Taavi Kotka: kui tahad muutust, tuleb käed külge panna

Taavi Kotka: kui tahad muutust, tuleb käed külge panna. 24.10.2025. Tegemist on kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ja tüdrukute seas tehnoloogiahuvi propageeriva liikumise HK Unicorn Squad koostöös sündinud kodanikualgatusega, mille käivitajate hulka kuulub ka tehnoloogiaettevõtja ning TalTechi vilistlane Taavi Kotka. Kotka tõdes, et Venemaa agressioonisõda Ukrainas on näidanud, kui palju sõltub tänapäevases militaarkonfliktis droonidest ja nende oskuslikust kasutamisest. Eesti kaitsevõimetki mõjutab üha enam küsimus, kui palju on meil inimesi, kes oskavad ja julgevad droone kasutada. Kodanikualgatus, mis tõuseb õhku HK Unicorn Squad’i kaasasutanud Kotka rääkis, et drooniõpe on Unicorn Squad’is loomulik osa tüdrukute tehnoloogiaõppest, kuid täiskasvanute seas samasugust põhitasemel teadmist napib. „Olen olnud droonide lennutamise ja ehitamise maailmas seitse-kaheksa aastat ning näen, kui lihtne ja kui vajalik see on. Teistpidi on aga näha, et paljudel täiskasvanutel – sealhulgas minu sõpradel – puuduvad droonide osas isegi elementaarsed oskused.“ Eestis küll pakutakse professionaalseid droonikoolitusi, kuid sinna jõuavad vähesed, sest puudub esmase kogemuse ja enesekindluse tase. „See on natuke nagu läheks Kelly Sildaru juurde suusatrikke õppima, aga ei oska veel suusatada,“ tõdes Kotka. Nii sündiski mõte hakata õpetama drooninduse baasteadmisi ka täiskasvanutele. Kui Unicorn Squad aitab kasvatada tehnoloogiahuvi tüdrukute seas, siis Kuri Kotkas annab sama võimaluse igast soost täiskasvanutele – ent sedapuhku militaarses võtmes. Kotka sõnul tugineb programm nn sõela- või lehtrimeetodile: kõigepealt kaasatakse võimalikult lai huviliste ring, et kõik asjast huvitatud saaksid isiklikult kogeda ja otsustada, kas droonindus on nende jaoks. Tõsisema huvi korral saab hiljem jätkata juba keerukamatel koolitustel, et treenida professionaalseks droonipiloodiks. Programmi vastu on tuntud erakordselt suurt huvi. Koolitused hakkavad toimuma väikestes, 12-liikmelistes gruppides, et igale osalejale jaguks piisavalt lennuaega ja praktilist juhendamist. Õppetöö keskmes on praktiline kogemus – osalejad saavad ühtaegu harjutada reaalseid lennutunde ja kasutada Ukraina treeningsimulaatoreid, mis võimaldavad treenida olukordades, kui side katkeb, seade satub segajate mõju alla või tuleb tegutseda tule all. Põhiosa koolitustest jääb Kotka sõnul järgmisse aastasse – selleks ajaks hangib Kaitseliit vajaliku varustuse ja koolitab välja instruktorid, et süsteem saaks täismahus tööle hakata. „See on natuke nagu läheks Kelly Sildaru juurde suusatrikke õppima, aga ei oska veel suusatada.” Miks mõni idee võtab aega Kotka tunnistas, et tee riigi toetuse ja koostööni polnud lihtne: „Minu esimene katse ebaõnnestus. Rääkisin ideest kaitseministeeriumile juba poolteist aastat tagasi – öeldi, et teeme, aga midagi ei juhtunud.“ Ta mõistis, et kui tahta muutust, tuleb ise käed külge panna. Koos politsei instruktoriga töötas ta välja koolitusmetoodika, viis läbi pilootkursused ja alles siis kirjutas kaitseministrile memo. Seekord liikusid asjad edasi. „Sa pead olema järjekindel ja ega tihti insenerina ei jäägi muud üle, kui ise asjad puust ja punaseks ette teha,“ väitis Kotka. Ta usub, et päris muutused sünnivad tegutsemisest, mitte ootamisest. Selle põhimõtte järgi on ta panustanud oma isiklikest vahenditest ligi kaks miljonit eurot HK Unicorn Squadi tegevusse. Tema sõnul on liikumine loonud keskkonna, kus tüdrukud tunnevad end tehnikamaailmas enesekindlalt, ning tänu sellele õpib praegu vanusegrupis 8–13 tehnoloogiat juba rohkem tüdrukuid kui poisse. Kotka hinnangul on Eestis liiga vähe neid inimesi, kes pärast edu saavutamist ühiskonnale piisavalt tagasi annaksid. Sageli toetatakse juhatuse liikmete hobisid või üksikuid spordiüritusi, ent tagasiandmisekultuur võiks olla palju laiemalt ühiskonda juurdunud: „See pole tagasiandmine, kui annad ülikoolile paar stipendiumi olukorras, kui su kasum ulatub kümnetesse miljonitesse. Loogiline tase võiks olla üks kuni kolm protsenti kasumist.