Tudeng, kes arendas sõjapidamist

Tudeng, kes arendas sõjapidamist. 07.05.2024. TalTechi vilistlane Carl-Robert Reidolf vormis ajateenistuses saadud ülesandest magistritöö ja pälvis selle eest riikliku akadeemiliste teadustööde preemia ning riigi kõrgendatud huvi. Tema äriinfotehnoloogia õppekava raames valminud töö kannab pealkirja “Eesti Kaitseväe olukorra- ning lahinguteadlikkuse süsteemi uue versiooni väljatöötamine” – töö teema on Eesti riigikaitsele igati oluline. Enamgi: tegu on niivõrd tundliku materjaliga, et sellele kehtestati juurdepääsupiirang ning selles sisalduv teave liigitati ainult asutusesiseseks kasutamiseks. Seda enam, et Eesti Kaitsevägi on üks väheseid Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmeid, mis arendab ise oma üksuste olukorra- ja lahinguteadlikkuse süsteemi. Töö sisu lühidalt kokku võttes ütleb Reidolf, et olukorra- ja lahinguteadlikkuse süsteemid on kriitilised hajussüsteemid, mida eri riikide sõjaväed kasutavad sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel keerukate tegevuste juhtimiseks ja koordineerimiseks. Need süsteemid on loodud eesmärgiga pakkuda operatsioonide läbiviijatele reaalajas olukorrateadlikkust ja toetada seeläbi kiiremat otsustusvõimet, mis aitaks vägesid tõhusamalt juhtida. “Sel moel täidavad need tänapäeval operatsioonide eesmärkide saavutamisel olulist rolli, võimaldades tõhusat eri üksuste vahelist suhtlust, koostööd ja koordineerimist,” selgitab Reidolf. Töös arendatakse välja keeruline süsteem, mis põhineb põhjalikult valitud metoodikatel ning erinevatel raamistikel, ent töö autor ise arvab, et tööd premeeriti just analüüsi osa tõttu. Seal käsitleti, kas ja millisel kujul tasub Eesti Kaitseväel jätkata ajateenijatel põhineva arendusmudeli kasutamist ning kuidas kaasata ajateenijaid võimalikult efektiivselt Eesti Kaitseväe tarkvaraarendusprojektidesse, võttes arvesse “rohelist elu” ehk näiteks metsalaagreid, laskmisharjutusi ning väeosa ja kasarmu korrashoidu. Ajateenistus pani mõtte liikuma Huvi riigikaitse vastu süvenes Reidolfil just ajateenistuses. Võimalusest asuda küberteenistusse kuulis ta ülikoolis kursusekaaslastelt. “Paljude esivanemad olid kohustatud teenima aega nõukogude armees. Nii läks ka minu vanaisal, kes oli nõukogude armees tankiroodu ülem. Olgugi et lugusid on pajatatud huvitavaid, siis vähemalt mul endal puudus keskkooli ajal militaarvaldkonna suhtes suurem huvi. Asusin pärast gümnaasiumi kohe kõrgharidust omandama. Teadsin muidugi, et ühel hetkel tuleb minna kaitseväkke aega teenima. Kuulsin kursusekaaslastelt, et IT-taustaga kutsealustel on võimalik teenida küberteenistuses. Juttude järgi pidi see olema kergelt “põrandaalune” koht, kuhu pääsevad kõige teravamad pliiatsid ja kuhu võetakse vastu vaid kümmekond noort. Sõbrad liiga suuri lootusi ei andnud, ent kui sul õnnestub teenistusega liituda, oled tippude tipp. Sain Küberväejuhatuse informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse arendusjuhi kontakti, kirjutasin neile ja mind kutsuti tehnilisele vestlusele ning testile, mille tulemused lubati teada anda alles baaskursuse ajal. Nii et pidin minema ajateenistusse riskiga, et mind ei pruugita valida ning tuleb 11 kuud relv õlal metsas ja võsas mütata.” Ent kõik läks nagu pidi. “Kaevasime kamraadidega juba viiendat või kuuendat tundi kaevikuliini, vesi joogipudelis oli -20-kraadise välistemperatuuri tõttu jääs ning motivatsioon nullilähedane. Mäletan momenti, kui mõtlesin sõpradele ülikoolis ja kolleegidele pangas ning kirusin, et milleks oli vaja siia koos kamba kiilakatega üldse ronida. Hetk hiljem tuli ohvitser ja kutsus staapi. Pidavat olema tähtis kõne linnast. Helistati ja öeldi, et mind on arendusmeeskonda vastu võetud, kuid läbida tuleb ka allohvitseride kursus, sest nad ootavad, et hakkaksin arendusmeeskonda juhtima ning selleks on vaja välja teenida seersandi pagunid. See oli tõesti võimas!” kirjeldab ta teekonna algust. Küberteenistuses IKT Keskuses sai Reidolfi esimeseks ülesandeks panna kokku projekti meeskond. Kandidaate oli terve kaitseväe peale kokku rohkem kui 120. Meeskonna ülesandeks sai töötada välja olukorra- ja lahinguteadlikkussüsteemi uus versioon. “Minu ülesanne oli valmistada ette kõik arendustöödeks vajalik. Formeerisin projektorganisatsiooni ehk valisin sobiva meeskonna, vastutasin kogu projekti dokumentatsiooni eest, valisin välja metoodikad ja käivitasin arendustööde protsessid ning