TalTechi emeriitdotsent Kalle Tammemäe selgitas, et tavalise telekohaloleku roboti puhul on peamine eesmärk võimaldada inimesel kaugelt ruumi näha ja kuulda ning seal ringi liikuda – justkui oleks ta ise kohal. TalTechi katsetatav manipulaatoriga kohalolekurobot läheb aga sammu edasi: sellel on käsi meenutav liigutatav teleskoopvars ja paindlik haarats, millega saab esemeid haarata ja liigutada, näiteks koduses keskkonnas. “Juhtimine toimub kaugelt ja robotil on vaid piiratud iseseisvus, kuid see suudab käsitseda kuni 2 kg raskusi, muutes selle kasulikuks lihtsamates praktilistes ülesannetes.”
Need uuendused avavad uusi rakendusvõimalusi nii hooldekodudele, raamatukogudele kui ka teenindussektorile. Kogu arenduse fookus on suunatud sellele, kuidas saaksid inimene ja robot paremini koos toimida.
Tammemäe kirjeldab oma jutu ilmestamiseks olukorda, kus manipulaatorrobot võib näiteks tuua liikumisvõimetule inimesele külmkapist apelsinimahla, valada selle klaasi või vajutab hoopis inimese eest valguslülitit.
Kuigi Tammemäe enda töövaldkond on peamiselt seotud arvuti riistvara ja -süsteemide arendusega, osales ta TalTechi IT didaktika uurimisrühma loomises ja käivitamises, ning aitas hankida esimesi roboteid, sealhulgas Stretch-robotit. Just IT didaktika uurimisrühm keskendubki taolistele robotitele. Tammemäe rääkis, et Stretch robot on Ameerika idufirma Hello Robot toode, mis baseerub avatud platvormil ja kogukonnaarendusel. Just seetõttu on see eriti hinnatud teadusasutuste poolt, kes uurivad roboti praktilisi kasutusvõimalusi sotsiaalsetes olukordades.
Praegu juhendab Tammemäe tudengiprojekte, mille raames hakatakse sügisel arendama manipulaatorrobotite uusi lahendusi. „Sügisel on plaanis rida projektitöid, mille juurest loodame jõuda ka teadusartiklite ja lõputöödeni.“
„Juhtimine toimub kaugelt ja robotil on vaid piiratud iseseisvus, kuid see suudab käsitseda kuni 2 kg raskusi, muutes selle kasulikuks lihtsamates praktilistes ülesannetes.”
Testimised raamatukogudes, hooldekodudes ja kaubanduskeskustes
Uurimisrühm teeb aktiivset koostööd mitmesuguste partneritega – raamatukogude, hooldekodude, tervishoiuasutuste, kaubanduskeskustega. Näiteks Ülemiste keskuses on katsetatud robotit „majajuhi“ rollis, et aidata külastajaid juhiste ja teabega.
Teenindussfääris on mitmeid tasandeid, millest võiks leida robotitele rakendusvõimalusi. Tammemäe rõhutas, et lisaks tehnilisele abile on oluline ka sotsiaalne mõõde – robotid oleksid võimelised suhtlema hooldekodude elanikega, kes tunnevad end sageli üksildasena. „Robot võib pakkuda mingil määral leevendust suhtlusvaegusele, ehkki ta inimest täielikult ei asenda.“.
Samuti on oluline, millise mulje robot inimeses tekitab. „Kui robot sarnaneb inimesega, aga käitub natukenegi võõristavalt, siis kalduvad inimesed pigem eemale hoidma – seda nähtust tuntakse õõvaoru (uncanny valley) efektina,“ selgitas Tammemäe. Seetõttu on praegu eelistatud pigem tehnilise välimusega seadmed, mis ei püüa inimest jäljendada.
Eestis telekohalolekuroboteid ei valmistata – TalTech hangib need Ameerikast või Hiinast. Tammemäe sõnul on võimalik juba praegu osasid telekohaloleku-funktsiooniga roboteid täiesti mõistliku hinnaga hankida. TalTechi tugevus seisneb riistvaraga tegelemise asemel pigem tarkvara ja käitumusliku poole arendamises. „Me ei loo uusi roboteid, vaid töötame välja nende kasutusvõimalusi. Oleme selles asjas maailmatasemel.“
Viie aasta perspektiivis näeb Tammemäe, et kohalolekurobotite suurim potentsiaal avaldub teenindus- ja hooldusvaldkonnas. „Seda tüüpi robotid ei lähe põllumajandusse ega ehitusse, vaid eelkõige sinna, kus inimene vajab abi või suhtlust.“ Hooldekodudes annaks robot hooldajale võimaluse distantsilt olukorda hinnata ja tagasisidet anda ning enamgi: robot on suuteline tehisintellekti rakenduste toel ise suhtlema.
„Me ei loo uusi roboteid, vaid töötame välja nende kasutusvõimalusi. Oleme selles asjas maailmatasemel.“
Ettevõtete huvi on suur
Ettevõtete huvi sedatüüpi robotite vastu on Tammemäe sõnul eriti teenindussektoris kasvamas,. „Telekommunikatsiooniettevõtetes, pankades – nendes kohtades, kus ettevõte puutub kliendiga kokku –, võiks robot olla vabalt esimene kontaktpunkt.“
Samuti näeb ta suurt potentsiaali tudengiprojektides, mis analüüsivad konkreetselt Stretch-roboti võimalusi.
TalTech ei püüa robotite maailma üksi muuta, vaid tegutseb rahvusvahelises koostöövõrgustikus, mis annab võimaluse arendada lahendusi üheskoos partnerülikoolide ja ettevõtetega. „Meie roll on aidata kinnitada hüpoteese ning katsetada, kuidas saada inimene ja robot paremini – tasakaalukamalt, sujuvamalt ja pingevabamalt – koos toimida,“ võttis Tammemäe koostöö väljavaate kokku.
“Meie roll on aidata kinnitada hüpoteese ning katsetada, kuidas saada inimene ja robot paremini – tasakaalukamalt, sujuvamalt ja pingevabamalt – koos toimida.”