“ „Sa pead olema järjekindel ja ega tihti insenerina ei jäägi muud üle, kui ise asjad puust ja punaseks ette teha.“ Kus viga näed laita Bolti kaasasutaja ja ingelinvestor Martin Villig on üks neist, kes läbis Kuri Kotkas pilootkoolituse. „Läksime pojaga baaskoolitusele huvi pärast, et saada paremini aru droonide militaarse kasutuse põhimõtetest ning proovida esimest korda simulaatoris FPV (first person view) drooniga lendamist,“ ütles ta. Teema on tema hinnangul aktuaalne ja oluline ning ta plaanib FPV lendamist ka ise juurde õppida. „Sõjatööstus areneb ülikiiresti, mistõttu on kriitiline, et Eesti Kaitsevägi ja inimesed oleksid uute tehnoloogiatega kursis ja oskaksid neid rakendada. Selline baaskoolitus võiks liigituda veidi „tiigrihüppe“ valdkonda, kus oluline osa ühiskonnast saab baasteadmised ja väiksem osa huvilisi omandab täpsemad droonispetsialisti oskused,“ rääkis Villig. Ta usub siiralt, et kõik inimesed peaksid jõudumööda meie väiksesse riigi panustama – kas oma aega või ka rahaliselt. „Kodanikualgatused on väga olulised, et lahendada küsimused või teemad, mida riik ei märka piisavalt kiiresti või ei jõuagi kõike lahendada,“ arutles ta. Heade näidetena tõi ta välja nii Kotka algatatud Unicorn Squadi tehnoloogiaringid ja droonikoolitused, Villigi enda kaaskäivitatud kood/Jõhvi tehnoloogiakooli ja heategevuslikud Heateo Mõjufondi ja Haridusfondi. „Kokkuvõttes: kus viga näed laita, seal tule ja aita! End hästi tõestanud ideele võiks riik mingil hetkel ka regulatsiooni ja rahaga appi tulla mõju skaleerima,“ ütles ta lõpetuseks. „Sõjatööstus areneb ülikiiresti, mistõttu on kriitiline, et Eesti Kaitsevägi ja inimesed oleksid uute tehnoloogiatega kursis ja oskaksid neid rakendada. Selline baaskoolitus võiks liigituda veidi „tiigrihüppe“ valdkonda, kus oluline osa ühiskonnast saab baasteadmised ja väiksem osa huvilisi omandab täpsemad droonispetsialisti oskused.” Ülikool mugavustsoonist välja Siirast ja proaktiivset tegutsemisjulgust ootab Kotka ka TalTechilt. Kuidas saaks teaduasutus ja ettevõtjad teha senisest sisulisemat koostööd? Kotka hinnangul pole probleem mitte tahtes, vaid selles, et õiged inimesed leiaksid üksteist paremini üles. Kui tudengil on tõeliselt hea idee, peaks professor suutma viia ta kokku inimesega, kes oskaks hinnata mõtte tegelikku toimivust ja potentsiaali. „Ehk siis mitte suvalise nubluga mõnes ettevõttes, vaid inimesega, kellel on olemas vastava toote arendamise ja müümise kogemus,“ rõhutas ta. Et aga ülikoolis sündinud ideed vastaksid paremini päris maailma vajadustele, peab ka ülikool ise oskama oma erialasid ja tegevusssuundasid ajas paremini ümber mõtestada. „TalTech on jäänud pidama mugavustsooni. Tuleb kriitilisemalt hinnata, millised erialad on suunatud tulevikku ja millised mitte.“ Kotka möönis, et iga uue Kuri Kotkas taolise algatusega kaasneb paratamatult risk, et kõik ei lähe nii nagu loodetud. „Oleme ka selleks stsenaariumiks valmis, aga kes ei proovi, ei saa ka kunagi teada,“ sõnas ta. Selline algatusvõimeline mõtteviis saadab teda kõiges, mida ta ette võtab – olgu selleks soov süstida tüdrukutesse tehnoloogiahuvi või propageerida tavakodanikele drooniõpet. „Tuleb kriitilisemalt hinnata, millised erialad on suunatud tulevikku ja millised mitte.“