Maikuus esitlevad Tehnikaülikooli teadlased esimest potentsiaalset stsenaariumit, mille järgi jõuda 2035. aastaks kliimaneutraalse ülikoolini. „Oleme seni teinud terve hulga samme, mis aitavad meil keskkonnasäästlikumalt tegutseda, kuid nüüd asetuvad need konkreetsesse süsteemi ja muidugi tuleb tervikplaani juurde hulk läbimõeldud valikutega samme,“ sõnab TalTechi strateegiabüroo juht Kaja Kuivjõgi.
rohepööre
Enam ei saa me mööda vaadata faktist, et ca 4,2 miljardil inimesel üle maailma puudub juurdepääs ohutult korraldatud sanitaarteenustele, sh puhtale joogiveele. Seetõttu on reovee taaskasutus muutumas maailmas järjekordseks tõeliselt “kuumaks” teemaks, mis puudutab tulevikus ka Eestit.
Eesti väiksus nõuab olemasoleva ressursi parimaks rakendamiseks sisulist ja usalduslikku koostööd erasektori ja avaliku sektori sees ja nende vahel, ütleb TalTechi majandusprofessor Kadri Männasoo.
Eesti majanduse tulevikku silmas pidades on kõige tähtsam, et tuleks juurde Eesti teadustulemustel põhinevaid ettevõtteid – aga tähtis on ka ühiskondlike hirmude leevendamine, mis seostuvad uute tehnoloogiate või andmete kasutamisega, arvab Arenguseire Keskuse juht ja TalTechi magister Tea Danilov.
Piiratud ressursside teooria on igavene skeptikute ja pessimistide pärusmaa ning ainus reaalne võimalus tsivilisatsiooni jätkamiseks on arengu oluline kiirendamine ja pikemas perspektiivis inimkonna multiplanetaarseks muutumine, arvab LHV Groupi nõukogu esimees, TalTechi vilistlane Rain Lõhmus.
Majanduskasv ei pea sugugi tähendama suuremat tarbimist ja ressursside kasutamist, vaid tark majandus kasutab vähem ja loob rohkem – kasutab vähem energiat ja loob väärtust läbi teenuste, arvab TalTechi magister ja Kõu Mobility Group kaasasutaja Kristjan Maruste.
Elektrienergia mikrovõrgud ja nn targa linna kontseptsioon on praeguseks jõudnud TalTechi teadlaste töölaudadelt praktikasse: Tartu linnas ja Paldiski külje all asuvas Pakri tööstuspargis viiakse ellu kaht pilootprojekti.
Premeeritud doktoritöö pakub Eesti mitmetahulisele elektrivõrgule paindlikku haldussüsteemi.
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond avab 2024. aasta sügisel Virumaa kolledžis uue eriala „Jätkusuutlik ettevõtlus ja ringmajandus“. Tegemist on ainulaadse bakalaureuseõppekavaga regioonis, mille fookus on suunatud rohe- ja ringmajanduse spetsialistide koolitamisele. Tööandjate sõnul vajab just see piirkond uute teadmistega eksperte.
Liitiumakude hind on Pariisi kliimakonverentsi ajaga võrreldes langenud enam kui kolm korda. Soodsam hind koos järjest paremate omadustega annab hoogu suurakude laialdasele integreerimisele üle maailma – kaasa arvatud Eestis, kus on üle saja potentsiaalse paigalduskoha alajaamade juures. Akutehnoloogiate pidev areng, sealhulgas naatriumakude edusammud, toetavad rohelisemat energiakasutust ning pakuvad põnevat uurimisvaldkonda.