehk rootsi keeles flygskam. See tähendab, et inimesed häbenevad oma lennureise. Üha enam inimesi püüab reisida mööda maismaad. Puudub heitkoguste arvutamiseks ühiselt kokkulepitud süsteem Viimased 25 aastat olen pühendunud laevanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisele, seda nii teadlase, ettevõtja kui ka ametniku rollis. Tehtud töö raames oleme arvutanud välja transpordi heitkoguseid. Praegu puudub erinevate transpordiliikide heitkoguste arvutamiseks ühiselt kokkulepitud süsteem. Arvutustes võivad heitkogused olla väga erinevad, kuna arvestada saab näiteks seda, kas koguste hulka on loetud transpordivahendite või infrastruktuuri ehitus, või seda, kuidas jaotuvad heitkogused vastavalt reisijate arvule – kas tipptunni heitkogused saastavad vähem kui vaikse vahetuse omad; kuidas jaotuvad heitkogused erinevate transpordivahendite puhul; mis juhtub, kui vana rong vahetub uuema vastu jne. Teadlased kogu maailmas töötavad välja erinevaid põhimõtteid erinevate transpordivahendite heitkoguste jaoks, kuid töö ei ole veel lõppenud. Ma ise püüan pidevalt vähendada oma sõitude heitkoguseid. Kuna elan kahes linnas, on minu reisidest tingitud kasvuhoonegaaside heitkogused niikuinii märkimisväärselt suured. Sõltumata arvutussüsteemist püüan järgida tavaliselt järgmisi põhimõtteid: – Sõidan nii vähe kui võimalik. Kui koosolekut saab asendada TEAMSiga (Microsofti meeskonnatöö rakendus), tasub seda tavaliselt teha. Puhkusereisile lähen tavaliselt kodumaal või naaberriikidesse. Ja kui ma lendan välismaale puhkusele, siis tavaliselt veedan seal pikemalt aega. – Reisin võimalikult aeglaselt. Jalgsi või jalgrattaga liikudes paiskub alati vähem heitmeid kui kiiremate transpordiliikidega. Kiire laev tarbib rohkem kui aeglane. Lennuk tarbib tavaliselt rohkem kui teised transpordivahendid. – Eelistan ühistransporti, s.t et sama transpordivahendit kasutab rohkem inimesi. – Kui on valida, siis võtan kõige keskkonnasõbralikuma transpordivahendi, nt fossiilkütuseid kasutava auto asemel liigun elektriautoga. Üks huvitav fakt äsjakirjeldatud reisilt: lend Brüsselisse maksis kogu reisi hinnast ainult kakskümmend protsenti. Kui Euroopa Liit tahab inimesi lennutranspordilt säästvamate transpordiliikide poole suunata, peaks tema soov kajastuma ka piletihindades. Tegelikkuses tuleks transpordi maksustamisel arvesse võtta heitkoguseid. Õigusaktid on välja töötatud. Seni vajame pioneere. Õnneks ei ole keskkonnateadlikke reisijaid jäetud üksi. Näiteks Facebookist leiab mitmeid kogukondi, kus saab küsida nõu marsruutide, hindade ja muudatuste kohta. Ja ennekõike on maismaal väga lõbus ja hariv reisida!
Eesti Mereakadeemia kaasprofessor tenuuris
Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome | Erakogu

Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome | Erakogu

Tegemist on arvamusartikliga
Artiklis avaldatud mõtted on artikli autori omad ning ei pruugi ühtida Trialoogi seisukohtadega.

Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome ja jagab oma kogemusi ja soovitusi.

Aprilli alguses viibisin Brüsselis Euroopa Ühendamise Päevade tänavuaastasel seminaril. Konverentsile kogunes üle 3200 osaleja enam kui 80 riigist. Osalesid ministrid, poliitikud, finantsasutused, tööstuse esindajad, transpordisektori sidusrühmad ning Euroopa Komisjon ja sellega seotud ametid. Arutati konkreetseid meetmeid ja jagati häid ideid jätkusuutliku, aruka ja vastupidava transpordi- ja liikuvusvõrgu loomiseks.

Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome | Erakogu
Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome | Erakogu

Seoses teemaga oli loomulik, et tagasi tuldi nii maismaad kui ka merd mööda. Sõitsin ühe päeva jooksul rongiga Brüsselist Kölni, Kölnist Lübeckisse ja Lübeckist bussiga Travemünde sadamasse, kust lahkusin hilisõhtul laevaga Soome poole. Laevasõit Vuosaari sadamasse kestis 33 tundi.

Esimene reisipäev oli pikk, igal etappi viis läbi erinev transpordifirma, kuid laevapardal oli mul aega puhata kaks ööd ja terve päev. Rongides ja laeval oli hea internetiühendus ja ma sain päeviti tööd teha.

