Solaride: enam kui tudengiprojekt

Solaride: enam kui tudengiprojekt. 22.01.2026. Solaride’i puhul pole tegu üksiku edulooga, vaid õppimisplatvormiga, mille kaudu jõuavad Eesti haridusasutuste – sealhulgas TalTechi – tudengite teadmised praktiliste lahendustena rahvusvahelisse tippkonkurentsi. Tegu on ainsa üle-eestilise tudengiprojektiga, mis teeb koostööd nelja kõrgkooliga: TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Eesti Maaülikool. Solaride sündis 2020. aastal kahe Tartu Ülikooli tudengi initsiatiivist ehitada valmis Baltikumi esimene päikeseauto. Tänaseks on ideest kasvanud välja inderdistsiplinaarne haridus- ja koostööprojekt, mille põhifookus on tulevikutalentide arendamine ning tehnoloogiahariduse populariseeimine. Solaride’i tegevjuhi Kevin Kaljumäe sõnul tähistab praegu käimasolev 4. hooaeg organisatsiooni neljanda päikeseauto arendus- ja ehitusperioodi. Iga Solaride’i hooaeg on olnud seotud uue auto valmimisega. Neljanda auto kallal töötab 74-liikmeline aktiivne tiim, kellest 23 õpivad TalTechis.  Igat päikeseautot ehitatakse kaks aastat. „Esimene poolaasta on inseneeriatiimil täis koolitusi, mille baasilt toimub spetsialiseerumine. Autoehitus ise algab aprillis,“ ütles Kaljumäe. Kaljumäe selgitas, et juhatuse rollid on tasustatud, kuid suurem osa meeskonnast panustab projekti vabatahtlikkuse alusel. 3000 kilomeetrit päikese jõul Sügisesel võistlusel tuli rinda pista maailma kõige tuntumate päikeseautotiimidega Bridgestone World Solar Challenge’il. 35-aastase ajalooga võistlus toob igal teisel aastal üle maailma kokku tudengid, tippülikoolid ja -ettevõtted, kelle seiklusi 3000 km jooksul jälgib ligi 15 miljonit silmapaari. Võidusõidul ootasid ees ekstreemne ilmastik, maastik ja ettearvamatud teeolud. Peainsener Mihkel Ruul rääkis, et Solaride’i kolmanda päikeseauto tippkiirus oli 120 km/h ja mootorite võimsus 3,6 kW. Selle akupakk mahutas 15,2 kWh ning auto sai energiat laadimisest ja päikesest, mille jaoks oli auto katusel ja tagaosas 4 m2 päikesepaneele. Võistlusel startis kokku 34 tiimi, neist kaheksa Cruiser-klassis, kus hinnatakse mitte ainult kiirust, vaid ka auto praktilisust ja kasutatavust – masinad on mitmekohalised ning peavad meenutama reaalseid tänavasõidukeid. Solaride tuli teiseks just Cruiser-klassi meeskondade seast ning püsis Hong Kongi tiimi VTC kannul finišini välja, jäädes lõpuks alla vaid umbes nelja minutiga. Kaljumäe selgitas, et võistlus toimus seekord erandkorras augustis, mis tähendas talvisemat ilma: tugev tuul, paduvihm ja isegi ametlik tormihoiatus panid proovile nii strateegia kui töökindluse – Cruiser-klassis jõudis täieliku distantsi lõpuni vaid kolm autot. Projekti mastaapi aitab aimata tõik, et Solaride tegutseb ligikaudu 1,5 miljoni euro suuruse eelarvega – ning just selle piiratud ressursi sees tuli ehitada auto, korraldada tiimi töö ja tuua tulemus, mis paigutas Eesti maailma tippude kõrvale. Kolmanda auto töökindlus Peainsener Mihkel Ruuli hinnangul on Solaride’i suurim arenguhüpe toimunud just töökindluse vallas. Kui esimest autot võis pidada pigem katsetuseks ning teine jäi võistlusel tehniliste probleemide tõttu hätta, siis kolmas hooaeg tõi endaga kaasa stabiilsuse. „Kolmas auto jõudis ilma suuremate probleemideta finišisse – see oli meie jaoks väga oluline murdepunkt,“ ütles Ruul. Uue auto arendamisel võetakse fookusse eelmise, s.t kolmanda hooaja lahendused, mis