Tanel Kerikmäe: tänapäeva suurimaks varaks on andmed

19.09.2024
Tanel Kerikmäe: tänapäeva suurimaks varaks on andmed. 19.09.2024. Selle artikli originaalversioon avaldati esimest korda Forte ja Eesti ülikoolide rubriigi „Tunne teadlast“ raames Delfis. Tanel Kerikmäe, Euroopa õiguspoliitika ja tehnoloogiaõiguse täisprofessor tenuuris, on TalTechi õiguse instituudi direktor, Singapuri ülikooli Tehnoloogia, Robootika, Tehisintellekti ja Õiguse tippkeskuse välisliige ning lisaks tegev veel mitmes välisülikoolis. Tema peamine tegevussuund on tehnoloogiate kasutamise õiguslik analüüs. Uurisime Kerikmäelt tema töö kohta lähemalt. Milline on praegu teie käsil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on? Teadagi on tänapäeva suurim vara andmed, mille oskuslik kasutamine, sealhulgas tehisintellekti abil, annab võimaluse tõhusamaks haldusjuhtimiseks, majandusotsuste tegemiseks, paremaks meditsiiniteenuse pakkumiseks jne. Sellega seoses võib tekkida õiguslikke vastuolusid privaatsuse, andmekaitse ja õigusriikluse tagamisega. Olen nõustanud nii avalikku kui ka erasektorit, rahvusvahelisi organisatsioone, viinud läbi teadus- ja arendusprojekte mitmes regioonis ja maailmajaos. Peamine eesmärk on ette aimata juriidilisi probleeme ja leida keskkonnas toimiv metoodika, et andmete ja algoritmide maailma korrastada – ikka selle nimel, et õhinaga kavandatu ei annaks tagasilööke, mis hea eesmärgi nurjaksid. Mis on teie teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud saavutus? Oleme pakkunud lahendusi ja analüüse Euroopa Liidu institutsioonidele, suurettevõtetele, nagu Meta ja Bolt, juhendanud Euroopa riikide kõrval Aasia ja Aafrika valitsusi. Kokkuvõtlikult võiks ehk öelda, et oleme koostanud süsteemseid ja terviklikke strateegilisi lähenemisi näiteks tehisintellekti, reaalajamajanduse ja erinevate e-lahenduste jaoks. Kuidas jõudsite teaduseni ja mis teid teaduse juures köidab? Ilmselt oli suur mõju vanematel, kes mind ülikooli poole suunasid, aga mul oli ka endal suur teadmistejanu – lapsena lugesin valimatult pea kõike, mis kätte sattus. Teadusetegemine arendab vaimselt – õpid süsteemselt ja selektiivselt infot koguma ja sünteesima ning edastama loomingut struktureeritult ja loogiliselt. Teaduses konkureeritakse nagu spordiski. On hea tunne teha koostööd oma ala professionaalidega ja panustada valdkonna arengusse. Põnev on leida uus ja vajalik vaatenurk. Igale sooritusele järgneb ka tagasiside – tegelikult on teadusetegemine üsna pragmaatiliselt mõõdetav. Avaldamine, tsiteerimine ja rahastamine – kui seda ei ole või see on kesine, siis oled läbi kukkunud. Boonusena tuleb arvesse reisimine uutesse keskkondadesse – olen pea aasta elanud Kesk-Aasias, õpetanud Šveitsis, Jaapanis, Singapuris, Vietnamis ja Tšehhis. Tõsiteadus on rahvusvaheline, kahjuks on siiski ülikoole ja/või ka õigusteaduskondi, kus seda veel ei mõisteta – külatänaval jalgpalli mängimine võib olla vahel lõbus, aga sinna sa jäädki, kui maailmameistriks saada ei taha. Teadustöö tulemus, mille üle olete eriti uhke? Koos kolleegidega oleme loonud TalTechi eduka instituudi, mis on regioonis teadusrahastuse ja kõrgetasemeliste publikatsioonidega valdkonna juhtivamaid ja millel on koostööprojekte paljude Euroopa ja maailma tippülikoolidega. Isiklikult on hea meel ka minu teadustööde tsiteeringute üle, mida on 1650, ja kuues riigis juhendatud 15 doktorandi üle, kellest osa lõpetasid sel suvel. Loomulikult mäletan oma esimesi raamatuid ja nende värsket trükilõhna. Teaduses konkureeritakse nagu spordiski. Külatänaval jalgpalli mängimine võib olla vahel lõbus, aga sinna sa jäädki, kui maailmameistriks saada ei taha. Mida te oma teadustöös veel korda sooviks saata? Euroopa on teistest regioonidest ees arusaamadega, mis muudavad juristiks pürgijate õpiväljundeid. See tähendab eelkõige avatud koostööd ja interdistsiplinaarset lähenemist, uute teooriate ja lähenemiste, nagu proaktiivne õigus, digitaalne konstitutsionalism ja õigusdisain, tundmist ja rakendamist ning oskust leidlikult mõelda. Riigid ja turud vajavad palju mitmekülgsemate oskustega õiguseksperte ja minu missioon on need vajadused kaardistada ja rakendada neid nii teadus- kui õppetöös.
Tanel Kerikmäe | Foto: Heiki Laan/TalTech

Tanel Kerikmäe | Foto: Heiki Laan/TalTech

TalTechi õiguse instituudi direktor Tanel Kerikmäe loob süsteemseid ja terviklikke strateegilisi lähenemisi tehisintellekti kasutuselevõtul.