juhtisin arendustöid kuni projekti lõpuni,” selgitab Reidolf. Kuna ta mõistis, et teema sobib hästi ka TalTechi äriinfotehnoloogiaeriala magistritööks, lähenes ta sellele erilise põhjalikkusega ja pälvis eelmise aasta lõpus riikliku tudengitööde tehnika ja tehnoloogia valdkonna preemia. Reidolf toob välja, et pooleteiseaastane magistriõpe TalTechis, mille jooksul ta auhinnatud töö valmis kirjutas, andis talle kõik vajalikud teadmised ja aitas teha ka hüppe karjääriredelil. Süsteem annab pildi rindel toimuvast Kogu juhtimise koordineerimine toimub alati eelnevalt kindlaksmääratud plaanide ja protseduuride järgi. Need plaanid ja protseduurid võivad aga olla alamääratletud ja mitte kõige täpsemad, sest kohapeal võib tekkida reaalsest olukorrast teistsugune vaade ning see võib muuta kogu varasemalt planeeritut. Sellistel juhtudel peab situatsioonis olev isik andma operatsiooni juhile piisavalt teavet, et planeeritu saaks kohandatud viisiga, mis on kooskõlas ülema kavatsustega. Operatsiooni juhid viivad sisendist tulenevalt sisse vajalikud muudatused, et ülema kavatsus saaks eesmärgipõhiselt täide viidud. Sõjalise juhtimise ja kontrollimise operatsioonist võtavad vahetult osa ühelt poolt kõrgemad ohvitserid, keda nimetatakse operatsiooni juhtideks ning täitjad ehk operatsioonis osalevate üksuste ülemad, kelle hulka võivad kuuluda näiteks brigaadi-, pataljoni-, kompanii- või rühmaülemad. Operatsiooni juhid on isikud, kes viivad C2-süsteemide kaudu läbi sõjalis-taktikalisi operatsioone ja koostavad staapides ja juhtimispunktides ülemate kavatsusest lähtuvalt operatsioonide planeerimise faasis täpsed plaanid. Planeerimisfaasi lõpus saadetakse plaanid ülematele kinnitamiseks ning pärast vastava kinnituse saamist rakendamiseks alluvate üksuste ülematele. Üksikasjalikud lahinguplaanid ei pruugi tihti pärast operatsiooni alustamist kehtida. Reaalsetes situatsioonides ootamatute sündmustega kokkupuutuvad alluvate üksuste ülemad peavad algatama sündmustest lähtuva otsustusprotsessi. Nende ülesanne on tuvastada ja saavutada kõrgema ülema eesmärk isegi juhul, kui määratud ülesannet ei ole enam võimalik täita. Olukorra- ja lahinguvalmiduse teemide idee on sellest lähtuvalt vähendada VOOT-tsükli („vaatle, orienteeri, otsusta ja tegutse“) aega ning olla seeläbi vastasest otsustusvõimelisem ja kiirem. Eesmärk on olukorras tegutseva üksuse initsiatiiv, mis sunniks vastast reageerima ning suurendama tema mahajäämust ja vähendama tema reageerimisvõimet. Ainulaadne võimalus IT-d õppivale ajateenijale Kuigi sarnaseid süsteeme ehitatakse igal pool maailmas alates riigikaitsest kuni e-kaubanduse lahendusteni välja, peitub Reidolfi jaoks töö suur väärtus just selles, et ta sai väga põhjalikult analüüsida, kas ja millisel moel võimaldab tänane Eesti ajateenistuse formaat kaasata ajateenijat tarkvaraarenduse tööülesannetesse. “Eesti riik on üks väheseid NATO-s, kes oma ajateenijatega sellist süsteemi ehitab,” kiidab Reidolf. Muidu ehitavad nii suuri süsteeme ikkagi eraettevõtted või riigi osalusega ettevõtted ja see võib maksta kümneid miljoneid. Reidolf peab Eesti ajateenistuse plussiks veel seda, et IT-d õppinud noored ei ole ajateenistuse ajal stagnatsioonis ega liigu allapoole, vaid saavad jätkata professionaalset karjääri, ehitades üles väga keerulist süsteemi. Magistriõpe aitas teha karjääriredelil vajaliku hüppe Kui paljud keskenduvad õpingute ajal ennekõike enda harimisele, hakkas Reidolf mõtlema varakult ka karjäärile, mistõttu ta on olnud tööturul aktiivne juba aastaid. Hetkel töötab ta tarkvaraettevõttes  Net Group meeskonna juhina ning nüüdsest on võimalik kohata teda ka küberharjutusväljakuid ehitavas Kaitseväe sihtasutuses CR14, mille juhtkonda ta ärijuhina kuulub. “Kuna mu magistritöö sai riiklikult premeeritud ja ajateenistusest kaasnes vajalik kogemus, siis jäin neile silma. See on väga suur karjäärihüpe,” ütleb ta enesekindlalt. Lisaks veab ta koos sõbraga Eesti üht kõige kiiremini kasvavat logistikaettevõtet Tempo Post, mis aitab internetikaupmeestel oma tooteid üle maailma kohale toimetada. Reidolfi jaoks on oluline jätkata ka aktiivse reservväelasena, et mitte kaotada oma positsiooni kaitseväes. “Reservis tuleb võidelda oma sõjaaja ametikoha eest ja olla väejuhatuse jaoks pildis. Ennast tuleb pidevalt harida ja meeskonnale tõestada. Sülle ei kuku siin elus iseenesest kunagi mitte midagi – kõik tuleb alati välja võidelda,” rõhutab ta.