end Austraalias juba igati tõestasid. See ei tähenda niivõrd nende lahenduste põhjalikku ümbertegemist kuivõrd sihipärast arendamist. Kolmanda hooaja puhul oli üheks selgeks tugevuseks Solaride’i auto interjöör. „See oli väga kõrgel tasemel, nii et me saavutasime meile disaini ning praktilisuse hindamises tugeva tulemuse,” ütles Ruul. Solaride’i eesmärk on võimalikult palju ise arendada, mitte osta valmis lahendusi. Kindlasti on kavas jätkata päikesepaneelide omaarendust ning neljandaks hooajaks tahetakse vähendada auto kaalu – samm-sammult ja läbimõeldult. Kaljumäe sõnul on oluline hoida ambitsiooni ja reaalsuse vahelist tasakaalu. „Tahame uut autot ka kindlasti kergemaks teha,“ märkis ta. „Kolmas auto jõudis ilma suuremate probleemideta finišisse – see oli meie jaoks väga oluline murdepunkt.” Jääv kogemus Eemalt vaadates võib tunduda, et pärast edukat võistlust saab meeskond hinge tõmmata, tegelikkuses algas aga kohe pärast võistluse edukat lõpetamist töö uue, järjekorras neljanda auto kallal. Kolmanda auto valmimisse panustanud tudengitest jäi järgmisse hooaega alles vaid väike osa – enamik andis teatepulga edasi uutele liikmetele. „Verevahetus on meie jaoks arengu loomulik osa,“ ütles Kaljumäe. Tiimi uustulnukate hulka kuulub TalTechi elektroenergeetika ja mehhaatroonika esimese kursuse tudeng Marta Lota Siitam, kes otsis õpingute kõrvale suuremat praktilist väljakutset ja võimalust panustada meeskonda, mille sihiks on maailma tipp. Solaride’is tegeleb Siitam elektroonikaga, täpsemalt päikesepaneelide ja mootoritega, mis võimaldab tal siduda loengutes õpitut otseselt projekti arendusega. „Ülikoolis keskendun elektroenergeetikale, Solaride’is tegelen elektroonikaga – nii saan kogemuse kahes valdkonnas korraga,“ ütles ta. Lisaks tehnilistele oskustele peab Siitam oluliseks meeskonnatööd, suhtlemisoskust ja kontakte, mida Solaride’i-sugune projekt tudengitele ka pakub. „Usun, et sellisesse projekti panustamine tasub end tulevikus kindlasti ära.“ Pikaaegne „solaraider“ ning TalTechis tootearendust ja tootmistehnikat õppiv Lisanna Toom jätkab tänavu tiimis mentorina. Solaride’iga kannustas teda liituma huvi tehnika ja autode ehitamise vastu, kuid otsustavaks sai võimalus ehitada päriselt päikeseautot ja minna sellega Austraaliasse võistlema – kogemus, mida ükski õppekava eraldi ei paku. Kahe hooaja jooksul kasvas Toome hinnangul Solaride’is kõige rohkem just oskus muuta idee toimivaks lahenduseks: „Kõige olulisem õppetund oli, et vigade tegemist ei tasu karta – et jõuda lahenduseni, tulebki katsetada, ebaõnnestuda ja uuesti proovida.“ Julge mõtteviis aitab tema sõnul noortel inseneridel hiljem tööturul paremini hakkama saada. Mentorina soovib Toom innustada uusi Solaride’i liikmeid projektist maksimumi võtma. Tema hinnangul ei piirdu Solaride inseneeriaga – siin saab katsetada sedagi, kuidas esineda, ettevõtetega koostööd teha, projekti juhtida ning vastutust võtta. Laiemas plaanis näeb ta, et Solaride’i-laadsed algatused kujundavad oluliselt nii inseneeria tulevikku kui ka mitmekesisemat järelkasvu, sest nähtavad ja inspireerivad projektid aitavad murda eelarvamusi ning tuua valdkonda juurde rohkem noori, sealhulgas ka naisi. „Usun, et sellisesse projekti panustamine tasub end tulevikus kindlasti ära.