Selle artikli originaalversioon avaldati esimest korda Forte ja Eesti ülikoolide rubriigi „Tunne teadlast“ raames Delfis.

Tanel Kerikmäe, Euroopa õiguspoliitika ja tehnoloogiaõiguse täisprofessor tenuuris, on TalTechi õiguse instituudi direktor, Singapuri ülikooli Tehnoloogia, Robootika, Tehisintellekti ja Õiguse tippkeskuse välisliige ning lisaks tegev veel mitmes välisülikoolis. Tema peamine tegevussuund on tehnoloogiate kasutamise õiguslik analüüs. Uurisime Kerikmäelt tema töö kohta lähemalt.

Milline on praegu teie käsil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on?

Teadagi on tänapäeva suurim vara andmed, mille oskuslik kasutamine, sealhulgas tehisintellekti abil, annab võimaluse tõhusamaks haldusjuhtimiseks, majandusotsuste tegemiseks, paremaks meditsiiniteenuse pakkumiseks jne.

Sellega seoses võib tekkida õiguslikke vastuolusid privaatsuse, andmekaitse ja õigusriikluse tagamisega. Olen nõustanud nii avalikku kui ka erasektorit, rahvusvahelisi organisatsioone, viinud läbi teadus- ja arendusprojekte mitmes regioonis ja maailmajaos.

Peamine eesmärk on ette aimata juriidilisi probleeme ja leida keskkonnas toimiv metoodika, et andmete ja algoritmide maailma korrastada – ikka selle nimel, et õhinaga kavandatu ei annaks tagasilööke, mis hea eesmärgi nurjaksid.

Mis on teie teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud saavutus?

Oleme pakkunud lahendusi ja analüüse Euroopa Liidu institutsioonidele, suurettevõtetele, nagu Meta ja Bolt, juhendanud Euroopa riikide kõrval Aasia ja Aafrika valitsusi. Kokkuvõtlikult võiks ehk öelda, et oleme koostanud süsteemseid ja terviklikke strateegilisi lähenemisi näiteks tehisintellekti, reaalajamajanduse ja erinevate e-lahenduste jaoks.

Tanel Kerikmäe | Foto: TalTech

Tanel Kerikmäe | Foto: TalTech

Kuidas jõudsite teaduseni ja mis teid teaduse juures köidab?

Ilmselt oli suur mõju vanematel, kes mind ülikooli poole suunasid, aga mul oli ka endal suur teadmistejanu – lapsena lugesin valimatult pea kõike, mis kätte sattus. Teadusetegemine arendab vaimselt – õpid süsteemselt ja selektiivselt infot koguma ja sünteesima ning edastama loomingut struktureeritult ja loogiliselt.

Teaduses konkureeritakse nagu spordiski. On hea tunne teha koostööd oma ala professionaalidega ja panustada valdkonna arengusse. Põnev on leida uus ja vajalik vaatenurk. Igale sooritusele järgneb ka tagasiside – tegelikult on teadusetegemine üsna pragmaatiliselt mõõdetav. Avaldamine, tsiteerimine ja rahastamine – kui seda ei ole või see on kesine, siis oled läbi kukkunud.

Boonusena tuleb arvesse reisimine uutesse keskkondadesse – olen pea aasta elanud Kesk-Aasias, õpetanud Šveitsis, Jaapanis, Singapuris, Vietnamis ja Tšehhis. Tõsiteadus on rahvusvaheline, kahjuks on siiski ülikoole ja/või ka õigusteaduskondi, kus seda veel ei mõisteta – külatänaval jalgpalli mängimine võib olla vahel lõbus, aga sinna sa jäädki, kui maailmameistriks saada ei taha.

Teadustöö tulemus, mille üle olete eriti uhke?

Koos kolleegidega oleme loonud TalTechi eduka instituudi, mis on regioonis teadusrahastuse ja kõrgetasemeliste publikatsioonidega valdkonna juhtivamaid ja millel on koostööprojekte paljude Euroopa ja maailma tippülikoolidega.

Isiklikult on hea meel ka minu teadustööde tsiteeringute üle, mida on 1650, ja kuues riigis juhendatud 15 doktorandi üle, kellest osa lõpetasid sel suvel. Loomulikult mäletan oma esimesi raamatuid ja nende värsket trükilõhna.

Teaduses konkureeritakse nagu spordiski. Külatänaval jalgpalli mängimine võib olla vahel lõbus, aga sinna sa jäädki, kui maailmameistriks saada ei taha.

Tanel Kerikmäe | Foto: TalTech

Tanel Kerikmäe | Foto: TalTech

Mida te oma teadustöös veel korda sooviks saata?

Euroopa on teistest regioonidest ees arusaamadega, mis muudavad juristiks pürgijate õpiväljundeid. See tähendab eelkõige avatud koostööd ja interdistsiplinaarset lähenemist, uute teooriate ja lähenemiste, nagu proaktiivne õigus, digitaalne konstitutsionalism ja õigusdisain, tundmist ja rakendamist ning oskust leidlikult mõelda.

Riigid ja turud vajavad palju mitmekülgsemate oskustega õiguseksperte ja minu missioon on need vajadused kaardistada ja rakendada neid nii teadus- kui õppetöös.