Trialoogi toimetaja
TalTechi biotehnoloogia hargettevõte ÄIO on jõudnud olulise verstapostini. Septembris valmis ettevõtte esimene täismahuline tootmispartii, mille tulemusena toodeti tonn pärmipõhist alternatiivõli.
Ettevõtte asutaja, TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi professori Petri-Jaan Lahtvee sõnul on ettevõtte eesmärk väärindada kohalikke kõrvalsaaduseid (näiteks saepuru), et luua palmiõlile keskkonnasõbralik alternatiiv ning tugevdada samal ajal toidujulgeolekut. ÄIO toodetud õlisid saab lisaks toiduainetööstusele kasutada ka näiteks kosmeetikas.
Märgiline saavutus
Septembris jõudis ÄIO uue teetähiseni: ettevõte tootis oma esimese partii pärmipõhist alternatiivõli, kogumahuks üks tonn.
Sel viisil liiguti tulemuslikult laborikatsetest tööstusliku tootmiseni. Kuigi ettevõte kavandas algselt rajada omaenda demotehase, loobuti sellest plaanist, sest Eestisse kerkib vajalikke teenuseid pakkuv biorafineerimiskeskus. See annab ÄIOle võimaluse suunata ressursid otse tootearendusse ja hakata valmistama ette turule sisenemist. Pika perspektiivi plaan on aga jõuda täismahus tootmisse. Kavandatava tootmisüksuse võimekus võiks Lahtvee sõnul ulatuda 2000 tonnini aastas.
Tootmise suurendamise ambitsiooniga paralleelselt käib praegu nii toidu- kui ka kosmeetikatööstuses tegutsevate partneritega tihe koostöö. „Üks tonn on alles algus,“ sõnas ettevõtte kaasasutaja ja tegevjuht Nemailla Bonturi. „See tõestab, et meie tehnoloogia töötab ka laborist suuremas mastaabis ning sellel on olemas reaalne äriline potentsiaal.“
„Üks tonn on alles algus, See tõestab, et meie tehnoloogia töötab ka laborist suuremas mastaabis ning sellel on olemas reaalne äriline potentsiaal.”
Globaalne siht
Ettevõtte strateegia on olnud algusest peale suunatud globaalsele turule. „Eesmärk on jõuda sinna 2028.-2029. aastal,“ ütles Lahtvee.
Täna asub suurim osa ÄIO koostööpartneritest Euroopas, kuid sidemeid on loodud ka Aasias ja Ameerikas. Turule sisenemise kriteeriumid sõltuvad kahest tegurist: esiteks õlide tootmiseks kasutatavast toormest, teiseks ettevõtete valmisolekust katsetada uusi, keskkonnasõbralikumaid lahendusi.
Lahtvee tõi esile kaks peamist eesmärki: ühest küljest tagada toidujulgeolek ning tagada tootmine ka Eestis ja lähiregioonis, teisest küljest aga jõuda turgudele, kus on piisavalt kõrvalsaaduseid ja vajadus alternatiivse tooraine järele kõige suurem. Eesti, aga ka mitmed Euroopa riigid sobivad tootmiseks just tänu olemasolevatele tööstustele, mille kõrvalsaadusi saab kasutada toormena.
Septembris jõudis ÄIO uue teetähiseni: ettevõte tootis oma esimese partii pärmipõhist alternatiivõli, kogumahuks üks tonn. Fotol ÄIO kaasasutajad Nemailla Bonturi ja Petri-Jaan Lahtvee. Foto: ÄIO
Müüt: ettevõtja ei saa olla tõsiselt võetav teadlane
Lisaks ettevõtte juhtimisele töötab Lahtvee TalTechis professorina ning on seetõttu hästi kursis, millised takistused piiravad ülikoolis hargettevõtluse arengut. Tema hinnangul on üheks suuremaks probleemiks suhtumine: „Veel mõni aeg tagasi võis kohata hoiakut, et kui sa oled seotud ettevõtlusega, ei tegelegi sa justkui enam tõsise teadusega.“
„Veel mõni aeg tagasi võis kohata hoiakut, et kui sa oled seotud ettevõtlusega, ei tegelegi sa justkui enam tõsise teadusega.“
Teine kitsaskoht on seotud akadeemiliste motivaatoritega. Praegu pole teadlaste karjääriredelil ühtegi selget kriteeriumi, mis väärtustaks seotust ettevõtlusega või hargettevõtte loomist. Lahtvee sõnul keskenduvad karjäärivõimalused eelkõige teaduspublikatsioonidele, rahvusvaheliste konverentside korraldamisele ja doktorantide juhendamisele: „Sul on kümneid erinevaid ülesandeid, mida pead täitma, aga seoses ettevõtlusega pole ühtegi sellist kriteeriumi. Ettevõtlus liigitub pigem lisategevuseks, mis kindlasti ei motiveeri uurimisgruppide juhte.“
Lahtvee rõhutas, et hargettevõtluse eestvedajad ei pea ilmtingimata ise uurimisgruppi juhtima. Nad võiksid pigem aidata luua toetavat keskkonda ja mehhanisme, mis annaksid noorematele teadlastele võimaluse oma ideid ellu viia. Selline lähenemine looks teadusgruppides rohkem ruumi innovatsiooniks, sest ettevõtlustee nõuab palju energiat ja pühendumist, mida kõigil ei pruugi olla.
Teadusest turule – õppetunnid teekonnalt
Lahtvee tunnistas, et teaduse ja ettevõtluse vahel pole lihtne tasakaalu leida – kui vastutusalasid on korraga mitu, jääb mõni neist paratamatult tagaplaanile. Tema sõnul peitub lahendus aga selles, kui mõlemal pool, nii teadusgrupis kui ka ettevõttes, on tugevad meeskonnad. Selline tasakaal aitab hoida fookust ja tagada, et mõlemal suunal liigutakse edasi.
Samas julgustas Lahtvee teadlasi oma ideid katsetama: „Iga uue ideega ei tasu kohe kaasa minna, aga kui ärkad juba mitu hommikut järjest sama mõttega ja see ei anna sulle enam rahu, on õige hetk püüda ideed ellu viia.“
Lahtvee toonitas, et teekond ideest teostuseni pole lihtne – see nõuab palju aega, energiat ja pidevat õppimist, eriti siis, kui inimesel on akadeemiline taust. Kui aga sisetunne ütleb, et tegu on õige asjaga, tasub julgelt edasi liikuda.
Ühe senise suurima õppetunnina toob Lahtvee välja tõiga, et juba varakult tasub pöörata tähelepanu juriidilistele detailidele. Teekonna alguses on lihtne allkirjastada dokumente, mille sisu ei tundu esialgu oluline või mille tähendus pole lõpuni selge, kuid hiljem võivad need probleeme tekitada või äriarengut pärssida.
Lahtvee sõnul sündis ÄIO soovist kontrollida, kas teadustöö tulemustest võib saada ka praktilist kasu. Tänane teekond on näidanud, et akadeemilisest ideest võib kasvada rahvusvahelise haardega ettevõte, millel on potentsiaal kujundada ümber toiduainetööstuse tulevik.
„Iga uue ideega ei tasu kohe kaasa minna, aga kui ärkad juba mitu hommikut järjest sama mõttega ja see ei anna sulle enam rahu, on õige hetk püüda ideed ellu viia.”