“ Väike riik, suured insenerid Rahvusvahelisel päikeseautode võistlusel ei konkureeri Solaride üksnes teiste tudengitiimidega, vaid sageli meeskondadega, kellel on kasutada tugev tööstuslik tugi, suured eelarved ja ligipääs tipptasemel tootmisvõimekusele. Eesti eelis ei seisne masinapargis ega valmis infrastruktuuris, vaid inimestes ja nende võimes kiiresti õppida ning kohaneda. „Meil on väga motiveeritud ja hea haridusega tudengid – inseneride tase on tegelikult väga kõrge,“ ütles Ruul. Solaride’i projektis saavad nad võimaluse rakendada teoreetilisi teadmisi praktikas ning näha, kuidas toimib inseneritöö päriselus, mitte ainult ideaalsetes tingimustes. Eesti kontekstis tähendab see sageli, et lahendused sünnivad piiratud ressurssidega. „Me peame saama hakkama nende ressurssidega, mis Eestis parasjagu olemas – enamik autoosi on ehitatud käsitsi,“ kirjeldas Ruul. Tema hinnangul annab see tudengitele oskuse terviklikult mõelda ning lahendada probleeme ka siis, kui ideaalset lahendust pole käepärast. Solaride’i eestvedajate hinnangul pole koostöö ettevõtetega ainult toetuse küsimus, vaid sedakaudu investeeritakse Eesti inseneride järelkasvu. Projekt pakub ettevõtetele võimalust panustada tulevasi insenere kasvatavasse keskkonda, kus ollakse harjunud töötama päris piirangutega ning kus suudetakse luua idee põhjal toimiv lahendus ning oma otsuste eest vastutada. „Meil on väga motiveeritud ja hea haridusega tudengid – inseneride tase on tegelikult väga kõrge.” Investeering inseneride järelkasvu Kuuno Kirspuu. Foto: Erakogu Solaride’i selja taga seisavad Eesti tippülikoolid, -organisatsioonid ja – ettevõtted. Kui 3. hooajal toetas Solaride´i ca 50 ettevõtet ning peatoimetajaks oli Enefit, siis neljanda hooaja sponsorite nimel käib praegu tihe töö. „Hetkel ei oska veel öelda, mis sponsorite arvuks kujuneb, selle nimel käib praegu töö,“ rääkis Kaljumäe. Tehniliste kaupade hulgimüügiettevõtte Onninen Baltikumi regiooni juht Kuuno Kirspuu peab Solaride’i toetamist väärtuslikuks eeskätt seetõttu, et tudengid saavad kogemuse, mida ei paku ükski klassiruumiloeng: „Noortele tulevikutalentidele avaneb unikaalne võimalus tegeleda reaalse maailma probleemiga – kuidas teha valmis kerge, vastupidav ja energiasäästlik elektriauto.“ Lisaks rõhutas Kirspuu meeskonnatöö ja pingelise ajagraafiku olulisust. Kirspuu sõnul motiveerib ettevõtteid selliseid algatusi toetama just noorte areng ja praktiline kogemus, mis sünnib keerulistes tootearendusprotsessides. Solaride’i puhul on tegu keskkonnaga, mis võimaldab tudengitel õppida juhtimist, otsustamist ja kohanemist määramatuse tingimustes – nimetatud oskusi vajavad nii tehnoloogiaettevõtted kui ka tulevased juhid. „Protsess annab noortele olulise kogemuse: kuidas juhtida kompleksset tootearendusprotsessi, mis sisaldab palju määramatust, kuigi toote valmimise lõppkuupäev on rangelt paigas,“ kirjeldas Kirspuu. Ettevõtete roll ei piirdu tema hinnangul vaid toetamisega. Oluline on seegi, et noorte omandatud oskusi hakataks rakendama Eesti majanduses. Ta tõi näiteks Onnineni stipendiaadi, kes arendab täna ettevõtte päikeseenergialahendusi ja teeb koostööd maailma juhtivate tootjatega. „Ettevõtte ülesanne on näha võimalusi, pakkuda kasvukeskkonda ja siduda noorte kogemus päris tööeluga – nii sünnivad tulevased tehnoloogiaettevõtted ja juhid,“ ütles Kirspuu. „Protsess annab noortele olulise kogemuse: kuidas juhtida kompleksset tootearendusprotsessi, mis sisaldab palju määramatust, kuigi toote valmimise lõppkuupäev on rangelt paigas.”