Ühine keel rohepöördes – kuidas kujundavad terminid tulevikku?

Ühine keel rohepöördes – kuidas kujundavad terminid tulevikku?. 11.12.2024. Kiiresti arenev valdkond nõuab selget keelt Rohepööre ja ringmajandus on valdkonnad, mis arenevad kiiresti nii Euroopa Liidu regulatsioonide kui ka teadus- ja arendustegevuse mõjul. Uute mõistete rohkus esitab väljakutse: paljudel ingliskeelsetel terminitel puudub eestikeelne vaste. Lisaks kasvab vajadus täpsete terminite järele kõrg- ja kutsekoolide õppekavades, kus plaanitakse lähiaastatel juurutada madalsüsiniktehnoloogiate arendamiseks vajalikke roheoskusi. Ilma ühtse ja ajakohase sõnavarata on keeruline tagada ühist arusaama ja kvaliteetset õpet. Tehnikaülikoolis tegutseva terminikomisjoni eesmärk on arendada eestikeelset terminoloogiat ning kaasata oma tegevusse valdkonna eksperte. Terminitöö eesmärk on defineerida mõisteid täpselt ja luua kasutajatele usaldusväärsed allikad. Nagu sõnas TalTechi kaasprofessor Tiia Plamus, annab igale mõistele selguse seda kõige paremini kirjeldav oskussõna. 2022. aasta aprillist 2023. aasta novembrini viidi läbi projekt „Rohepöörde ja ringmajanduse põhimõtete sisseviimine Tallinna Tehnikaülikooli õppeainetesse“. Projekti raames on kogutud ja kaardistatud 213 terminit. Tehnilise keele arendajate üks olulisemaid tööriistu on andmebaas Ekilex, kuhu on sisestatud juba 99 terminit ringmajanduslike ärimudelite, jäätmete taaskasutuse ja olelusringi hindamise valdkondadest. Samuti on terminid kõigile kättesaadavad Sõnaveebi sõnastikus, kus saab erinevate terminite ja nende tähendustega tutvuda. On hädavajalik arendada Eesti oskuskeelt, et tagada valdkonna areng ja aidata kaasa terminoloogiaga seotud teadlikkuse tõusule nii kõrghariduses kui ka ühiskonnas laiemalt. Lisaks soodustab oskuskeele areng rahvusvahelist koostööd ja aitab laiemalt populariseerida terminitööd. Plamus rõhutab, et kvaliteetse ja ajakohase terminibaasi olemasolu pole ainult haridus- ja teadusvaldkonna küsimus, vaid see on oluline ka ettevõtetele ja ametiasutustele, kes vajavad rohepöörde ja ringmajanduse mõistete ühtset käsitlust. Rohepööre: strateegiline ja kultuuriline väljakutse Väljendis “rohepööre” on koos kõik muutused, mille eesmärk on suunata keskkonnale kahjulikud ühiskondlikud ja majanduslikud protsessid kestlikule teele. TalTechi rohepöörde nõuniku Helen Sooväli-Seppingu sõnul on rohepöörde mõistmine ja rakendamine sügavalt seotud üldkasutatava keelega, samuti kultuuriliste ja ühiskondlike taustsüsteemidega. „Sellest, mida välja ütleme, peab saama aru võimalikult palju inimesi,“ toonitas Sooväli-Sepping. Eestis on praegune rohepöördearutelu suunatud kitsalt CO₂-e ja kasvuhoonegaaside probleemidele. Rohepöörde diskursuses domineerivad tehnilised lahendused ja uuendused, kuid tihti jäetakse tähelepanuta küsimus: kuidas mõjutab see inimest? Rohepööre ei tähenda ainult tehnoloogilist, vaid ka sotsiaalset muutust. Keskkonna halvenemine mõjutab majandust ning suurendab ühiskondlikku ebastabiilsust, mis omakorda võib viia konfliktideni. Rohepööret nähakse sageli pigem takistuse kui võimalusena. Sooväli-Seppingu meelest tuleb sellist perspektiivi muuta. See aga nõuab teadus- ja teadmistepõhist lähenemist, mis võimaldab asetada keskkonna, majanduse ja inimeste heaolu küsimused omavahelisse tasakaalu. „Me räägime palju tehnoloogiast, aga peame ka mõistma, miks me seda kõike teeme,“ rõhutas Sooväli-Sepping. Rohepöörde protsess peab olema läbimõeldud ja selgelt kommunikeeritud, sest just nii oleks võimalik leida sellele laialdast toetust ja aidata kaasa kestlikule tulevikule. Eelduseks on mitte tehniline ja teaduskeel, vaid laiemale lugejaskonnale arusaadava sõnavaraga selgitused. Rohepöörde kommunikatsioon: miks on selgus võtmetähtsusega? Rohepööre tähistab ulatuslikke ühiskondlikke muutusi, kuid Eestis on jäänud selle kommunikatsioon segaseks ja abstraktseks. Ivo Krustok Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest tõi esile, et paljud inimesed seostavad rohepööret peamiselt negatiivsete aspektidega: kõrgemad hinnad, töökohakaotused ja isiklike vabaduste piirangud, näiteks surve loobuda autodest. Rohepööre on muutunud politiseeritud teemaks ja vahendiks kultuurisõjas, milles vastandatakse „suuri pöörajaid“ ja „mittepöörajaid“. „Me ei tohiks rääkida inimestele abstraktsest rohepöördest, vaid peaksime selgitama, mida see nende elus muudab,“ rõhutas Krustok. Kommunikatsiooni keskmesse peaks asetuma konkreetne positiivne mõju: puhtam õhk ja toit, vaiksemad linnad, mugavamad liikumisvõimalused ja tervislikum elukeskkond. Alates hetkest, mil Euroopa rohelepe Eestisse jõudis, on selle ümber käinud arutelud jäänud sageli tehnokraatlikuks või ebamääraseks. Parlamendivalimistel asendati rohepöörde  isegi uue mõistega – “rohereform“ –, kuid tavainimesele pole suure muutuse sisu selgemaks saanud. Krustok rõhutas, et on suur viga otsida universaalset sõnumit. Rohepöördega seotud teemad varieeruvad. Tavainimesele tuleb rääkida tervisest, mugavusest ja tuleviku elukvaliteedist. Ettevõtjatega arutledes on oluline ESG (keskkondliku, sotsiaalse ja juhtimise) aspekt. Teadlaste jaoks peaks fookus olema kliimamuutustel ja kestlikkuse teaduslikel alustel. „Tuleb teha selgeks, mida ja kellega räägid, sest kõigiga ühtemoodi rääkida pole võimalik,“ lisas Krustok. Kommunikatsioon peaks olema teaduspõhine, kuid samas arusaadav ja see peaks vastama sihtrühma vajadustele. Rohepöörde edukas kommunikatsioon põhineb tugeval narratiivil. Inimestele on vaja jutustada lugusid, mis näitavad, kuidas rohepööre parandab nende igapäevaelu, toetab ettevõtete arengut ja tugevdab riigi kestlikkust ja konkurentsivõimet. „Me peame looma selge pildi, kuhu me soovime ühiskonnas läbiviidavate muutustega jõuda, mitte lihtsalt kirjeldama abstraktset protsessi,“ rõhutas Krustok. Kokkuvõttes pole rohepööre pelgalt poliitiline projekt, vaid ka võimalus ja soov parandada igapäevaelu. Selleks, et muuta keerukas ja sageli polariseeriv teema üheselt mõistetavaks, tuleb keskenduda mõistete täpsele, kokkulepitud tähendusele ning konkreetsetele, paremaks muutuvast keskkonnast rääkivatele lugudele.