Reisi planeerimine oli tüütu. Kõik eelnevalt ostetud piletid ja broneeringud tulid erinevatelt veebilehtedelt. Pidin küsima abi kogenumatelt reisijatelt. Reis ise oli keeruline, kõik rongid hilinesid ja viimane raudteelõik oli remondis. Kulutasin palju aega erinevate marsruutide otsimisele ja ümberistumistega toimetulekule.

Euroopa Liit ja Euroopa riigid kulutavad transpordiinfrastruktuurile palju raha, kuid selleks, et liikuda väiksema heitega transpordile, tuleks investeerida kasutajasõbralikkusele oluliselt rohkem kui praegu. Kust saada teavet erinevate transpordivõimaluste kohta, kuidas broneerida reise ja eelkõige – kuidas teada saada, kui reisid on hilinevad ja mida siis teha?

Euroopas, eriti Põhja-Euroopas, on üha enam levinud, et keskkonnateadlikud reisijad püüavad vähendada oma reisimisest tulenevaid heitkoguseid. Räägitakse isegi terminist „Flight shame“ ehk rootsi keeles flygskam. See tähendab, et inimesed häbenevad oma lennureise. Üha enam inimesi püüab reisida mööda maismaad.

Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome | Erakogu

Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome | Erakogu

Puudub heitkoguste arvutamiseks ühiselt kokkulepitud süsteem

Viimased 25 aastat olen pühendunud laevanduse keskkonnasõbralikumaks muutmisele, seda nii teadlase, ettevõtja kui ka ametniku rollis. Tehtud töö raames oleme arvutanud välja transpordi heitkoguseid.

Praegu puudub erinevate transpordiliikide heitkoguste arvutamiseks ühiselt kokkulepitud süsteem. Arvutustes võivad heitkogused olla väga erinevad, kuna arvestada saab näiteks seda, kas koguste hulka on loetud transpordivahendite või infrastruktuuri ehitus, või seda, kuidas jaotuvad heitkogused vastavalt reisijate arvule – kas tipptunni heitkogused saastavad vähem kui vaikse vahetuse omad; kuidas jaotuvad heitkogused erinevate transpordivahendite puhul; mis juhtub, kui vana rong vahetub uuema vastu jne.

Teadlased kogu maailmas töötavad välja erinevaid põhimõtteid erinevate transpordivahendite heitkoguste jaoks, kuid töö ei ole veel lõppenud.

Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome | Erakogu

Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome | Erakogu

Ma ise püüan pidevalt vähendada oma sõitude heitkoguseid. Kuna elan kahes linnas, on minu reisidest tingitud kasvuhoonegaaside heitkogused niikuinii märkimisväärselt suured. Sõltumata arvutussüsteemist püüan järgida tavaliselt järgmisi põhimõtteid:

– Sõidan nii vähe kui võimalik. Kui koosolekut saab asendada TEAMSiga (Microsofti meeskonnatöö rakendus), tasub seda tavaliselt teha. Puhkusereisile lähen tavaliselt kodumaal või naaberriikidesse. Ja kui ma lendan välismaale puhkusele, siis tavaliselt veedan seal pikemalt aega.

– Reisin võimalikult aeglaselt. Jalgsi või jalgrattaga liikudes paiskub alati vähem heitmeid kui kiiremate transpordiliikidega. Kiire laev tarbib rohkem kui aeglane. Lennuk tarbib tavaliselt rohkem kui teised transpordivahendid.

– Eelistan ühistransporti, s.t et sama transpordivahendit kasutab rohkem inimesi.

– Kui on valida, siis võtan kõige keskkonnasõbralikuma transpordivahendi, nt fossiilkütuseid kasutava auto asemel liigun elektriautoga.

Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome | Erakogu

Eesti Mereakadeemia professor Ulla Tapaninen reisis lendamist vältides maad ja merd mööda Belgiast Soome | Erakogu

Üks huvitav fakt äsjakirjeldatud reisilt: lend Brüsselisse maksis kogu reisi hinnast ainult kakskümmend protsenti. Kui Euroopa Liit tahab inimesi lennutranspordilt säästvamate transpordiliikide poole suunata, peaks tema soov kajastuma ka piletihindades. Tegelikkuses tuleks transpordi maksustamisel arvesse võtta heitkoguseid. Õigusaktid on välja töötatud.

Seni vajame pioneere. Õnneks ei ole keskkonnateadlikke reisijaid jäetud üksi. Näiteks Facebookist leiab mitmeid kogukondi, kus saab küsida nõu marsruutide, hindade ja muudatuste kohta.

Ja ennekõike on maismaal väga lõbus ja hariv reisida!